Fotol saab lillesülemeid Irmgard Aedma, Georg Bergerti aegne Triigi õpetaja, kes oleks justkui aja seljatanud.
Looduskesksed inimesed, meie muistsed vanemad
Oma usu, kommetega elasid siin kõnnumaal.
Tulid toime maal ja veel, päikselõõsas, talveteel!
Elujaatav tahtesäde kandus üle homsesse.
Nõnda kasvas kogukond, tihenes ta sugukond.
Omasid ei peljatud, väetimaid sai aidatud!
Vanaemad, laste-lastele, teadvaid teri poetasid
loodusnähetele, muistsel kombel austust kasvatasid.
Iva haaval tuli tarkus, sirgus kasv ja paisus tuum.
Lähiümbrusest, tekkeloost; siinseist soodest, mägedest,
veteväljadest, jõgedest, kus mängus Looja käsi,
nad kätki kõrval sõnu kokku seadsid ja viise lõõritasid linnud.
„Vanasti kui maailm loodi, lõi ka Looja rannamaa—
põhja poole paese kalda, sood ja rabad lõunasse.
Ilmestamaks seda pinda, peletamaks kõledust,
kujundas Ta pinnavorme—imetabast vaheldust.
Pae klinti jagus Talle, sellest laduda platood,
vetenäljast kõrbevaid karbonaatseid alvareid.
Mis ilmestuvad põuaga „reinu” karva värviga.
Nõnda nimeks saanud ta rahva keeles—Rebala.
Teati, et veel sinna paika kõrge klindi kalda peale,
jääsaanis lasknud sõita, Looja, rahnu—Iru Ämma.
Veidi sellest lõunapoole üle välja lageda,
kus on madalamad alad, Ta, soomaaki puistand alla,
soomaaki, punast rauda, roostevärvi mineraali,
et paigale võiks nime anda, kohase—ruuget tooni—Rebala.
Ei nimi riku seda paika, kuid osavasti ilmestab,
Looja, kujundatud kohta—ümbruskonnast eristab.
Juba muiste saanud tuntuks—tuntud nimi senini,
läbi kustund sajandite ehtsalt meie päevini.
Liikund, Looja, lõunapoole, lõunapoole—sisemaale.
Hulgaviisi kaasas kraami, mida panna paigale.
Kinke, kühme, mõhne, oose paigutand, Ta, soodesse.
Lehtreid, lohke oosidesse—sarnanevaid Šveitsile.
Mitte, et nad oleks Alpid ega mägiaasad ka,
vaid lõunamaised pinnavormid meile tuntud Kõrvemaal.
Oosidele ahtaid harju, nimeväärseid tunnuseid,
orgudesse järvesilmi—muistseid astumise jälgi.
Maha jäänud sellest ajast, vetevälju säravaid.
Rähka, liiva siia kandis, kasvatas siin mägesid,
vooreid ahtaharjalisi, mitme erisuunalisi.
Nimeks paigale, Ta, andis: „Saagu sellest Harjumaa!”
Üleliigse vete tarbeks jättis pinda kurdusid,
mere poole kaldu sänge, jõed nõnda tuntuks said.
Kõik nad oma rännuteed alustasid lätetest,
ammutasid juurde lisa suurtest veteväljadest.
Harju—Järva piirivööndis suurte soode asuala.
Moekaid nimesid neil antud, kasvõi näiteks—Kakerdaja.
Pususoo on ammu tuntud muistse mudamülkana.
Tema kõrval Ümmargune raba täidetud on laugastega.
Üle Vonka Keava kanti sirutab end rabaviir.
Jõgedele voolu algus valla päästetud on siit.
Olgugi, et ahtakesed, kuid tänuväärsed ometi.
Neid asustuse esmateedeks muistsed hõimud valisid.
Ainult usin selles paigas eluks kohanduda võib.
Anda seal ka järelkasvu, nii vajalik—nõnda näib.
Mõte küpses, nägem selgus. kujuneski perspektiiv:
Toimetulev inimene ainult elada võib siin.
Kellel nutti, kellel taipu, olla ise tegija—
oma vaistu, tahtejõuga—ise toime tulija.
Kadedaile pinnuks silma, siia paika kutsus, Ta,
usina ja hästi tööka—ugri tõugu putuka.
Ugri-mugri vaim ja meel metsarahva omane.
Tuli toime maal ja veel ilma kirja sõnata.
Ilmamärke, taevatähti oskas tema lugeda,
ende järgi eksimata looduses ka liikuda.
Kitsail harjul oosidele, harjul nagu katuseil
rajas ahtaid käiguradu, puie vahel looklevaid.
Asus putuk siia paika, punus pesa endale.
Tema püüdu kroonis edu, tõusis elu järjele.
Seda kiivalt teised rahvad silmanurgast piilusid.
Ja siis, ühel päeval, vaata, leidsid nemad lahendi.
Ei see ole kiita lugu, otse meie silma all,
kasvab, sirgub paganate sugu, taevaisa, õndsal tahtel.
Teda ohjata on vaja, panna meid ta teenima.
Tema jumalatest üle, peame, enda; panema.
Tema töökust aga vaja targasti on suunata,
et me maine rikkus, vara tema toel võiks kosuda.
Kuid, kuis viia mõte ellu? Ugri on üks söakas vend.
Ei ta lase liiga teha, vapralt kaitsema on end.
Pagan aga sitke veli vastas väele samaga.
Norra kuningate sugu siin pidi vangis viibima.
Nii oli teada hoiatus, kes tulid jõuga võõrsile.
et saagiahnus vastuse, saab mis on teoks kohane.
Kõrgel pilve rünka peal, Muistne Jumal eland seal.
Ta kõike näind ja seand ning noomind üleannetuid.
Ta Kõue kombel kurjustand ja kurjal keelel kärgatand,
ning teatakse rääkivat, et kõrgel välja mäe peal
Kõu, kirvemehi nuheld seal, kes söandand maha raadata
okaslehtseid hiiepuid, Taara loodud kuusikuid,
et suurendada põllumaad—toiduvilja kasvumaad!
Kõu nimi nõnda paikseks saand ja austusväärseks ka,
et kõik uustulnukad võtt seda nime austada!
Läbi elu, läbi aja jäänd kestma meie päevini.
(Lõik Triigi mõisa ajalooraamatu algusest, kus kirjeldatakse Kõue nime saamist, värsside autor Aksel Orasi.)
18.- 19. augustil toimusid Triigi mõisas järjekorras seitsmendad Kõue Külade Seltsi poolt korraldatud külapäevad, seekord pealkirjaga küla/valla/asunduse/mõisapäev ja kooli kokkutulek, kus käis kahe päeva jooksul kohal kolmasada inimest. Esimene päev möödus rahval kontserte kuulates, mõisaraamatu esitlusel ja puupüsti täis restoranis. Kohal olid ka Kõue vallavanem, Randvere külavanem ja Vahastu mõisa omanik. Päev algas rännakuga kunagisse Triigi karjamõisa Oraveskisse, kus näha lubjaahju vare. Seal selgus nagu muuseas, et enamus osavõtjaid on omavahel sugulased! Samuti toimus traditsiooniline küpsetiste võistlus, kus auhinna pälvis Aelast toodud uhke võilevivatort räimedega. Teisel päeval peeti Triigi kooli kokkutulekut, mis algas tööhobuste tallis kunagise Triigi koolijuhi,
Georg Bergerti elulooraamatu esitlusega. Vanadest õpetajatest oli kohal Irmgard Aedma, kes Georg Bergerti kaasaegsena sai sületäie lilli. Päeva lõpetas kahekäiguline söömaaeg kaheksakümne kaheksale registreerunule, mis toimus peahoone kunagises kooliosas. Kunagiste õpilaste poolt sai kiita nii mõisa sisekujundus, teeninus kui ka söök, milleks oli piisavalt pehme kana kartulipudruga, magustoiduks vaniljemaitseline kreem mustikate ja vaarikatega. Mõlemal päeval olid kavas ettekanded, kus mõisa ajalugu ja tänapäeva ilmestasid udupildid. Lühike kokkuvõte räägitust ja kerkinud küsimustest:
Kõigepealt oleks paslik kommenteerida kuulujutte ja legende, mis loomuliku aurana ümbritsevad iga mõisat - renoveerimise käigus räägiti külavahel, et mõisa tuleb salajane ohvitseride koolituskeskus. Tol ajal oli üleval juba mõisa koduleht, mille olemasolu selle jutu levitajad ja edasirääkijad järelikult ei teadnud. Tagasivaadates ei olnudki see lora nii alusetu, sest käesoleva aasta kolmandal augustil toimus mõisas välismissioonidel osalenud sõdurite kokkutulek, mida korratakse ka järgneval suvel. Üritust organiseerisid kolonel-leitnant Vahur Karus, kapten Eerik-Niiles Kross ja kapten Lauri Kurvits. Sõduritele mängisid pilli Untsakad. Järgmine kuulujutt. Sel kevadel oli kas keegi pahatahtlik või poolearuline välja mõelnud kuupäeva, mil toimuvat mõisas lahtiste uste päev. Jutule lisati otsekui kaaluks, et "Kosel räägitakse nii". Sel kuupäeval käis mõisas sisutamine ning kedagi sinna tegelikult ei lastud. Samuti räägiti, et Linnateater esineb mõisas terve suve. Suvi hakkab läbi saama ja tööhobuste tallis-kontsertsaalis on esinenud nii Polygon teater tükiga "Maja" kui ka Theatrum lavastusega "Elu sees". Vastu talve tuleb esitlusele Theatrumi "Misantroop". Külapäeval võis kuulda järjekordset Kosel räägitavat legendi, et igal kolmapäeval toimub mõisas giidiga ringkäik. Nii see aga paraku ei ole. Et saada kinnitust kolmanda isiku poolt räägitavatele mõisalegendidele, tuleb kas vaadata kodulehte www.kau.ee või helistada mõisa üldtelefonil 6441 411. Sealt saab broneerida laua kolmapäevast pühapäevani avatud restoranis "Kaheksa Jalga", mis on kõige kindlam viis mõisa peahoones ekskursioon saada.
Kuidas muinsuskaitse lubas Triigi mõisa nime Kõue mõisaks muuta? Muinsuskaitse ei ole seda lubanud ja nime pole muudetud. Endiselt on registrites nimeks Triigi mõis. "Kõue mõis" või "Kau manor" on kaubamärgid, mille all turustatakse majutust. Eestis on kokku kolm Triigi mõisa ning nendest on vaja eristuda.
Kes on mõisa personaliks? Mõisas elavad peremees-perenaine restorani ja majutuse problemaatikaga ei tegele. Mänedzeriks on Jaana Pärna, kellel on kogemus Tartu Ülikooli vastas oleva hotell Antoniuse käivitamise ja töös hoidmisega. Palgal on veel müügisekretär, restorani juht, vahetuse juhid, kaks peakokka ja kaks abi, nõudepeasija, ettekandjad, kolm administraatorit, toateenijad, aednik ning majahoidja-peremees. Triigi külast on palgal koguni neli inimest, tööl käiakse ka Kantkülast, Kirivallast, Ravalt, Harmist, Ardust ja Koselt. Just praegu on vakantne adminsitraatori koht - nõudmised kandidaadile on suhtlemis- ja võõrkeelteoskus, vajadus öistel vahetsustel töötamiseks.
Mis on
Kõue Akadeemia? See on mõisas töötav mittetulundusühing, mille tegevusteks on
residentuuri pakkumine tegevkunstnikele ja
õppetegevuse korraldus (toimunud on animatsiooni õppelaager lastele ja viis ööülikooli avalikku salvestust).
MTÜ loovjuhiks on mõisa perenaine Mary Jordan ja tegevjuhuks palgaline Ulvi Tiit.
Nõukojas on inimesi üle maailma, eestlastest Carmen Kass, Peeter Laurits, Peeter Rebane, Reet Hääl ja teisi.
Millal alustatakse aitkuivati renoveerimist? Seda on plaanis alustada 2013, peale selle valmimist on kavas üles ehitada viinavabrik ja selle taga olev hoone, mis on muinsukaitse registri järgi "saun".
Mis üritusi on mõisas toimunud? Nendest annavad aimu alevikes ja suuremate külade teadetetahvlitel olevad plakatid. Teatrid, kontserdid, festivalid. Lisaks on toimunud pulmi, seminare, hulga privaatseid üritusi. Üüritud välja sauna, aiapaviljoni, parki.
Millised prominendid on mõisat külastanud? Sadade tuntud nägude seast võib esile tõsta Evelin Ilvese, kelle leiva poega ka täna restorani roogade kõrvale pakutakse, Poola armeejuht on samuti märkimist väärt. Ümbermaailmapurjetaja järeltulijatest elas mõisas nädal aega Otto von Kotzebue pojapojapojapoeg, maalikunstnik Nicolas de Kotzebue Vautier. Samuti külastas Triigit viimane Paunkülas sündinud Hagemeister.
Kuidas on mõisa tänane peremees, Eerik-Niiles Kross, varasemalt seotud Triigi mõisaga? Ümbermaailmaränduri poja Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue ema Amalie Zweig oli Ravila mõisniku, Peter Mannteuffeli vallastütar. Jaan Kross on oma Mannteuffeli päritolust "Kallites kaasteelistes" kirjutanud järgmiselt: Uhlbergide perekonnatraditsiooni järgi pidi minu vanaema Ann Drumm (sündinud 1855, surnud 1947) olema Ravila hullu krahvi Peter Mannteuffeli tütretütar." Seega on praegusel mõisa peremehel, Jaani pojal, Otto Rjurikuga ühine esivanem. Otto Rjuriku ajal krunditi ümberkaudsete külade (Kõue, Rava, Virja ja Pala) ja talude piirid, millest loe lähemalt eelmisel aastal ilmunud
Rava külaraamatust, autoriteks Erich Klaan ja Aksel Orasi.
Kus toimub järgmine Kõue Külade Seltsi külapäev 24.08.2013? Nagu eelnevatel aastatel, on tihe konkurents külade vahel, kes soovivad endale külapäeva korraldamise au. Sõelale on jäänud Paunaste ja üllatuskonkurendina Nutu, kus parasjagu karjamõisa multifunktsionaalset peahoonet renoveeritakse.
Palju võiks veel küsida ja vastata, kui lõputult leheruumi oleks. Uudishimu rahuldamiseks tuleb aga mõisa kohale minna kas mõnele kontsertile-teatrietendusele või restorani head-paremat mekkima. Paar aastat tagasi olid ajad, mil mitte keegi, mõisa peremees kaasa arvatud, ei uskunud, et kompleks valmib saab ja tööle hakkab. Nüüd ei usuta, et see tööle jääb. Praegu on seega igaühe enda teha, et uhke koht saaks eksisteerimist jätkata. Kellele pakub huvi värske
raamat Triigi mõisast, kus ajalugu esmamainimisest suveni 2012 (192 lk, 202 fotot, 20 skeemi, 19 kaardifragmenti) või Georg Bergertist (164 lk.) saab seda küsida Triigi külavanema käest tel. 5090269.
Kordaläinud ürituse eest täname:
Kõue-Triigi mõisa omanikke ja personali, esinejaid - Tallinna Keelpillikvartetti ja C-jami. Aitäh Aksel Orasile, kes terve viimase talve Triigi mõisa ja Georg Bergerti temaatikaga tegeles. Suur tänu Võtikmetsa tiimile - Annely, Riina ja Stella juhenduse all valmisid uskumatud meisterdused, nii et lapsed ise ka imestasid, et need ise teinud on. Tänud Kõue vallavalitsusele ja Siseministeeriumile, kes meid kohaliku omaalgatuse projekti raames toetasid.
Kõue Külade Selts
