1. Mai Kõue Rahva Majas

Antud kuupäeval on kõikidel Kõue Külade Seltsi ning ka ümberkaudsete külade ning linnade inimestel vajalik tulla Kõue Rahva Majja, hakkame muutma maailma.

Teeme seda nelja tunni jooksul, järgmise graafiku järgi:

10.00 Kogunemine, lõplike oluliste teemade määramine
10.30 Presidendi kõne
10.45 Juturingid
14.00 Supp, kokkuvõtted

Kui Sind ei ole kohal, võid pärast vaid ennast süüdistada. Mingeid eelarvamusi ega hirme ära tunne, ürituse läbiviimine on läbimõeldud.

Talgujuhina aitab meid Tallinna Ülikooli personalijuht Epp Eelmaa, kellel on igapäevaselt kantseldada tuhatkond alluvat.

Ootame külalisi ka kaugemalt.
(Kuidas leida Kõue Rahva Maja)

Koha peal pakub erinevaid jooke Seitme kohvipoisi kohviautomaat, joogi hind on viis krooni.


Kohtumiseni 1. mail kell 10.00,

Juhan,

Kõue Rahva Maja kojavanem.

Teeme pauku uutmoodi!

Joosep Toots

Lavka klubi on lahe!

Kolmapäeva hommikul kell 10.00 kogunesid Kõue Rahva Maja juurde taaskord need, kes mingil põhjusel ei saa iseseisvalt või kes ei viitsi valla bussiga poodi sõita. Või siis need, kes hindavad üldse kvaliteetset värsket kaupa. Rahvas oli jalgsi, rattaga või autoga. Värske kraam pampudes, mindi varsti igaüks ise suunda, et elada järgmise kolmapäevani. Pildil taamal nähtav Tihase talu oli kuni taasiseseisvuseni ETKVL pood, Rahva Maja asemel oli kunagi samuti kauplus.

Laupäevasel lastehommikul matkame Kadjas

Kuna rahvamaja on laupäeval reserveeritud, siis sai nii kokku lepitud, et teeme seekord lastega väikese kevadise jalutuskäigu.
Ootame lapsi kella kümneks Kõuele. Sealt korjavad Kadri, Sirje ja Arno nad autode peale ja viivad Katja, kus juba ootab meid Raivo, kes tunneb kõige paremini kohalikke teid ja radasid ja juhib meie väikest Kadja matka.
Piknikku peame ka. Seega võiks kotti pakkida natuke kehakinnitust.
Mõistlik oleks lastele jalga panna metsas müttamise jalanõud, soovitavalt kummikud, ja matkaks sobiv riietus. Kellel on, võib ühes võtta ka fotoka.
Ja kindlasti ärge unustage kaasa pakkida ohtralt head tuju! :)

Kohtumiseni!

Mis toimub lastehommikul

Mõned fotod Uue-Harmi kirjasaatjalt:

Maride päev pildis

Laupäeval toimus majas teine üritus sarjast "Veelinnurahvad", seekordseks väljavalituks osutus Marimaa ja Mari rahvas.

Mari lipu tõmbas masti Gennadi, hiljem vaadati Pedas hariduse saanud Mari filmimees Aleksei filme:

Näitus Mari trükistest:

Mari rahvalaulu kandis üllatusesinejana ette ka meie oma mesinikust Mari Aela külast:

Mari rahvariided olid esindatud:

Hõimurahvaste hobiuurija Hiiesalu Veiks ja tõsine teadlane Jaak Prozes:

Kevadised toimetused ootavad, Kalju astub kodu poole:

Maride päev

25.aprillil 2009 kell 15 toimub Kõue Rahva Majas sarja Veelinnurahvas järjekordne ettevõtmine - maride päev. Päevakava: kl. 15 hümnid, lippude heiskamine; 15.15 Aleksei Aleksejevi etnograafiline dok.film "Püha mägi"; kl. 16 Jaak Prozes kõneleb mari rahvast, kultuurist, ajaloost, tulevikust; kl.16.30 mari rahvustoidud; kl.17 Jaak Prozes ja Aleksei Aleksejev räägivad mari sangari päevast, mida mari rahvas tähistab igal aastal 26.aprillil, selle ajaloolisest taustast; kl.17.15 etnograafiline dok.film "Laulupidu Marimaal"; kl.18 esinevad Tallinna maride seltsi liikmed. Ühine tants ja trall maridega.
Tule osa saama!

Kalossid maalitud

Möödunud reede õhtupoolikul sai Kõue Rahva Majast justkui väike käsitöökoda, kus kakskümmend kätepaari hoolega kalosse maalisid.

Kirjeldan tehtud enda silmade ja kätega kogetu põhjal.

Kui rahvamaja uksest sisse astusin oli laua ümber juba nii palju Krõõtasid, et pidime kaks lauda teiselt korruselt juurde tassima. Katsusin maalijaid ka kokku lugeda, aga kahekümne pealt läks segamini.

Esimese asjana tuli välja valida ihaldatud muster, mida kalossidele maalida sooviti. Ja siis algas lõikamine. Lõikamine. Ja veelkord lõikamine. Võib öelda, et julgelt pool kogu meistriteosele kulunud ajast läkski mustri välja lõikamisele. Käsi jäi seda tööd tehes lõpuks täitsa valusaks.

„Ma kasutan sellist lõikamist ainult kord kvartalis, kui varbaküüsi lõikan,“ arvas keegi.

„Aga miks peaks üldse ette antud mustrit jälgima, ei mina viitsi, teen nii nagu mulle meeldib,“ leidis teine väljapääsu peenest täppistööst.

Kiiremad said juba värvipurkide kallale asuda, kui aeglasemad ikka veel lõikasid.

„Ohhh, tahaks ka juba värvida,“ avaldasin arvamust.

„Lõika, aga lõika, ma tahtsin ka värvimise kallale asuda, nüüd on tunne, et võiks veel lõigata,» sain vastuse kelleltki, kes juba pintsel peos lilli maalis.

Ja tõepoolest, lõikamine oli küll hull töö, aga värvimine täpselt sama suurt kannatust nõudev. Pärast kruntimist, vaatas kalossidelt vastu ilmetu valge kujutis, mis enam kaugeltki seda mustrit ei meenutanud, mis suure vaevaga välja lõigatud sai. „Mismoodi sellest pläkerdisest küll ilusad kalossid peaksid saama?» mõtlesin vaadates oma pooleliolevat kätetööd.

„Oh, mis, pole viga, nüüd algabki improvisatsioon,» lohutasid need, kellel esimesed lilled ja maasikad juba punaseks värvitud. Ja tõepoolest – natuke värvi ühest purgist, natuke teisest ja kalossid hakkasid üha enam ilmet võtma. Ühel hetkel oli hasart juba nii suur, et oleks tahtnud ikka veel ja veel värvida.

Pärast värvimist said maalingud veel väikese lakikihi ja valmis nad olidki.

Lõpptulemus oli vapustav! Millised säravad mustrid! Ja kaunid maalingud!

Rahvamaja pliidi peal kuivavaid kalosse imetledes ununes kogu vaev ja tekkis tahtmine kohe järgmisel päeval poodi uute kalosside järele minna. Õnneks jäi värvi veel küllalt järgi, nii et on lootust, et ükskord tuleb kalosside maalimise kordusüritus.

Pildimeenutusi Monikalt

Krõõdad maalivad kalosse

www.laat.ee

Kui lähimate (ehitus)poodide kalossiriiulite juures valdab teid küsimus, kus siis kõik kalossid on, tasub vastust pärida Kõue Krõõtadelt.
Reedel, 17. aprillil kell 19 haaravad Krõõdad pintslid ja värvid ja muudavad igavad kummist aiajalatsid kirevalt kaunistatud trendikateks rahvuskalossideks.
Kes tahab ka maalima tulla, peaks kõigepealt hankima omale kõige tavalisemad mustad kalossid. Töö hõlbustamiseks tasub kaasa haarata ka terava otsaga väikesed käärid ja terav nuga. Muud vajalikud materjalid saad väikese tasu eest koha pealt.

Tule Kõue Rahva Maja juurde talgutele!

12.aprillil toimus juhatuse järjekordne koosolek. Maavalla Koja kirjutaja Kadri tutvustas muistsete eestlaste riietumiskombeid. Näidati ette, lasti näpuga katsuda, ka kirjandusest uurida ja näha. Juhan rääkis 1.mai mõttetalgutest. Üks mõttekoda ju Kõue Rahva Majas. Tule kaasa mõtlema ja ütlema!
18.aprillil kell 10 otsustasime talgud korraldada, et rahvamaja ümbrust kasida. Lume alt on ikka igasugu kenadusi välja tulnud... Püüame asja niikaugele saada, et muru saaks rajada, kaabiks üle mändide vahe ja lillemäe. Teeääred ka kole lehesodised. Äkki mehed teeks põõsa alla kemmergu ka valmis. Nii et võta reha, labidas kaasa ja tule kohale!
Nagu ikka - saab talgusuppi ka!

Head inimesed!

Niivõrd kerge on sõimata valitsust, globaalset majanduskriisi, oma naabrit või üleaedset raskustes, hädades, jamades. Paraku ei piisa enam demokraatia toimimiseks üle paari aasta valimiskasti juures käimisest - praegune ühiskonnakorraldus on oma aja ära elanud, seda tõestavad sõltumata valimistulemustest ühed ja samad näod riigipiruka juures, keda ei paista huvitvat rahva arvamus. Kuidas siis asja muuta?

Tuleb anda valitsusele head eeskuju, pakkuda välja oma lahendused probleemidele, üldisemad suunad riigi ja külaelu tulevikuks – kui nendel lahendustel on rahva tugi, ei jää valitsusel üle muud, kui vastavalt rahva tahtele toimida.

1.mail kell 10.00-14.00 on Sinu Kõue Rahva Majas rääkida kaasa järgmistel teemadel:

Kuidas lapsed alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatada sellisteks, et neist asja saaks, et nad oleks mitmekülgselt arenud ja asjalikud ning õnnelikud inimesed? Siin on ka lapsevanema probleem – sageli ei tunta huvi oma laste arendamise vastu, kuigi pakutakse igasuguseid võimalusi, ka väikeses kohas on selleks palju võimalusi.

Mõtleme koos ka teemal - turvalisus ja maaelu. Mis on lahendused olukorras, kus politseiteenus on kohapeal sisuliselt olematu? Kuidas tagajärgedega tegelemise asemel ennetada seda, et meie kaasteelistest saavad rikkujad? Mitme piirkonna kogemus näitab, et abiks on erinevate põlvkondade ühine tegutsemine, laste kaasamine väiksest peale; külaüritused, kus koos tegutsevad väikesed põnnid, "tiinekad", täisealised ja vanem põlvkond. Kuidas kaasata noori, et nad hooliksid ega lõhuks, et neil ei kaoks huvi ega tekiks vastandumist. Mil viisil aitaks turvalisusele kaasa naabrivalve ning kuidas mitmel pool niikuinii toimivat naabrivalvet tõhustada?

Kõneleme ka sellest, kuidas elavdada maaelu, kuidas saavad külaseltsid panna tõuke piirkonna arengule? Kuidas hajaasustusega kohtadesse uusi tasuvaid töökohti tekitada?

Kas ja kuidas viia läbi haldusreformi? Ühest küljest, kui Eestisse jääks näiteks 40 haldusüksust, kas siis oleks rohkem ressurssi osutada kvaliteetset avaliku teenust? Kas rahvas hoiaks oma küla siseselt pigem rohkem kokku ega koonduks üksikindiviididena pisikeste vallakeskuste ümber? Teisest küljest võib olla suurvaldade plaan oht külaelule, ääremaad jääda tühjaks. Milliseid ettepanekuid võiksime esitada? Aktiivne külaelu on ju maaelu arengu võti, aktiivsed ja positiivsed inimesed loovad uut positiivset energiat, tõmbavad piirkonda elama samasuguse mõttelaadiga inimesi. Traditsioonide säilitamine ja uute traditsioonide elluäratamine võib tegelikult mõjuda soodsalt ka turismi arengule, aidata kaasa uute töökohtade loomisele, piirkonna tuntusele. Liigne bürokraatia jällegi takistus – karmid seadused ei luba avalikuks kasutamiseks enam isegi mänguväljakut ehitada, ilma projekti, ehitusloa ja riigilõivuta. Karmid tervisenõuded takistavad külamemmede moosilaata. Kuidas võiksime bürokraatiat lihtsustada? Ei pääse me mööda ka info liikumise teemast – kuidas info liigub, kuidas kaasatakse maainimesi, kuidas mõjub see külaelule võimaliku haldusterritoriaalse reformi kontekstis?

Eraldi oluline teemadeblokk puudutab meie kandi muinasaegseid külasid. Igas külas olid omad pühapaigad – pühad hiied, kalmistud, ohvrikivid. Kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku, et need säiliksid tulevastele põlvedele?

Kohtume 1.mail Kõue Rahva Majas, regstreeri ennast mõttetalgutele siit!

REEDE ÕHTUL

Reede, 3.aprilli õhtul algas sebimine Kõue Rahva Majas juba üsna vara. Ühed lõõritasid teisel korrusel, teised madistasid all, sätiti jälle kostüüme ja mukiti peegli ees. Laud kattus hea ja veel paremaga. Algas kontsert ja loota oli ka tantsu, mida nii kangesti igatsetakse - mida eakam, seda rohkem tantsu tahab...
Kell 7 alustas Oru Kvartett. Oli ilus ja hea - nii kõrvadele kui südametele. Järgnes ansambel Üllatus, kelle esinemine ei ole enam kellelegi üllatus. See-eest jätkub neil muid üllatusi: kõike ja kõiki nad märkavad ja kingitusi jagavad! Aitäh!
Ja siis läks jälle lahti - oh jaksaks kõik niimoodi poognaid võtta, kui ise juba üle 70... Igatahes enne kukke ja koitu oli ikka laiali mindud, harjavars katki tantsitud, aga tuju kõigil kole hea ja süda rõõmus. Sai jälle mõnusalt koos olla. Ikka elame veel!

Loomine

Aela Olev soovitab laulda kevadel järgmist:

LOOMINE

Üle lendsi, linnukene,

üle lendsi ilma kõige,

üle ilma suure järve,

üle ilmatse keriku.

Õtsis maad munetessanna,

aset hautallessanna.

Ei saand maad munetessanna,

aset hautellesanna.

Üle lendsi, linnukene,

üle lendsi ilma kõige,

lendsi üle sinise põesa –

põge’es sinise põesa,

lendsi üle punase põesa –

põge’es punase põesa,

lendsi üle kõllakarva –

võttis kõlla kõlvusasta:

siie pean pesa tegema,

siie pean munad munema,

siie poegi haudumaie.

Haugus kuu, haudus kaksi,

haudus pooli kolmatagi,

natukeise neljatagi,

hakkas alle katsumaie:

leis pojad verisulesta.

Hakkas poegija jagama:

üks sai maale marijasta,

tõine põllula kivesta,

kolmas kuusta taiva’aie,

neljas päivast pääle ilma.

Mis sai maale marijasta,

säält nie marid mainitasse,

mis sai põllula kivesta,

säält nie õlled tehtanesse;

mis sai pävast pääle ilma,

säält nie ajad arvetasse;

mis sai kuusta taiva’aie,

säält nie tunnit tunnetasse.

(Eesti rahvalaulud, Antoloogia I)