Lennuväli Kõue Saarnakõrve taha, Rail Baltica peatus Annasse - kas ainult utoopia?

Äsja ühe kohaliku külamaja avamisel rääkisin inimesega, kellega tuli vaid nõustuda, et regionaalpoliitika tähendab üldjuhul ääremaade (sealhulgas Kesk-Eesti) väljasuremist ja keskuste (Tallinn) kasvu. Samale asjale on tähelepanu pööranud isegi regionaalminister, kelle meelest põllumajanustoeused hoopis suretavad maaelu!

Mõned aastad tagasi käis Marju Lauristin välja idee, et uus Eesti lennuväli võiks asuda Ardu ja Anna vahel. Ilus utoopia aga TLN lennuväljal on omad piirangud eelkõige risti lisaraja ehitamise võimatuse ja Ülemiste järve näol.




Anna lennuvälja idee juurde toob meid tagasi Rail Baltica uuringu vahearuanne, kui üks TLN-TRT trass, millele küll eriti ei panustata (eelistatakse TLN-PRN), ühtib Kose-Võõbu osas planeeritava TLN-TRT maantee õgvendusega! Tegelikult on Raili trass eeskujuks maanteemeestele, kelle planeering vonkleb raudtee kõrval hirmsasti.

Kui Rail Baltica üle Rapla käiva trassi peatus õigustaks ennast vaid lennujaama olemasolul (Maanteehundi arvamus), siis üle Tartu käiva trassi vahepeatus võiks olla uue rahvusvahelise lennujaama ja boonuseks veel TLN-TRT maanteesõlme peal! Loomuliklt tuleks maantee ja raudtee trassid ühte koridori suruda, see aga vähendaks tunduvalt ka kulusid.

Kõue-Triigi kaudu hakkab sõitma buss

Teisest septembrist 2013 hakkab Kõue-Triigilt läbi sõitma õhtune Kose buss K7. Koselt väljub K7 peale 18.30 Balti jaamast Kosele jõudnud bussi ehk midagi 19.30. K7 sõidab marsruudil Kose-Ojasoo-Kõue-Triigi Ardu ja sama teed kaudu tagasi Kosele. Ardust väljub kusagil peale 20.00. Buss sõidab seitse päeva nädalas, T, R, ja P ka läbi Virla. T ja R sõidab Virlast läbi enne Ardusse jõudmist, P peale Ardut.

K7 sõidab katseajaga kuni aasta lõpuni. Kui siis selgub, et on vähe reisijaid, lõpetatakse liin - nii et kasutage seda Kose-Ristilt ja Ardust Kõuele saamiseks ning käskige kõiki sugulasi-sõpru sellega sõita selle asemel et neil autoga järgi käia.

Pensiodele ja õpilastele on K7 tasuta kui käia Kose vallaalitsuses ning näidata ette ID kaart. 2€ eest saab tasuta sõidukaardi.

Hommikul jääb rahvast vedama vana vallabuss, millega saab Triigilt 6.50 Ojasoole, kust saab edasi Tallinna bussile istuda. Ilusat reisimist!

Kõue kandi piirkondlikud koosolekud ja külavanemate valimine

Fotol tulevase suur-Kose külavanemad Karla küla takseerimas, vaata galeriid siit.




Veidi muudetud ja täiendatud artikkel, mis ilmub ka juunikuu Kõue Kuulutajas.

Neljandal juunil riisuti talgupäeva raames Kõue Rahva Maja ümbrust, korrastati lillepeenraid, laiendati parklat põõsaste arvelt ja tehti lõket. Sel aastal on antud tegevusel sarnaselt 2006. ja 2009. aastaga rohkem mõtet, sest tänavu 24. augustil toimub Kõue Külade Seltsi tradistiooniline külapäev taas Kõuel. Tavapärasele trallile ja tilu-lilule lisaks esitatakse üritusel ka Kõue Külade Seltsi järgmise perioodi arengukava, mille koosolekud on lehe ilmumise ajaks juba käima lükatud. Lisaks koosolekule valitakse külades uued külavanemad, kuna vanadele antud statuudijärgne aeg (viis aastat) on otsas ning paljudes kohtades vajatakse uut energiat ja tegutsemistahet, mis võiks väljenduda nooremates-vihasemates külavanemates. Mille jaoks aga arengukava vaja on? Loomulikult saavad asjad minna ka omasoodu - noored maalt minema, poed, raamatukogud kinni, bussid ära jne. Teine võimalus on kodanikutasandil kodukoha asjadesse sekkuda. Kose valla poolt on alates järgmisest aastast ette nähtud eelarve ka küladele. See jagatakse osaliselt kõikide külade vahel võrdselt, osaliselt aga nende külade vahel, kus kehtiv külavanem, arengukava ja kindel plaan, kuidas seda toetust kasutada. Sellest räägitakse lähemalt piirkondlikel koosolekutel. Teine oluline teema, millest rääkida, on ühistransport. Kose vallavanem Vello Jõgisoo oli paar kuud tagasi Ardu koolis külas käies väga üllatanud, kui ta sai teada, et kolmandikku valda (Kõue tagakülad) üldse mingit ühistransporti peale koolibussi ei käi. Nüüd on võimalus seda muuta. Vajalik on teada millal ja kuhu buss peaks käima - et jaguks ka sõitjaid, mille puudusel suleti mõned aastad tagasi Harjumaa liin nr. 144. Kõue Külade Seltsi piirkondlikud koosolekud (külavanema valimine, arengukava koostamine) toimuvad:

Aela  1.juunil kell 10 Mäepõllul
Virla  1.juunil  kell 16 Virla külas teadete tahvli juures
Pala-Kukepala  2.juunil  kell 10 Aadu talus
Kadja 8.juunil kell 10  Kadja külaplatsil Kimmeli talu juures
Kõue  9.juunil  kell 10 Kõue Rahva Majas
Paunaste  28.juunil  kell 19 Mudasilla talus
Triigi  14.juulil  kell 15 Kõue Rahva Majas
Vahetüki ja Nutu 7.juulil kell 12 Nutu karjamõisas

Kes on koosolekule oodatud? Lisaks küladesse sissekirjutatutele kindlasti ka maa- ja suvilaomanikud, ettevõtjad, kõik muud selle piirkonna arengust huvitatud ja kaasa rääkida soovijad.

Milleks aga üldse külavanemad? Näitena külavanemate tegutsemisest võib välja tuua möödundaastase ühispöördumise Kõue vallavalitsuse ja volikogu poole, kus nõuti Kosega ühinemisläbirääkimiste jätkamist. Pöördumisele kirjutas alla üheksa külavanemat. Kui nüüd spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui eelmisel perioodil oleks külavanemateks valitud liitumisega vastu olevad isikud... Aga see näide ei ole kindlasti ajaloo viimane. Soovitav on olla piirkondlikul koosolekul kohal, öelda sõna sekka ja vajadusel kandideerida.

Lõppu veel statistikat - Kõue Külade Seltsi elanike arv rahvastikuregistri 01.01.2013 seisuga (v.a. Katsina):

Triigi - 62
Rava - 32
Kõue -30
Virla - 18
Kadja - 10
Nutu - 8
Aela - 7
Pala - 4
Kukepala - 4
Paunaste - 3
Vahetüki - 1

Kokku - 179

Mõdrikule!

KÕUE KRÕÕDAD

kutsuvad Sind 1.juunil 2013.a. huvireisile

MÕDRIKU ILUAEDA.

Tutvu lähemalt iluaia tegemistega tema kodulehelt!

Osaleme SAAMAPÄEVAL,

st.jagatakse tasuta taimi ja istikuid, võib ka ise midagi vahetamiseks kaasa võtta.

Saab osta taimi. Õpetatakse tervist hoidma taimede abil jm põnevat.

Osalemine saamapäeval on tasuta.

Buss väljub kell 10.30 Habaja poe eest,

kell 11.00 Ardu külalistemaja eest.

Kui oled tulija, anna teada

Hillele Habaja raamatukogus

või Tiiule tiiu@ardukool.ee, 6083201, 53473869

ja maksa ära sõiduraha 7 eurot.

Kui saame bussi täis, saab 7 eurost natuke tagasi.

Kõue Kood

Mälumängu KÕUE KOOD V 6.mäng peeti Kõue Rahva Majas 17.märtsil. Osales neli võistkonda. Seekordsed küsimused osutusid pisut keerukamateks, sest vastuseta jäi kolm küsimust ja kolme vastuse ainuteadjad pälvisid kuldmunad. Aga seeläbi ju targemaks saadaksegi. Esikoha väljaselgitamiseks läks vaja lisaküsimust.




Kuue mängu kokkuvõte:



Jrk.nr Võistkonna nimi I

mäng

punkte II

mäng

punkte III

mäng

punkte IV mäng

punkte V mäng punkte VI mäng punkte Koht Kokku punkte Koht

1. Pala pirakad 28 33 8 26 28 0 - 123 V

2. Ardu kuked 28 28 30 27 30 27 III. 170 II

3. Virla vinged 19 25 20 18 29 26 4. 137 IV

4. Kõue kõbusad 31 34 40 17 31 31 II. 184 I

5. Rõõsa kännud 28 20 26 34 27 32 I 167 III

6. Paunaste 0 0 22 0 17 0 - 39 VI





Viimane, 7.mäng ja turniiri pidulik lõpetamine toimub pühapäeval, 21.aprillil algusega kell 15.oo Kõue Rahva Majas. Edu võistlejatele! Tulge omadele kaasa elama.



Küsimuste koostaja ja mängujuht Sirje Saulep

Veelkord regionaalarengu trendidest

Külaliikumise "Kodukant" korraldatud koolitusel läinud reedel kohtusid Harju-, Lääne- ja Hiiumaa külavanemad Regionaalministriga. Üheks põhjuseks "MTÜ Kodukandi" viimine põllumajanduministeeriumilt regionaalministeeriumi alla. Tõesti - kui veel viis aastat tagasi oli tegija küla kiige ja (valmiva) külamajaga, siis preaguse trendi järgi tuleb üldisest kiirenevast elanike kahanemisest tingituna vaadata üle üldisemad strateegiad ja arengusuunad. Vaid Tallinna kant on elanike poolt plussis ja rahule võib jääda ka Tartu lähiümbrusega. See aga tuleb muu piirkonna arvelt.

See on rahva vaba valik ja üldisem väärtuste muutumine. Põllumajandustoodang kasvab, aga tööl on 7 - 10 korda väheminimesi kui 30 aastat tagasi.  Regionaalministri järgi tähendavad suuremad põllumajandustoetused ka vähem töökohti. Tänapäeva laudad on järjest rohkem inimtühjad, programeerija käib siin tööl linnast. Üldse on põllumajanduses rakkes 2% tööjõust, 73% (väljaspool Tallinna?) käib tööl teistes omavalitsustes. See tähendab põhiliselt maakonnakeskusi, Raplast käivad inimesed Tallinna, Jõgevast ja Põlvast Tartu.

Plaanis oleva haldusreformi kavas on peale jäänud tõmbekeskuste süsteem. See oleks ka haridusreformi aluseks, perearstid olevat samuti antud teema huvilised, et teada, kus on perspektiivikas töötada. Ansip on olnud seni reformi vastu, miks ei ole IRL tahtund oma valitsuspiirkondades seda läbi viia? Lätis olevat reform läbi surutud - läbikukkumise põhjuseks aga poliitilised mängud. Kellel käpp kusagil sees, sai senise korralduse juurde jääda. Tulemuseks mingi hulk lahmakaid ja teine pisitillukesi KOVe. Tulevik paistab olevat maakondade vaba. Ühetasandilisele süsteemile minek on kindel trend reformi läbiviimisel. Praegu jaotatakse tasanditele rohkem raha kuid probleemid lükkab KOV maakonna peale ja vastupidi.

Kuidas on Regionaalministri arvates senised ühinemised kulgenud? Rahvas olevat üldiselt poolt, hääletused aga poliitilised, mitte maailmavaatelised. Mängudes on olnud omakasu. Lõhki on läinud valimisliidud.

Kokkuvõtteks ei ole regionaalministri avates väga hullusti midagi. Soomes olevat viimase 15 a. jooksul suletud 1500 kooli! Üldiselt tundub, et on tegu ühe sümpaatsema ministriga praeguses valitsuses. Eesti rahvaarvu kahanemise (suremus+väljaränne) vastu tal rohtu ja väljapäästvat visiooni aga pole. Eks see ole "Kodukandi" teemaks lähiaastatel. Pole palju argumente, miks Eestis elada. Võib nõustuda mehe poolt pakutud põhjusega "et saaks laupäeva õhtul sõpradega sauna teha", sinna juurde muu seonduv, nagu raba jms.

Eesti kaardil "Kodukandi" praegusel üle-Eestilisel koolitusel osalenud mees- ja naiskülavanemad.

Kuidas saada sobivaid inimesi volikokku?

Tundub, et suuremad ühinemisaegsed vennatapulahingud Kõue mail on asendunud üldise kainenemisega ning väikeste nõukogude tekkimisega, kes võimalike uute valimisliitude algrakukeste loomise võimalust kompavad. Kui viimasel kahel Kõue KOV valimisel oli selge vastandumine - establishment vs. nende vastu koondunud, siis nüüd, seoses praeguse koalitsiooni-opositsiooni hägususe ning Kosega liitumisega, võib oodata uusi liite mitmetel teistel alustel. Olles maininud organiseeritud establishmenti vastasuse, siis kes on volikogus erapoolikud? Kas allasutuste juhid ja töötajad, või hoopiski eraettevõtted oma konkreetse majanduslike huvidega? Koerus paistab olevat probleemiks konstaabli volikokku kuulumine. Sellest võib rohkem aru saada.

Kõige kindlam oleks liituda juba olemasolevate Kose valimisliitude-parteidega, ühisosaks kas siis (põllu)majanduslik, aateline või kõlbeline alus. Kui kuni viimase KOV valimiseni Kõuel tugevat pärisparteilist jõudu polnud (kuigi vahepeal oli nii vallvanem kui volikogu esimees keskerakonnast ei tehtud sellest suurt numbrit), lõi kaardid sassi eelmisel valimisel debüteerinud SDE. Hiljem liitus SDEga ka Kõue vallavanem, kelle seisukoht Kosega ühinemises läks lahku samuti SDEsse kuuluva volikogu aseesimehega. Kuidas paigutatakse pregune vallavanem ja volikogu aseesimees pingeritta sel sügisel (esinumbriks SDE Harju- ja Raplamaa juht Astrid Ojasoon)? SDEst välja astumisel oleks viimastel valimistel hiigelpalju hääli saanud vallavanemal võimalus palju sotsiaalset kapitali koguda/laiali jagada/valitseda.

Häältemagnetitest rääkides on tegija ka 300 protestijat. Vaja vaid inimest, kes nad teistkorda valimiskasti juurde viiks (milliste lubadustega?).

Kui autorile teadaolevatel andmetel arutatakse uue valimisliidu loomist mitmes kohas Kõue vallas, ei pruugi kandipõhiseks jäävad sõpruskonnad piisavat löögirusikat omada - tuleks liituda suuremateks seltskondadeks. Üldiselt on Kõue poolel kaks võimalust saamaks Kose volikogus normaalkvoodist suuremat esindatust - ajada rohkem inimesi valima kui Kosel ja/või pakkuda välja kandidaadid, kes saavad hääli ka Koselt. Vaikimisi tuleb muidugi loota, et Kose esindajad räägivad ja tunnevad kaasa ka Kõue probleemidele, mitte ei tee suud lahti vaid siis, kui nende küla puudutav töös on aga näiteks seda, et Mardi kraav Kõue ja Triigi küla piiriks on, ei pruugi teada ka näiteks 95% Ardu elanikest.

Mis omaduse järgi ja millise kandi nimel valid Sina Kose volikogu? Vasta lehekülje paremal servas (võimalik valida mitu vastust shift-klahvi all hoides).

Fotol volikogu mõjutamine filmis "Sügis", 1990.

Hääletaja Ojasoolt

Viimasel Triigi küla koosolekul rääkis üks külaelanik järgneva loo: Võtnud tema Ojasoolt auto peale hääletaja - pikkade valgete juustega sümpaatsena näiva tädikese. Nii kui tädi oli autosse maha istunud, hakanud kurva häälega pisar silmanurgas kurtma, kuidas Ojasool kõik asjad allamäge on läinud ja selle põhjuseks olevat Habaja ja Ardu sovhooside ühinemine. Sovhooside ühinemisele eelnev hea aeg ja hilisem vilets aeg said kirejeldatud, kuni oldi Kosele jõutud, muude teemade hulgas sai veel nahutatud vallavanem Andres Õit, kes kodukoha elu pöördumatult viletsaks olevat keeranud.

Viimase poole aasta jooksul ka paljude noorte inimeste käest kuulda olnud vastuseisust Kõue-Kose ühinemisele võime oletada, et paarikümne aasta pärast võivad hääletajad ühinemiseelsest kuldajast samamoodi rääkida. Iseasi, kuidas on igaühe võimuses nendele (kolgastumise) protsessidele vastu seista - leida endale tegevust ja toime tuula ääremaal,saada järeltulijaid ja kindlustada neile koha peal rakendust vastuseisuks vaikimisi valikule - lahkumisele igaveseks parematesse tõmbekeskustesse. Numbrid räägivad konkreetses keeles - 1939. aastal oli Kõue valla elanike arv 2409 , 1945. aasta koolipassides oli õpilasi järgnevalt:

Harmi - 151
Triigi - 125
Paunküla - 80
Ardu - 45

Selles valguses on igati loogiline, et Kõue vallavolikogu otsustas lõpuks ühehäälselt vastu võtta Kõue-Kose ühinemislepingu. Kusjuures ei saa alahinnata ka eelmises postituses kirjeldatud valimiseelset olukorda, kus peataolek ja võitlus mineviku eest (vallavanema iseseisvuspäevakõnes kirjeldatud nähtus, kus patriotismist on vaid väike samm idiotismini) õõnestavad tõsiseltvõetavust võimalikul kandiseerimisel Kose volikokku.

Mida me teame praegustest võimalikest Kõue kandi kandidaatidest ja muudest valimist puudutavatest arengutest? Spekuleeritud on ühe uue erakonna teemadel, Kõue Külade Seltsi "Terra Incognita" kandist võib tulla üks kandidaat. Rahva valikut kajastav küsitluse hetkeseis annab lootust eelkõige Andrus Padarile ja Lauri Ligile.

Kõue Külade Seltsi ajaveeb jääb Kose volikogu lainele kuni selle aasta lõpuni. Kommentaaridesse võib teada anda kõik küla- ja alevikevahilesed sahinad, kuulujutud ja spin doctorite liikumised! Valime Kosele ägeda volikogu! Alusta küsitlusele vastamisest sellesama lehe paremal poolel!