22.2.11

Külaraamatu esitlus - mitte igapäevane nähtus



Kose kihelkonna Karla küla esitleb kolmandal aprillil külaraamatut. Tähelepanuväärseks teeb sündmuse asjaolu, et raamatu kaasautor Tõnu kommenteeris eelmise aasta augustis Kõue Külade Seltsi poolt toetatud Kadja külaraamatut järgnevalt:

seda asja nimetatakse raamatuks, õudne soperdis, appi see ju nagu külamoori märkmiku moodi, ülestähendused, mõttekäigud tehke ikka teinekord asi arusaadavaks, et oleks võimalik lugeda ka ise veel nutate, et kirjaoskajaid inimesi pole, oleks siis otsinud mõne kui Aela raamatut tegema hakkate, mõelge rohkem läbi, kellele ja milleks eestis ei ela ainult kolmeklassi haridusega inimesed

Võib arvata, et sarnase jõulise stiiliga autori teos võib osutuda elamuseks. Kõue Külade Selts soovib Karla külale raamatu puhul jõudu ja soovib, et teos saab sama elavat tagasisidet, kui Kadja külaraamat, mille lehekülg kogus peamiselt tänu Tõnu emotsionaalsele arvustusele augustis 2010 üle kuusesaja vaatamise!



Lisalood Kadja külale ilmuvad augustis 2011 lisavihikuna!

21.2.11

Mälumängu KÕUE KOOD III turniiri V mäng 20.02.2011

Kõue Rahva Majja kogunes seitse võistkonda. Puudusid Triigi, Ardu saunaselts ja
Paunaste. Võitis võistkond Ardu kuked, kes kogus 31 punkti. Teisele kohale jäänud Rõõsa
kändude võistkonda edastati vaid ühe punktiga. Saadi teada, et vanarahvas võttis vanasti
kevadhommikuti linnupete ja padinaid kasutati poris ja jääl liikumiseks. Meenutati, et Kõuelt
pärines hiljuti manalasse varisenud pedagoogikateadlane Helga Kurm. Nii mõnelegi tuli
üllatusena, et Andrus Veerpalu ei ole võitnud ühtegi Tartu maratoni ning et Tartust pärit
ülemaailmselt tuntud keemik Carl Ernst Claus on avastanud ruteeniumi. Kaks kuldmuna
võitis võistkond Ardu kuked, kes ainsatena teadsid et tedrekuke ja metsisekana järglane
kannab uhket nime tedrekuningas ja et Asutava kogu esimeseks esimeheks valiti August Rei.
Tublid olid kõik võistkonnad. Nutikust ja toredat äratundmisrõõmu järgnevates mängudes!



Kohtumiseni VI voorus 20.märtsil kell 15.00 Kõue Rahva Majas. Kaunist Eesti Vabariigi
aastapäeva ning uusi ja huvitavaid teadmisi uutest mängudest!
Mängu juht ja küsimuste koostaja: Sirje Saulep

13.2.11

Meie maade lood...

Protokoll ajalootunnist:

Vene aja lõpp 89. aasta, sain sovhoosi käest ehituskrundi. 2 aastat maksin maamaksu, materjal ja projekt olemas, kohe läheb ehituseks. Läksin vallamajja. Oot-oot, asi pandi seisma, tuli maadetagastamine. Vana maaomanik ei tahtnud maad tagasi, võtab kompensatsiooni välja. Läksin valda, ei saa edasi ajada, miks ei või või ehitusega edasi minna. Maanõunik ütles, et palju vingud, ei saa midagi! Aga olen maksu maksnud, peaks nagu minu oma olema. Aasta pärast oli kompensatsioon välja võetud, pidi valla oma olema. Aga maa läks riigi resevfondi. Siiamaani olen üritanud silma peal hoida, et saaks endale, aga siiamaani seisab tühjalt.

Isa oli valla esimene talu, kes kirjutas taotluse tagastamisele. Mõõdeti välja, katastrisse. Saadati tagasi, pull käis 4-5 aastat. Maamõõtja tuli koju, ei saa maad välja anda, makske uus mõõdistamine välja. 25000 oli hind. Läksin valda ja palusin, et mõõtke maad välja. Amtnik: Ei, makske. Annan asja kohtusse, ütlesin. Nädala pärast olid maamõõtjad ukse taga, nelja nädalga sai asi korda. Aga selleks läks viis aastat aega. See oli rubla aja lõpp.

Tol ajal maksis riik esimese maamõõtmise kinni. Hiljem taheti palju-palju. Läksin maanõuniku juurde: Teie olete oma raha juba kätte saanud aga meie pole maad saanud.

Isa maa maksti kinni, vanaisa oma mitte. Teise järgu pärija ei saanud.

Teed ei poolitatud, kraavid poolitati, vanast ajast tean.

Meil samamood 100 ha. talu, oli ka testament, kolmele pojale ära jagatud. Oli näha ka katastril jooned. 2003 läksime üle vaatama, vana sugulane vedas pea Tamsile välja, potikud vett täis, külm, rabas leidsime ristikivid üles, ajasime kõik kupitsad valesti kokku, 1 sugulane ei oleks saanud üldse metsa. Pärast tuli välja, et jagasime hoopis vale maad. Maanõunik oleks võinud öelda, et võta aerofoto või kaart aluseks, aga ta vist arvutit ei tundnud.

Üks maja on teede kolmnurga peal, mismoodi piir jookseb, et maja osteti, aed ümber. Ostis vana peremehe käest, kes oli saanud erastada. Lippidest aed maakivipostide peal. See on sinu maa, see on sinu maja. Tahtis juuredeehitust teha, tuli välja, et temal jooksis piirijoon läbi maja nurga. Üks punkt oli jäänud märkimata. Maanteeamet võiks maja nurga maha võtta.

Lumelükkamine, raha vähe, kui palju valla rahade eest tehakse. Kui palju on registri järgi valla avalikuks kasutamiseks kirjas. Vaja vaadata kinnistupiire. Krunt on teiste maade sees, ligipääsuteid kaardil pole. Sügav eraterritoorium. Aga tema enda majal, tagumine tükk jäänud, maa müünud endise omaniku kinnistu peale.

Siin vallas, enamikes polegi teid eraldi välja mõõdetud vallale. 5 a. tagasi hakati välja mõõtma. Müüsime ühe metsatüki maha, vald ei lubanud maha müüa, tahtsid, et tee jääks eraldi tükiks. Kõrgemad põllud, mis paremini ära kuivavad on hinnalisemad, EW ajal olid hinnad isegi kõrgemad.

Kui maade ostmine oli mõõdeti tee maa sisse, pidin maksu maksma. Minu talul läheb ka mitu teed läbi. Maamõõtja mõõtis kõik teed välja - vallateed ja teedevalitsuse teed, Pärnu kandis. 40 ha oli, siin maksti juba siis kõvasti.

Kolhoosimelioraatorite ja agronoomidega pidi kaklema, nad arvasid, et nõukogude aeg tuleb tagasi.

Kepihoidjad olid alati vine all. Pani kiirete sammudega üle põllu minema, hea et pikali ei kukkunud. Kuidas sa nii mõõdad? Need panevad punkti sinna, tegelik oli 100 meetrit eemal. Panime papsiga järgi, kus punkt on? Veerand tundi vaidlesime. Füüsilises mõttes on lihtsaks läinud. Vanasti mõõdeti kindelpunktide järgi, need olid ka hoonete seinas.

11.2.11

Kõue Külade Seltsi ajaraamat



Austusest peamiselt kogukonna lähikülade eakate vastu, kellel pole internetiühendust, on terve Kõue Külade Seltsi seni kirjutatud ajaveeb (perioodil 18.11.2008 - 10.02.2011, ligi kakssada postitust kommentaarideta, ligi 300 fotot, 365 lehekülge nöörköites) saadaval nüüdsest raamatuna!



Teos annab hea ülevaate ka neile, kes seni vaid veebi lehitsenud. Tervikülevaade selle aja algusest, kui Kõue avalikku inforuumi astus. Tagasivaade alates Kõue Rahva Maja ehitusest.



Aeg mõned aastad tagasi, kui Triigi mõis oli ja tundus et jääb, igavesti tondilossiks.



Sellesse raamatusse on raiutud perioodi tegijamad inimesed vallas - tänapäeva "kolhoosiesimehed" ja "partorgid" - loomulikult heas mõttes.



Nii Härjapea Koja juhataja Olev kui armastatud vallavanem Ott.



Kadja küla kuulsaim suvitaja Heidy.



Üle aastakümnete järjepidevad valla tegelased Sirje ja Tiiu. Tegijaid Tiiusid on vallas ja raamatus koguni kaks eksemplari.



Üle- ja tagasivaated kõikidest üritustest, ilusas emakeeles kirja pandud. Kui kaua püsib Eesti keel Kõue Külade Seltsi ajaveebis tulevikus? Sõltub võimalikest uutest kirjutajatest, vanadele võib olude sunnil suhtluskeeleks kujuneda mõni rahvusvahelisem keel. Nagu meie silme all sureb välja maaelu, hääbub ka Eesti keel.



Kuulus "emotsioonitu ja nutune" Kose Kihelkonnapäeva postitus, mis mõne inimese hinge tänaseni kriibib. Neid, kes tagaselja täävitavad, jääb alati olema.



Selline see on - Kõue Külade Seltsi ajaraamat. Kui hoolid Eesti keeles ja Eesti meeles kirjapandust ja oma armsast kodukohast, telli see raamat kingituseks, austusest oma vanema või sugulase suhtes, kes omal ajal Kõue kandi ja valla üles ehitas. Või siis endale, meenutuseks ja mälestuseks sajandi esimese kümnendi vahetusest Kõuel. Toeta Eesti keelt ja Eesti meelt, niikaua, kui seda veel on.

Raamatu eksemplarid valmivad käsitööna, köite hind on €30 (trüki omahind). Kusagil riiulis need trükised ei seisa, raamat valmib üksikeksemplarina ettetellimisel. Tellimiseks kirjuta juhan(punkt)soomets(ätt)gmail(punkt)com või helista 5090269.

10.2.11

Talve tippüritus - Kõueleaks ja Külavanemate aruandlus

Sellel pühapäeval, 13. veebruaril on Kõue Rahva Majas kaks üritust, mida tasub radaril hoida.

14.00 Toimub maa- ja omanditeemaline ajaloo"õhtu" - alapealkirjaga "maaparseldamise lood..." See on omamoodi kohalik "Wikileaks" ehk "Kõueleaks" - ventiil, mille kaudu laseme pinged välja, et minna ausa südametunnistusega ja püstipäi vastu Eesti Vabariigi aastapäevale. Sellele üritusele too kaasa kõik need lood, mida seni vaid oma madalas rehetares lähimatele sõpradele oled rääkinud või pensionäride klubis lõpmatuseni täävitanud. Pinged on selle ürituse tõttu nii kõrgele keritud et valla endine maaametnik on oma telefoninumbri ära vahetanud :)

16.00 on traditsiooniline külavanemate laiendatud kogu. Kõue Külade Seltsi asutamisest on möödas terve igavik ehk seitse aastat. Antud üritus algab seltsi asutajaliikmete, Kõue ja Aela külavanema aruandlusega tehtust alates seltsi loomisest tänapäevani. Triigi külavanemal saab auraha rasket ketti kantud kolm aastast, tema on viimasena valitud külavanem Kõue Külade Seltsis. Ka tema annab aru oma tegemistest ja tegemajätmistest Triigil-Kõuel sel perioodil. Ole kohal ja küsi, kui on midagi hägust või ebaselget seltsi või külavanemate tegevuses, järgmist võimalust ei pruugi paari aasta jooksul tulla!

2.2.11

Sprechen sie deutsch?



One of the most popular event in Kõue Community House last spring was "English course for children". This spring you have a chance to learn german langage in nearby hof Neu-Harm (new-Harm´s school). Courses are on thursdays 13.00-14.00. Teacher is a native german speaker Viktoria.