Triigi külavanema aastalõpupöördumine

Elu Triigil - kunagi ei tea, mida pakub maapõu algaval aastal!

Hea vallarahvas... "Hea vallarahvas" - milline ilus algus pöördumisele, mida ei ole ammu enam kohalikust lehest lugeda olnud. Põhjuseks uued ajad Kose-Kõuel - puudub, loe on kõrvaldatud autoritaarne võim, juht, kes võis kui papp kantslist vallarahvast nuhelda, suunata, õnnistada - asenduseks rahvavõim, kes komisjonide kaudu, volikogu mõjutades, ise otse võimu teostab. Vallavanem valla totalitaarse juhina selle võimumudeli ajal enam ei toimi, nagu öeldud - ruulib volikogu, kuigi vallavanem on olnud aktiivne külaline üritustel nii Triigil, Kõuel, Harmis kui Palal. Ja üldsegi mitte formaalselt vaid tundub et heast tahtest, kogu hingega. Uus süsteem töötab koostöös Sinuga, lugeja, kes Sa võid osa võtta komisjonide tööst, kes volikogule ettepanekuid teevad, muidugi, kui Sa just oma poolt valitud volikogu liiget otse mõjutada ei saa. Töötavad edukalt päästjate ja ettevõtjate komisjon, ka külavanemate oma, kuigi selle töölerakendamisega volikogu komisjoni alla, mis formaalselt polegi õnnestunud, lendas verd ja pisaraid - nii juurdunud olid külavanematesse väiklased rollid kohalike valimisliitude konnatiigikestes ulberdades. Võimu vahetades lendab alati laaste ja sädemeid - seekord, Kose SDE valitsuses, justnimelt, nagu riigikogus, kus Mikser juhib valitsust, valis ka Kosel omale pruudi just SDE ning valis uued mängijad, loobudes abielust pikaaegselt autoritaarse Jõgisoo gängiga. Või mis ta nüüd nii autoritaarne oli - tosinkond ja peale aastat võimul püsides tekkib paratamatult tüdimus, korduvad mustrid sööbivad tegevuskavasse, mis uinutab allasutuste juhid ja palgalised magusasse igavlikku unne, selmet otsida uusi ja paremaid viise, kuidas asju teha ja nendele lähenda. Muutus, mustrite lõhkujana muidugimõista tekitab segadust ja protesti. Ärme aga unusta et et ilma rotatsioonita riigiasutused manduvad ajapikku, selle eest kindlalt.

On väga moes täna heietada et "supp läks peale valdade liitmist ikka väga lahjaks" või "ma ju ütlesin, et elu ei lähe paremaks liitumisega" ning sellega saab osaliselt nõustuda. Küll aga võib väita, et elu ilma liitumiseta oleks veelgi viletsam. Mõelgem kasvõi väiklusele kunagises Kõue volikogus või poliitikute pingi pikkusele (lühidusele). Kosel on väljavaated siiski paremad. Ähvardavatest ohtudest võiks välja tuua koolivõrgu korrastamise kava - meenutame, et Kosel on väikese piirkonna peale palju koole. Millest me räägime? Kose-Uuemõisa lasteaed-kool, Kose gümnaasiumiosa, Ardu kooli kolmas aste ja Harmi põhikool. Kas loeb see, mida lepiti kokku valdade ühinemislepingus? Sellele võib apelleerida ning ebapopulaarseid otsuseid tõenäoliselt see volikogu koosseis ei tee - paras aeg midagi pekki keerata oleks kohe peale järgmisi KOV valimisi - 2017. Siinkohal võiks mainida, et koole hoiavad elus siiski peamiselt lapsevanemad oma eelistuste järgi, sealt edasi poliitikud sugulaste-sõprade-armukeste-sümpaatiate ringiga.



Milline on Sinu volikogu esimehe tutvusringkond? Nagu kaks illuminaati: President of the European Council Mr Herman Van Rompuy, European Alliance Group President Dr. Uno Silberg. Foto Uno Silbergi Facebooki leht.

Parajalt elevust kohalikul poliitmaastikul on pakkunud endise pikaaegse vallavanema, viimastel KOV valimistel enim hääli saanud kandidaadi ning arvamusliidri Vello Jõgisoo astumise Eesti Keskerakonda. See on toimunud vaikselt, kuigi pidulikkuseks oleks mitu põhjust: esiteks, astumine riigikogu valimistel tõenäoliselt Harjumaa nimekirjas rahva ette võiks toimuma suure pauguga, kasutades meediakära enese jaoks ära. Teiseks peaks reageerima Kose opositsioon - kas siis avalikus pördumises distantseeruma ennast Keskerakonnast või siis just siduma, aga siin on samas arusaadav, et suure kella külge opositsioon oma liidri parteilist kuuluvust panna ei soovi, kuna Kose pole ei Kopli, Lasnamäe, Ida-Viru ega Maardu. Siin pole Keskerakond kuigi polulaarne olnud mõningate eranditega: Kõuel oli mitu vahetust pukkis nii Keskerakondlasest volikogu esimees Truss kui skandaalselt KERAsse astunud vallavanem Õis volikogu liikme Aela Oleviga. Olid ikka ajad - kuigi keegi ei köhinud. Tollasel ja Praegusel Keskerakonnal on loomuliklt vahe sees ka. Kõue vanasi hardcore-keskerakondlasi ei saa võrrelda praguse Единая Россияga  koostööd tegeva venemeels seltskonnaga. Kõigest olenemata soovime Vellole edu riigikokku saamisel - Koset võib tabada isegi topeltedu 2015 valmistel, Triigi mehel on samuti shanss KERAga samaväärses mammutparteis REFis. Elame-näeme.

Videos kaks manalameest -Aksel Orasi ja Eerik Klaan.

Ajalooliles plaanis on Triigi aasta olnud ühe suure kaotuse kui kolme suure võiduga. Kaotasime Triigi Maasikmäel sündinud, Pala külas ja Kose alevikus elanud Aksel Orasi. 16. augustil, laupäval, otsekui oma minekut aimanud mees pesi ennast kodasunas kaua enne kui uinus magusasse, igavesse unne... Kristliku doktriini järgi matsime ta maise keha ning ta hing läks taevasse, kultuuriteooria seisukohalt elab aga Aksel edasi igavesti oma tekstides, mida ta Triigi kandi kohta on kirjutanud üle tuhande lehekülje. Need ootavad tulevikus inimest, kes suudaks selle mahuka elutöö kriitiliselt üle vaadata, toimetada, süstematiseerida ning võimaluse korral avaldada.



Triigi I hõbeaare ajutisel eksposeerimisel mõisa galerii vitriinis.

Võitude poolest avastati Triigi mõisa maadelt kolm hõbeaaret - lisaks mullu leitud esimesele nn. Triigi külavanema aardele. Kokku on niisiis lühikese aja jooksul kaevatud maa seest välja neli aaret. Triigi muinasasustus on saanud hoopis uue ja Eesti mõttes suurema tähenduse, järjekorras teine hõbeaare, mis koosnes ca. 700 mündist on arheoloog Mauri Kiudsoo meelest üks olulisemaid leide viimase 30 aasta jooksul. Müntide rohkuse kaalub üles nende erinevus - Ajaloo Instituudi numismaatikud on jõudnud tänaseks defineerida saja mündi algupära, 600 kallal veel töö käib. 10. sajandil leidus üle Saksamaa väikesi mündivermikodasi, mille loomingut nüüd Rüütli tänaval uuritakse. Tohutu liigirikkusega rahapada koos samas kandis mulda peidetud kolme väiksemega näitab meile kätte tähtsa kaubavahetuspunkti ja kontsentreeritud alal asunud ülikute residentsuse. Lisaks on leitud rohkelt tõendeid Triigi matusepaikadest, mõned muinasaegsed asulakohad ja keskaegset asustust. Oktoobris Triigi mõisas toimunud ajalookonverents sidus sel teemal palju otsi kokku ning oli kindalsti 2014. aasta Triigi tippsündmuseks. Ei saa mainimata jätta ka Triigi jõululaata, mis samuti üllatavalt rahavarohke, ka külapäev Palal ja Kõue Rahva Maja kuues sünnipäev olid ägedad üritused traditsioonilises kastmes.



Pala külapäeva koogivõistlus. Foto Mati Männisalu.



Triigi jõulupuu 2014.

Just väga erinevatele sihtrühmadele ja variatsioone pakkuvais paigus toimunud tasuta üritused teevad elu Triigil põnevaks. Mõis on hetkel tööandjaks kuuele Triigi inimesele - see on kolmandik kogu mõisa personalist! Kas see on kohaliku arengu lagi? Siin tuleb kõne alla Sinu panus, hea lugeja. Kuidas saaks elu Triigil sõltumata KOVi ja riigikogu koosseisust olla veelgi enam elu, mida kannataks elada? Seniks Head vana aasta lõppu ning Head Uut Aastat!

Triigi külavanem
Juhan Soomets
31.12.2014
Triigi-Kõue-Toompea

Kõue Külade Seltsi traditsiooniline küladepäev toiomub sel aastal Pala külas. Ole kohal 16.augustil 2014 kell 17!
Kavas: iga-aastane küpsetiste-kookide konkurss (parimatele auhinnad!) Võta oma moonakott kaasa, pane ühisele lauale, et kõik maitsta ja kiita saaks!
Võistlused igale vanusele ja uus üllatus - PalaKala. Kohal näed, mis see on...
Tants ja trall käib nii kaua, kui vastu pead. Mängib tänavuse Perepeo finalist - perek. Suurkask = ans.Rivaal!
Sissepääs tasuta, Sinu eest maksab Kõue Külade Selts.
Tule ja tunne elust mõnu!

Talgupäev 3.mail

TEEME ÄRA 2014

Nagu igal kevadel, vajab Kõue Rahva ümbrus kasimist. Nagu igal kevadel, võtab ka seekord Kõue Külade Selts osa üleriigilisest talgupäevast TEEME ÄRA 2014.
Saame kokku rahvamaja juures 3.mail kell 10. Võta kaasa reha, töökindad ja naabrieit(-mees).
Kui kord majas, siis külaseltsi poolt talgusupp ja loterii-allegrii "Iga loos võidab!". Pilet on kingitus külaseltsi poolt, loosirattasse lähevad aiatööga seotud võidud.
Kuna igal kevadel jääb oma aias midagi üle ja kindlasti ka midagi puudu, siis toimub ka ROHEVAHETUS. Lillejuurikad, taimed, sibulad ja istikud... Kellegi on ehk vaja. Võta julgelt kaasa selle asemel, et prügi hulka panna.

Kohtume talgutel!

Olukorrast Kose vallas (Triigi külavanema kommentaar eilse volikogu salvestise kohta)

Sellel lingil asus eile kaks videojäädvustust Kose volikogust, mis on nüüdseks eemaldatud. Usun, et põhjus eemaldamiseks on piisavalt lihtne - sarnane käitumine, mida seal nägi, ei tee au ühelegi kodanikule, seda enam veel vallavolinikele. Samas on volinikud parim osa elanikkonnast, eliit. Pikemalt emotsionaalsetel rünnakutel ei peatu, tõesti, vehiti rusikatega ja karjuti teineteise peale, pakun mõned solvangud järgmiseks volikoguks, mida võib vabalt kuu aja pärast kasutada: "Teil kõigil on vaid lasteaiaharidus!" või siis "Mida sa ronid oma kummikutega siia volikokku!".

Nüüd aga sisulisest poolest. Poole tunni pikkuses videos oli tähelepanu all allakirjutaja eelmises postituses kirjeldatud Külavanemate kogu viimine töörühmana eelarve ja majanduskomisjoni alla ( edaspidi EMK). Seda nõudis volikogu esimees põhjendades asja vajalikkust. Kui koalitsioon koosneb (7 Meie Vald + 4 SDE) 11 liikmest, võttis sel teemal pooldavalt sõna vaid üks koalitsiooni liige, kes ütles (mälu järgi) et milleks jamada, külavanemate seas pole ka ühtset meelt, teeme selle ära ja läheme edasi. Volikogu esimees ei suutnud samas veenvalt selgitada, milleks seda vaja on. Rääkigu siis välja, milles asi, seda teavad kõik külavanemad ja ilmselt ka palju teisi asjaosalisi. Külavanemate kogu viimine EMK alla tähendab otse ligipääsu (volikogu väliselt) poliitilisele rahale. Kui oleks vastu võetud vastav statuut, oleks järgmisena loodud süsteemid selle raha laristamiseks (jutt käib umbes 25 000€). Kes on selle plaani suurimad vastased? Mitte väga üllatuslikult on selle vastu kultuurikomisjoni juht, kuna vastav muudatus mängib MTÜde rahastamise kultuurikomisjonilt EMKle. Üllatuslikult on kultuurikomisjoni juht aga SDEst, ehk koalitsioonist! Videos saigi kuulata volikogu esimehe ja Sven Andreseni vaidlust. See tähendab aga mõra koalitsioonis! Asi läks tuliseks ning Astrid Ojasoon (Harju- ja Raplamaa SDE juht) lahkus saalist. Kui Sven Andresen peaks enda poole saama veel ühe volikogu SDE liikme, on pinnas võimuvahetuseks Kosel valmis! Vaadates tervet rida mitte sõna võtvaid "Meie Valla" liikmeid, võiks tõdeda vaid, et vaga vesi sügav põhi. Mida nad mõtlevad või tunnevad pole teada. Vähemalt tulihingeliselt volikogu esimeest eesliinil kaitsmas nad ei ole. Opositsioon aga ei maga - usun, et ka praegusel hetkel sepitsetakse mingit nutust artiklit mida vallaleht keeldub avaldamast aga kindlasti leitakse mingi muu viis.

Kuidas saaks säilida praegune koalitsioon? vt. eelmise artikli lõpuosast (märksõnad: postitiivne edasiviiv kuvand, autoriteetse, õiglase liidri esiletoomine, koostöö jne., jne.)

Triigi külavanema viis kuud külavanemate kogu juhatuses

Kõigepealt Kõue kandi ühistranspordi tulevikust tuginedes abivallavaanema ettekendele viimasel külavanemate kogu koosolekul Ravilas.

Sügisest jätkab nn. valla buss samal liinil selle sarnasusega, et õpilased saavad jätkuvalt tasuta sõita, kõik teised hoidku mündid taskus. Õhtust lisareisi valla poolt hetkel pole plaanis (kesse ikka õhtul Kõuele tahab). Sellest reformist saab kindlasti valla ajalehest lugeda, pikemalt siin ei peatu. Plaan, mille nimel on pingutusi tehtud ehk 299A et üks hommikune ja teine õhtune liin läbi Kõue hakkaks sõitma on endiselt utoopia - vald erafirmat mõjutada ei suuda. Töö sektsioonides Triigi-Tallinn otseliini peal aga käib edasi. Siin on huvitav, et kui ma Vello Jõgisoole sellest 299A muudatusettepanekust pool aastat tagasi rääkisin oli tema reaksioon umbes selline,et sel pole niikuinii mõtet - Harju Ühistranspordikeskuse poliitika järgi jäetakse eravedajad kohe-kohe kuivale, doteeritakse valla siseliine. Praegu räägitase vallas sama juttu - 299A tõmbab liine niikuinii koomale, kuigi poole aasta jooksul pole midagi muutunud. Valla dotasiooni Kõue liinidele pole samas ka kusagilt näha.
 
Aga nüüd tagasi Külavanemate kogu juurde. Teatud peataolek valitses külavanemate kogu novembri alguses (Habaja Freskos), kui võim oli vahetunud, koalitsioonileping äsja alla kirjutatud. Koalitsiooni esindajat kohal ei olnud, suur segadus. Külavanemad otsustasid valida enda hulgast kolmeliikmelise juhatuse, kes tekkinud eriolukorras volikoguga suhtleks ja elementaarsemaid-hädavajalikke kommunikatsiooniülesandeid täidaks. Kuna Kõuel ja Kosel kehtisid täiesti erinevad külavanemate (edaspidi KV) statuudid, sai esmaseks ülesandeks kahe statuudi peale üks korralik teha. Toimusid kohtumised volikogu esimehega, kes tutvustas MTÜde uut rahajagamispoliitikat, külavanemate valimisi soodustavaid mehhanisme. Kahel kohtumisel kärati statuut sedavõrd valmis, et juleti see suurele ringile külavanematele saata ning järgnesid kaks selleteemalist koosolekut Visklas. Parandusettepanekuid tuli kümne ringis, parandusettepanekutega statuut sai 12 lehekülge pikk. Puupüsti täis Viskla külakeskuses käis lärm üle dialoogi - tõsine külavanemate käraja. Teisel Viskla istumisel hääletati statuudist välja KV kogu kuulumine eelarve- ja majanduskomisjoni juurde - just see koht, kust saaks otse eelarvele ligi, et kohalike MTÜde kukruid täita. Statuut saadeti volikokku kinnitamiseks.

Mõne aja pärast saatis volikogu esimees tagasi parandatud variandi, kus oli taastatud kogu kuulumine EMK haldusesse, mõned muud parandused veel, millega Visklas ei oldud arvestatud. See tekitas segadust ja nõutust. Ja otsekui selgest taevast ilmus  opositsiooni loodud statuudi eelnõu, mis oli üksjagu teistmoodi ning loomulikult KV kogu seotuseta EMKga. Opositsiooni statuudi eelnõul oli Vello Jõgisoo allkiri. Sellel ilmutusel on kaks poolt - kui seda poleks juhtunud, oleks volikogus tõenäoliselt kinnitatud volikogu esimehe versioon - olles ükskõik kui hea ja õilis oleks see tõmmanud kriipsu peale KV kogu demokraatiale olles otsene diktatuuri väljendus ehk Kose külavanemate kogu oleks leidnud ennast kusagilt Valgevene õigusruumist. Teisest küljest ei olnud opositsiooni statuudil vähemalt vormilist seotust (opositsiooniliste) külavanemate arvamusega. Järgneval koosolekul Ravilas kinnitasid (opositsioonilised) külavanemad käsi südamel, et nemad selle loomisel ei osalenud. Peaaegu ütlesid isegi, et nendest keegi ega isegi opositsioon ei käinud ***** külas opositsioonilise statuudi koostamisel. See selleks, tsirkust on vaja ning antud hetkel näitasid nad,et külavanematele niisama juba kotti pähe ei tõmba. Võrdle paari aasta tagust Kõue külavanemate pöördumist vägagi sarnasel situatsioonil liitumise eel, kui volikogu esimees samuti soleerima hakkas. Mis on aga opositsioonilise statuudi negatiivne pool? Allakirjutatud oli see, nagu öeldud, formaalselt Vello Jõgisoo poolt, kes valla valla lehe märtsinumbris kritiseeris liigset MTÜde rahastamist, võrreldes seda raha lennukilt loopimisega. Kas opositsioonilise statuudi allakirjutamine oli toetuseks külavanematele või hoopis kaigaste kodarasse loopimine kogu praegusele vallakorraldusele (nagu demokraatias opositsioonile igati kohane)?

Antud olukorras leidsin ennast KV kogu juhatusest kohalike poliitiliste leeride vahel, kes, olles naabrid või sagedamini isegi samade külade inimesed üksteist kogu südamest vihkavad ning üksteise vastu töötavad. Meenutasin, et nõustusin juhatuse kohta võtma esindamaks oma kanti, olles siis ja nüüd täiesti apoliitiline. Nüüd saan aru, et mõnedel kohtumistel vaieldi mulle vastu vaid selle pärast, et teostasin (koalitsiooni) statuuti, arvates ise, et see on kõigi külavanemate statuut. Siin tegingi naiivselt vea, sest näilisest külavanemate statuudist sai volikogu esimehe käes poliitiline paber. Tegin Ravila koosolekul avalduse enda juhatusest välja arvamisest demokraatia tagamise suutmatusel ning ettepaneku, et juhul, kui juhatus jätkab kolmeliikmelisena peaks minu asemel sinna valitama opositsiooniline külavanem, kes koordineerides protsesse annaks ka Batjale teada, et asi on kontrolli all ning vastutöötamist pole vaja. Vastasel juhul on seda oodata küll ja veel. Tuletan meelde, et Vello Jõgisoo oli viimastel KOV valimistel enim hääli saanud kandidaat.

Statuudi osas on lugu pärast neid pöördelisi sündmusi perspektiivikas - usun, et volikogu teostab edaspidi KV üldsuse tahet ning nii paljude kärajate peale (ise osalesin sel aastal koosolekutel 12 tundi) saab statuudi vaid paremaks. Kui see vastu võetud, saab tegeleda edasi põnevamate asjadega nagu MTÜde toetustega, reaalsete probleemidega.

Poliitilise madina vaibumist aga loota ei ole. Võimuliit ühisavalduses kaitseb ennast üksikuna esineva Don Quiote eest - väidetavalt on viimane Jõgisoo kirjutis valla lehest välja jäänud kuigi üleval (siseopositsiooni?) FB lehel. Siin, tundub, et saab vastu päid ka riigikirik (haudade kaardistamine mõtetu?). Samas on see leht kustutanud ise kriitilise kommentaari (midagi koolijuhi teemal). 300 meest on ennegi impeerumil jalgealuse kõikuma löönud, kas 100 (+SDE) suudavad tagada võimu Kosel? Puudu on võimas narratiiv-juhtfiguur. Uued sihid on vaja seada ja rahvast selle nimel motiveerida. Kui pea on tühi, tasub üle lugeda Aivar Pohlaku volikogupäevikuid. Reaalne kuid samas ilukirjanduslike elementidega olukorrakirjeldus, paatoslik-maguskaotajaliku stiili asemel optimistlikku-perspekttivikasse võtmesse pandud, võiks valla lehes fänne ja toetajaid koalitsioonile juurde tuua küll. Muidugi ma ei väida, et lood "lasime pika liu" või "vanaema teeb parimaid verivorste" valla lehes vähem fänne tooks.

Rahvast seob teadagi hästi ühine vaenlane. Tuhala kaevandussaaga paistab olevat lõppenud. Tartu maantee laienduse vastu pole ka nagu mõtet töötada. Jõgisoo peksu peal saab ehk mõnda aega hakkama aga kui võrrelda viimast Kõue võimuvahetust tüütab see (Kõuel sai mõnda aega kolakat endine VV Õis) ka varsti ära ning kui asemele ei astu vähemalt sama suurt juhti-visionääri võib tekkida vaakum. Õnneks on kevad ning peagi suvi ning tubased jahumised - võitlused parteipileti alusel jäävad vaid volikogu ja vabatahtlike sado-masohhistlike kalduvustega isikute seinte vahele. (foto poliitika ja pullisitt).

Ühtsest Kose ühistranspordist Kõue kandis

Seletan olukorda, mille illustreerimiseks on aluskaart 19. sajandi lõpust Kose keskusest Kõue-Triigi ja antud kandi tagaküladeni. Teedevõrk, kus tänapäevane ühistransport sõidab kattub, valla piiresse on mahtunud ka toonasest kihelkonnast välja jäänud Kadja-Aela. Ajaloolistest tõmbekeskustest-kantidest räägin aga hoopis järmises postituses.

Tänase situatsiooni eelduseks, et ühistransport Kõue kanti rohkem väisaks on mullu juulis asfalteeritud Ojasoo-Triigi tee, mis tagab Koselt sama hea juurdepääsu kui Habajale, kust käib homme läbi kuus K3 marsat Kosele + bussid peamiselt õpilaste veoks nii Harmi kui Orule-Kosele. Ardust leiab homme 32 otseliini Tallinnasse peatus.ee vahendusel. Ravilast läheb homme 12 otseliini Tallinnasse.

Kuidas on seis Kõue-Triigi tõmbekeskusega (ca. 300 elanikku)? Eelmise volikogu ajal pandi kuu pärast asfalteerimise lõppu tööle õhtune kojuveobuss (Koselt 19.45, Kõue 20.04, Ardu 20.20, Kõue 20.39, Kose 20.55). Kuidas on lood hommikuga? Siis saab arvestada vaid nn. valla bussiga, mis mille keeruline teekond (koolivaheajal, nädalavahetusetel ei tööta) on kujunenud aastate jooksul sobitudes hajakülades elavate õpilaste hariduseteele juhatamisega (helesinine hommikune trajektoor kaardil). Reedene lisaring peamiselt vanuritele Kosele ravimite hankimiseks. Kõue valla ajal teadupärast ei tohtinud ei kodanik ega õpilane Kosele saada, kardeti valla tühjaksjooksu. Just see igand annab valusalt tunda tööinimesena kasutades nn. valla bussi - Kosele saab hoomikul (6.50 Kõue tee) vaid ümberistumisega Ojasool K3-e (sõidab Koseni). Et Tallinna saada on vaja seega kasutada kolme bussi ümberistudes kahel korral! Teekond Tallinnasse, kuhu saaks umbes poole tunniga venitatakse terveks tunniks (Mäo kaugus Tallinnast)! Ardusse saab valla bussiga (8.15 Kõue tee) tiirutades läbi nii Panuküla kui kauni veehoidla taguse ringi. +Ardu-Tallinn teeb selle teekonna pikkuseks samuti tunni. Ilusad vaated veehoidlal aga ei tööta praktilisel viisil üldse efektiivselt.

Kas on lootust olukorra paranemisele? Töö käib ja lootust on. Kui vaid vallavalitsuses töö- ja vaimujõudu piisavalt oleks - veel nädal aega vakantne abivallavanema koht. Seega - mida ei tahaks 2014. enam kuulda?

"asendamatuid inimesi on terve surnuaed täis"

Kas see on sobilik väljend stabiilselt väheneva rahvaarvuga vallas? Väheste eranditega on endise Kõue valla piires Triigi ainus demograafiliselt perspektiivikas küla (praeguse Kose piires võrdne ehk vaid Otiveskiga).

On alanud 2014.a.

Ilusat ja teguderohket 2014.aastat kõigile!

Kõue Külade Selts ja Kõue Rahva Maja tegutseb ikka edasi, kuigi nüüd uutes-huvitavates olukordades võrreldes eelnevate aastatega. Oleme nüüd ju Kose vald.
Meil jätkuvad ikka tavapärased ettevõtmised: mälumäng Kõue Kood iga kuu 3.pühapäeval kell 15. Selle järel kohe külavanemate "kärajad". Kui Sul on häid ettepanekuid või soove, siis tule kohale! Mida rohkem rahvast, seda põnevam.
Külapäev on sel aastal 23.augustil Pala külas. Kõue Rahva Maja sünnipäev (nagu ikka dets.1.laupäev) toimub seekord 6.detsembril. Muudest üritustest teatame siis, kui nad tulevad. Nii et jälgi reklaami!
Nii kaua, kui me peame ise rahvamaja üleval pidama, oleme ka väga rõõmsad liikmemaksude laekumise üle. Esimesed on juba tulnud! Aitäh!
Liikmemaks endiselt 13 eurot aastas.

Triigi külavanema uusaastapöördumine

Hea rahvas Triigil, Kõuel ja Kosel - lõppenud on taaskord üks tegus aasta ning nagu KOV-valimisaastale omane, on toimunud umbes niisama palju asju, kui kolmel eelmisel aastal kokku. Ja veel enam. Tunamullu toimunud ühinemisralli tõi omakorda särtsu ja tegusid juurde. Tuleb vaid soovida, et kõik see rahvas, kes siis aktiveerus ei peatu ning jätkab tegude ja üle kihelkonna kostvate sõnumite-ideedega. Väikest galeriid Kõue kandis tuimunust kuude kaupa saab näha me FB-lehel. August oli kõige metsikum. Kõue külapäev, Kõue mõisa heli, Kose Kihelkonnapäevade raames toimunud üritused, mis tipnesid kultuurikeskuse lahtiste ustega ning kiriku arhiivmuuseumraamatukogu avamine. Ravila mõis avas uksed. Rääkimata Triigi mõisa üliheadest teatritükkdest ning Triigi külavanema hõbeaardest, mis nii mõnegi ajaloolase oma arusaami ümber vaatama sundis. Ning kõige põhilisem - igakevadise-sügisese soparaja asemele valmis Triigi-Ojasoo tee, mis sai poolteist kuud peale valmimist endale vurama marsaliini K7. Ühistranspordi arendamine Kõuel on 2014 suurimaks teemaks kuid sellest täpsemalt järgmises postituses. Ka suures plaanis on teedevõrgu osas muutusi oodata. Kose-Ristil on näha Tallinna-Tartu maantee uut lõiku raie näol (ülemine foto) - nii nagu vana maantee nelja sajandi eest lõikas läbi kohaliku Kose-Ojasoo tee, lõikab uus maante vana tee veel korra pooleks - nüüd küll juba kahetasandilisena. Õhkõrna võimalusena saaksime Rail Baltica trassi läbi Kolu risti aga mitte lähemale (skeem all). Hea seegi.

 Nüüd aga veidi teadaolevat külaelu edendamise võimalustest käesoleval aastal. Mullu (nagu ikka valimisaatatel kombeks) käidi välja uued skeemid külade otserahastuseks. Kuigi võim on vahetunud, ei saa taolist magusat präänikut rahva käest tagasi rabada. Kuna allakirjutajal on sel aastal võimalus kuuluda Külavanemate Esinduskogusse (nn. varivalitsus), valgustan Sind käimasolevast tööprotsessist, mis küll väga toores aga siiski annab põgusa pildi, kuidas vald tööle hakkab:  

Volikogu ümber on komisjonid, millest Eelarve- ja Majanduskmisjoni alla kuulub Külavanemate Kogu. Kogu ja EMK vahel asub Külavanemate esinduskogu - kolm külavanemat, kelle volitused lõppevad kalendriaastaga - siis koosseis roteerub. Külavanemate kogu ja Vallavalitsuse (kes täidab volikogu käske) vahele on palgatud Jaanus Saadve, kes vastutab selle eest, et asjad sujuksid - et külavanemate hääl oleks valitsuses kuulda ning otsustele järgneksid teod. MTÜd, Külaseltsid, seltsingud jne., saavad otserahastust Külavanemate Kogu otsuste põhjal. Seega on antud külavanmatele (Kogule) volitusi juurde. Veel enam. Nüüd on selge piir Külavanemate ja MTÜde vahel. Külavanemate Kogust saavad osa võtta vaid valitud küla- ja alevikuvanemad ning abivanemad. See peab soodustama külavanemate valimist. Kõue kandist oleks hädavajalik valida külavanem Lööral, Habajal ning Ardus - et saada sõnaõigust neis külades tegutsevate seltside-MTÜde otserahastuses. Raha jagamise reeglid on loomisel - loomulikult rahastatakse kõigepealt omaosalusi, üritusi, mis on suunatud kogukonnale, eelistatakse kinnise seltskonna väljasõidule. Jne. Jne. Kas midagi praeguse Kose valitsuses ka lonkab? Puht kuulu järgi tundus kummaline kultuuri definitsioon, mis lähtub  rahvatantsust ja käsitööst. Kas peaks ehk Sirbi vallavalitsusse tellima või mis? Igal juhul - Head Uut Aastat!