Kõue kandi piirkondlikud koosolekud ja külavanemate valimine

Fotol tulevase suur-Kose külavanemad Karla küla takseerimas, vaata galeriid siit.




Veidi muudetud ja täiendatud artikkel, mis ilmub ka juunikuu Kõue Kuulutajas.

Neljandal juunil riisuti talgupäeva raames Kõue Rahva Maja ümbrust, korrastati lillepeenraid, laiendati parklat põõsaste arvelt ja tehti lõket. Sel aastal on antud tegevusel sarnaselt 2006. ja 2009. aastaga rohkem mõtet, sest tänavu 24. augustil toimub Kõue Külade Seltsi tradistiooniline külapäev taas Kõuel. Tavapärasele trallile ja tilu-lilule lisaks esitatakse üritusel ka Kõue Külade Seltsi järgmise perioodi arengukava, mille koosolekud on lehe ilmumise ajaks juba käima lükatud. Lisaks koosolekule valitakse külades uued külavanemad, kuna vanadele antud statuudijärgne aeg (viis aastat) on otsas ning paljudes kohtades vajatakse uut energiat ja tegutsemistahet, mis võiks väljenduda nooremates-vihasemates külavanemates. Mille jaoks aga arengukava vaja on? Loomulikult saavad asjad minna ka omasoodu - noored maalt minema, poed, raamatukogud kinni, bussid ära jne. Teine võimalus on kodanikutasandil kodukoha asjadesse sekkuda. Kose valla poolt on alates järgmisest aastast ette nähtud eelarve ka küladele. See jagatakse osaliselt kõikide külade vahel võrdselt, osaliselt aga nende külade vahel, kus kehtiv külavanem, arengukava ja kindel plaan, kuidas seda toetust kasutada. Sellest räägitakse lähemalt piirkondlikel koosolekutel. Teine oluline teema, millest rääkida, on ühistransport. Kose vallavanem Vello Jõgisoo oli paar kuud tagasi Ardu koolis külas käies väga üllatanud, kui ta sai teada, et kolmandikku valda (Kõue tagakülad) üldse mingit ühistransporti peale koolibussi ei käi. Nüüd on võimalus seda muuta. Vajalik on teada millal ja kuhu buss peaks käima - et jaguks ka sõitjaid, mille puudusel suleti mõned aastad tagasi Harjumaa liin nr. 144. Kõue Külade Seltsi piirkondlikud koosolekud (külavanema valimine, arengukava koostamine) toimuvad:

Aela  1.juunil kell 10 Mäepõllul
Virla  1.juunil  kell 16 Virla külas teadete tahvli juures
Pala-Kukepala  2.juunil  kell 10 Aadu talus
Kadja 8.juunil kell 10  Kadja külaplatsil Kimmeli talu juures
Kõue  9.juunil  kell 10 Kõue Rahva Majas
Paunaste  28.juunil  kell 19 Mudasilla talus
Triigi  14.juulil  kell 15 Kõue Rahva Majas
Vahetüki ja Nutu 7.juulil kell 12 Nutu karjamõisas

Kes on koosolekule oodatud? Lisaks küladesse sissekirjutatutele kindlasti ka maa- ja suvilaomanikud, ettevõtjad, kõik muud selle piirkonna arengust huvitatud ja kaasa rääkida soovijad.

Milleks aga üldse külavanemad? Näitena külavanemate tegutsemisest võib välja tuua möödundaastase ühispöördumise Kõue vallavalitsuse ja volikogu poole, kus nõuti Kosega ühinemisläbirääkimiste jätkamist. Pöördumisele kirjutas alla üheksa külavanemat. Kui nüüd spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui eelmisel perioodil oleks külavanemateks valitud liitumisega vastu olevad isikud... Aga see näide ei ole kindlasti ajaloo viimane. Soovitav on olla piirkondlikul koosolekul kohal, öelda sõna sekka ja vajadusel kandideerida.

Lõppu veel statistikat - Kõue Külade Seltsi elanike arv rahvastikuregistri 01.01.2013 seisuga (v.a. Katsina):

Triigi - 62
Rava - 32
Kõue -30
Virla - 18
Kadja - 10
Nutu - 8
Aela - 7
Pala - 4
Kukepala - 4
Paunaste - 3
Vahetüki - 1

Kokku - 179

Veelkord regionaalarengu trendidest

Külaliikumise "Kodukant" korraldatud koolitusel läinud reedel kohtusid Harju-, Lääne- ja Hiiumaa külavanemad Regionaalministriga. Üheks põhjuseks "MTÜ Kodukandi" viimine põllumajanduministeeriumilt regionaalministeeriumi alla. Tõesti - kui veel viis aastat tagasi oli tegija küla kiige ja (valmiva) külamajaga, siis preaguse trendi järgi tuleb üldisest kiirenevast elanike kahanemisest tingituna vaadata üle üldisemad strateegiad ja arengusuunad. Vaid Tallinna kant on elanike poolt plussis ja rahule võib jääda ka Tartu lähiümbrusega. See aga tuleb muu piirkonna arvelt.

See on rahva vaba valik ja üldisem väärtuste muutumine. Põllumajandustoodang kasvab, aga tööl on 7 - 10 korda väheminimesi kui 30 aastat tagasi.  Regionaalministri järgi tähendavad suuremad põllumajandustoetused ka vähem töökohti. Tänapäeva laudad on järjest rohkem inimtühjad, programeerija käib siin tööl linnast. Üldse on põllumajanduses rakkes 2% tööjõust, 73% (väljaspool Tallinna?) käib tööl teistes omavalitsustes. See tähendab põhiliselt maakonnakeskusi, Raplast käivad inimesed Tallinna, Jõgevast ja Põlvast Tartu.

Plaanis oleva haldusreformi kavas on peale jäänud tõmbekeskuste süsteem. See oleks ka haridusreformi aluseks, perearstid olevat samuti antud teema huvilised, et teada, kus on perspektiivikas töötada. Ansip on olnud seni reformi vastu, miks ei ole IRL tahtund oma valitsuspiirkondades seda läbi viia? Lätis olevat reform läbi surutud - läbikukkumise põhjuseks aga poliitilised mängud. Kellel käpp kusagil sees, sai senise korralduse juurde jääda. Tulemuseks mingi hulk lahmakaid ja teine pisitillukesi KOVe. Tulevik paistab olevat maakondade vaba. Ühetasandilisele süsteemile minek on kindel trend reformi läbiviimisel. Praegu jaotatakse tasanditele rohkem raha kuid probleemid lükkab KOV maakonna peale ja vastupidi.

Kuidas on Regionaalministri arvates senised ühinemised kulgenud? Rahvas olevat üldiselt poolt, hääletused aga poliitilised, mitte maailmavaatelised. Mängudes on olnud omakasu. Lõhki on läinud valimisliidud.

Kokkuvõtteks ei ole regionaalministri avates väga hullusti midagi. Soomes olevat viimase 15 a. jooksul suletud 1500 kooli! Üldiselt tundub, et on tegu ühe sümpaatsema ministriga praeguses valitsuses. Eesti rahvaarvu kahanemise (suremus+väljaränne) vastu tal rohtu ja väljapäästvat visiooni aga pole. Eks see ole "Kodukandi" teemaks lähiaastatel. Pole palju argumente, miks Eestis elada. Võib nõustuda mehe poolt pakutud põhjusega "et saaks laupäeva õhtul sõpradega sauna teha", sinna juurde muu seonduv, nagu raba jms.

Eesti kaardil "Kodukandi" praegusel üle-Eestilisel koolitusel osalenud mees- ja naiskülavanemad.

Triigi küla pidas koosolekut

Kahetuhande kolmeteistkümnenda aasta kolmanda kuu kolmandal päeval kell kolm kogunes Kõue Rahva Majja seltskond Triigi külaelanikke (esindatud oli kaheksa majapidamist), et peale viit aastat taas vaadata üle, kes külavanemana küla esindada võiks. See probleem sai lahendatud lihtsalt - kõik osalenud nõudsid praeguse külavanema jätkamist ning nii jäigi. Kamina paistel soojendati end mitu tundi ning juttu jätkus seniks, kuni vaid söed hõõgusid - on olnud põnev aeg ning rääkida oli paljustki. Kui veel aasta tagasi ei osatud seisukohta võtta Kõue-Kose ühinemisel, siis praeguseks on hirm ja kõhklus kadunud - Triigil midagi viletsamaks ei lähe - läheb Ardu kooli viimane kooliaste kinni, pannakse lapsed Kosele, pannakse Ardu postkontor kinni, pole ka midagi - tööl käival inimesel pole kella kaheni avatud postiasutusse niikuinii asja. Perearstil käivad pooled Triigi elanikud niikuinii Kosel - täiskohaga arsti Kõuel enam ei ole. Rääkimata pangast, bensukast, veidi odavamast poest jne. Kuidas on lugu ääremaastumisega? Kolgas me oleme juba niikuinii, aga see on juba rohkem iseenda suhtumise küsimus. Kus endale meeldib elada ning millist mõttelaadi kanda. Küla, kus asuvas restoranis saab süüa näiteks Pardifileed kartuli-kanasüdame hautise ja värskete ürtidega või siis Vana Tallinnaga marineeritud veisefileed krõmpsuva salati ja seentega, ei saa olla kuidagi ääremaa. Ehk siis Monaco vürst Albert II võiks öelda Triigil seajahil käies, et kui see on ääremaa, siis just sellisel ääremaal ta tahakski jahti pidada. Aga Triigi ei ole mitte ainult Mõis ja sigade paradiis. Räägiti ka pikemast perspektiivist ja vaadeldi asju laiemalt. Sügisesed valimised toovad Kose vallale uue volikogu - kes oleks need inimesed, kes Kõue-Triigi asja seal tõhusamalt ajaksid? Praegune Kõue volikogu seis on pehmelt öeldes kummaline - endine koalitsioon (vallavanema-volikogu esimehe seljatagune) ja opositsioon (vana vallavanem, allasutuste juhid) enam ei toimi - võtmeküsimus, Kose vallaga liitumine, tõi koalitsiooni ridadest kaks liiget üle liitumise toetajate poolele. Loogiline oleks, et volikogu ka vormilselt toetaks sisulist arengut aga ei. Vallavanema, volikogu esimehe umbusaldamisest loobuti aga see ei olekski kõige olulisem olnud. Praegu paistab, et volikogus puudub liider - on uimeradmine ja peataolek. See olukord on kummaline KOV valimiste lähenedes - kes selga sirgu ei aja ja oma põhimõte eest ei seisa, jääb tõenäoliselt kaotaja rolli. Tuletame meelde vana vallevanemat Andres Õisi - valimiste aastal valmis Ardu lasteaed, mida nimetati tol ajal Õisi monumendiks ja kehvaks laenutekitajaks kuid milleta tänast Ardut ette ei kujutaks. Tol aastal toimus valla külade päev Kõue Rahva Maja hoovil (maja oli ka just eelneval aastal valmis saanud). Päeva juhatas loomuliklt Andres, lõigates rohekelt loorbereid. Praegused valitsejad endast monumenti maha ei kavatse jätta, kuigi suviste üritustega oleks lootust ja võimalusi küll. Kasvõi rohkelt õlle ajada ja õhupalle jagada kui paremat ette ei löö. Triigi külamees kandideerib Pärnu linnapeaks ja kampaania on keskmistel tuuridel juba mõnda aega käimas. Võtke eeskuju! Kosega liitumise üks põhjusi oli lühike pink tegijaid - kui praegune volikogu-vallavalitsus kulutavad oma energiat kemplmisel Kosega ühinemise jms. teemadel (Ühe VV liikme parandusettepanek ühinemislepingusse sisaldab välendit "Selgituseks: lepingu mahu suurendamiseks ei ole mõtet mingit möla kokku kirjutada ja dubleerida."), siis kust me leiame tegijaid Kose volikokku? Aga teeme demokraatiat mitte ülalt alla vaid alt üles, nn. rohujuure meetodil. Vasta küsimusele, kes peaks oma kandidatuuri üles seadma inimestest, mis koosneb praegusest Kõue volikogu, vallavalitsuse ja külavanemate hulgast. Peaks olema valikut küll. Äkki on mõni nii tagasihoidlik, et ei läheks ise ennast eales välja pakkuma, aga rahva toetus on olemas? Vasta ning tee avatuks Kose KOV valimiste ralli 2013!

Triigi küla valib külavanemat

Hea Triigi küla elanik!

Viis aastat on möödas praeguse Triigi külavanema valimisest ning statuudi järgi lõppevad volitused veebruari lõpus. Külavanem Juhan Soomets astub tagasi ning on aeg uue külavanema valimiseks. Üritus toimub 3. märtsil kell 15.00 Kõue Rahva Majas. Tule kohale ja paku välja oma kandidaat Triigi külavanemaks perioodil 2013-2018!

Kuidas on läinud viimane viisaastak Triigil? See on olnud tõenäoliselt üks parimaid perioode läbi aja - avatud on Kõue Rahva Maja, mida planeeriti terve esimese vabriigi jooksul kuid ei jõutud tegudeni. Triigi mõisas on toimunud suurem ülesehitus, millesarnane teostati siin viimati kaks sajandit tagasi - 1832-1834, kui maadeavastaja Otto Kotzebue lisas peahoonele tiiva, mis nüüd ehitati kahekorruseliseks.

Demograafiliselt on Triigi ujunud vastuvoolu erinevalt tüüpilistest ümberkaudsetest küladest, kes surnud kaladena ennast üldisest maaelu väljasuremise trendist kaasa kiskuda lasevad. Kui Ojaool on 13-aastaga jäänd järele 69% elanikke (103 aastal 1999 ja 72 aastal 2012) ning Paunkülas 42% (128 aastal 1999 ja 55 aastal 2012), siis Triigi rahvaarv on kasvanud samal perioodil 60 pealt 63 peale. Triigi on ka ainus küla Kõue vallas, kus elab üle kümne 0.-14. aastase lapse!


Külavanema tegevus 2008-2013:

Korraldatud 10 külakoosolekut - 22.02.08, 25.05.08, 31.08.08, 30.11.08, 30.08.09, 29.11.09, 28.02.10, 30.05.10, 29.08.10, 25.02.12.,millest on kokku osa võtnud 56 Triigi elanikku. Vastavalt koosolekutele korraldanud infovahetust valla-küla vahel.

Loodud Otto Von Kotzebue nimeline Triigi Külaarendamise Seltsing 30.11.08. nelja asutajaliikmega.

Välja antud kuus ajalehte "Triigi Teataja" ja kaks "Kõue Külade Seltsi Mõtted ja Teod/Triigi Teataja".

Loodud ja hallatud Kõue Külade Seltsi koduleht kyladests.blogspot.com (40000 külastust 05.2008-02.2013) ja Triigi ja Kõue Külade Seltsi Facebooki leht (195 fänni seisuga 02.2013)

Organiseeritud ajutine bussiootemajake ja Infotahvel (Kevad 2010 ja 2011).

Korraldatud Triigi küla kokkutulek Kõue Rahva Majas 08.11.09 (30 osalejat), Triigi kooli kokkutulek 27.08.10 (180 osalejat) ja Triigi küla/valla/asunduse/mõisapeäv 17.-18.08.12 (300 osalejat).

Välja antud ümberkaudsete külade kodulooraamatud vastavalt külapäevade toimumiskohtadele - Pala (2008), Kõue (2009), Kadja (2010), Aela ja Rava (2011) ja Hof Kau (2012).

Antud nõusolek Kõue ja Kose valdade ühinemiseks vastavalt külaelanike arvamusele, kes osalesid arengukavade- ja ühinemisaruteludel.


Millised on ootused järgmise perioodi (2013-2018) külavanemale?

Valdade ühinemine tekitab alguses omajagu segadust - teenused vajavad uuesti sissetöötamiseks aega, Kõue kandi inimesi saab olema tulevases volikogus vähe - samas suurendatakse külavanemate osatähtsust, et kompenseerida perifeeria esindatust vallas. Tõenäoliselt saab vahendeid juurde ka külaliikumine. Triigil jätkub areng sõltumata kus vallas asume - mõis on töötanud alla aasta ning ei ole veel kaugeltki valmis (ait-kuivati, viinavabrik). Kindlasti suureneb siin inimeste liikumine, mida annab perspektiivis suunata paikkonna üldisetest hüvedest lähtuvalt. Lagunemas on vana laudakompleks - kas järgijäävad müürid ei ole võimaluseks renoveerimisel millegi uue tekkeks (tööstus, stuudiod, põllumajandus)? Raskeks juhuseks on Triigi-Ojasoo riigi saviliivatee, mis lubadustele vaatamata 2013 kõva katet ei saa. Kõige ligemal renoveerimisele oldi perioodil, kui Rüütel oli president ning Savisaar majandusminister. Toona sai kõva katte Silmsi-Kõue lõik, peale presidendi astetatud Kõue Rahva Maja nurgakivi. Toona oli Kõuel võimul Keskerakond, kes oli välja kaubelnud Ojasoo-Triigi tee asfalteermise kuni Virlani ja lisaks poole Kadjani. Ajad ja võimud aga muutuvad. Kuidas mängitakse võim sel sügisel ümber saab näha... Kohtume 03.03.2013 kell 15.00 Kõue Rahva Majas!

Harjumaa külavanemate VI konverents

 Lisaks sellele, et külavanem peab olema tark, rikas, hea väljanägemise ja esinemisoskusega, oskusega projekte kirjutada ja ellu viia, empaatia- ja bilansivõimeline, jne. jne. tuleb tal ka valmis olla osaleda päevase etteteatamisega konverentsil. Nimelt just täna tuli Kõue kandi külavanematele posti järgnev teade:

VI HARJUMAA KÜLAVANEMATE KONVERENTS

Ravila Külakeskus, Kose vald

01.11.2011

PÄEVAKAVA:

11.30 – 12.00 Registreerimine, tervituskohv

12.00 – 12.10 Konverentsi avamine
Harjumaa Külade Ühenduse esinaine Piret Aavik

12.10 – 12.40 Euroopa Liit 2014-2020
Euroopa Liidu Regioonide Komitee liige Uno Silberg

12.40 – 13.10 Kartul – ilus, hea ja kasulik
Põllumajandusteadlane Viive Rosenberg

13.10 – 13.40 Loomade pidamise nõuded
Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie

13.40 – 14.10 Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juht Agu Laius

14.10 – 14.30 Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK-i) teenused
MTÜ-de konsultant Mari-Liis Dolenko

14.30 – 15.00 Lõuna

15.00 – 15.25 Lääne-Harju koostöökogu
Lääne-Harju Koostöökogu tegevjuht Annika Jõks

15.25 – 15.50 Ida-Harju Koostöökoja pakutavad võimalused ja edulood
Ida-Harju Koostöökoja juhatuse esimees Tiina Sergo

15.50 – 16.15 Nelja Valla Kogu
Nelja Valla Kogu juhatuse esimees Deiw Rahumägi

16.15 – 16.40 Põhja-Harju Koostöökogu
Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse esimees Arno Kannike

16.40 – 17.00 Ida-Harju Vallaleht
Bruno Engel

17.00 Kokkuvõtted konverentsist, konverentsi lõpetamine

Konverentsi raames on eksponeeritud väike kartulinäitus.

 Teemad põnevad ja seinast-seina, samas eeldaks, et kui koos on terve Harjumaa külavanemad, toimuks ka midagi kus saaks osaleda igaüks enda ajupotentsiaaliga lisaks kuulamisele-vaatamisele - töötoad või workshopid või midagi muud tagasisidega loovat, aga eks iga külavanem ise otsutab, mis oluline on.

Jaanipäev külaliikumises

Valla ametlikust jaanitulest on möödunud juba kaks päeva aga ükski kohaliku elu portaal pole ürituse fotosid üles riputanud. Ojasoo külaplatsist on au esmaesitleda ülesvõtteid Kõue Külade Seltsi ajaveebil - mis siis, et viimane kui jaanipäevaline oli tänaseks laua äärest - jõest - põõsast juba kadunud.



Ojasoo külaplats on võimas - võrkpalliplats, vägev avar niidus.



Piirneb Kuivajõega ehk on akuutne praktiline sissekastmisvõimalus.


Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.

2011. aastal on Kõu vallas jaanipäevaks valitud juba kaks külavanemat - rohkem, kui viimasel kolmel aastal kokku!

Rita Piho - Virla

Lauri Ligi - Ojasoo

Palju õnne!

Need külad, kus vanemat pole, tehke järgi, kasvõi allpool oleva plakati järgi.

Külavanemate koosolek ja talgupäev

Nagu iga kuu teisel pühapäeval kombeks, toimub külavanemate koosolek ka 10. aprillil. Seekord saame kokku Ardu koolis kell 16.00, peale TTÜ akadeemilise naiskoori kontserti ja käsitöölaata. Kõikide Kõue Külade Seltsi külavanemate või volitatud isikute kohalolu on vajalik, kuna kinnitame järgmise kümnendi arengukava. Vaatame üle viimased ettepanekud ja vajaduse korral hääletame need jõusse või unustusse.

7. mail toimub Kõue Rahva Maja ümber traditsiooniline igakevadine talgupäev. Tööriistad kaasa ja kohale, midagi kontimurdvat see kevad ei tee, plaanis on tavaline korrastus.

Talve tippüritus - Kõueleaks ja Külavanemate aruandlus

Sellel pühapäeval, 13. veebruaril on Kõue Rahva Majas kaks üritust, mida tasub radaril hoida.

14.00 Toimub maa- ja omanditeemaline ajaloo"õhtu" - alapealkirjaga "maaparseldamise lood..." See on omamoodi kohalik "Wikileaks" ehk "Kõueleaks" - ventiil, mille kaudu laseme pinged välja, et minna ausa südametunnistusega ja püstipäi vastu Eesti Vabariigi aastapäevale. Sellele üritusele too kaasa kõik need lood, mida seni vaid oma madalas rehetares lähimatele sõpradele oled rääkinud või pensionäride klubis lõpmatuseni täävitanud. Pinged on selle ürituse tõttu nii kõrgele keritud et valla endine maaametnik on oma telefoninumbri ära vahetanud :)

16.00 on traditsiooniline külavanemate laiendatud kogu. Kõue Külade Seltsi asutamisest on möödas terve igavik ehk seitse aastat. Antud üritus algab seltsi asutajaliikmete, Kõue ja Aela külavanema aruandlusega tehtust alates seltsi loomisest tänapäevani. Triigi külavanemal saab auraha rasket ketti kantud kolm aastast, tema on viimasena valitud külavanem Kõue Külade Seltsis. Ka tema annab aru oma tegemistest ja tegemajätmistest Triigil-Kõuel sel perioodil. Ole kohal ja küsi, kui on midagi hägust või ebaselget seltsi või külavanemate tegevuses, järgmist võimalust ei pruugi paari aasta jooksul tulla!

Külavanemate ja külaseltside esindajate kogu ÜLEHOMME!

Kopeer valla lehelt:

Külavanemate ja külaseltside esindajate kogu tuleb kokku

29. oktoobril kell 17.00 Kõue Rahva Majas. Palume külavanematel ja külaseltside esindajatel välja selgitada küla peamised probleemid ja võimalused ning sõnastada ettepanekud valla arengukavasse. Viimane võimalus on veel kaasa rääkida valla üldplaneeringu koostamise juures.

Kose Kihelkonna päevad

Kõue Külade Seltsi esindus (külavanemad ja vabatahtlikud) on telgiga Kosel laupäeval, 10.00-14.00. Pakuvad tasuta Kõue kaarti ja tasu eest küla- ja käsitööraamatuid ning nahktallaga käsitöösusse, võibolla veel midagi. Näeme Kosel! Täpsem kava.

Kadja külapäev tulekul!

Külavanemad, projektijuht ja vabatahtlikud kogunesid pühapäeval Kadjas, et detailideni selgeks teha sel päeval juhtuv.



Platsil on peetud juba suguvõsa kokkutulek peaproovina, 100le inimesele.



Pinke palju.



Kargud on üks spordivahend, rahvapärane.



Kõik leiavad koha üles.



Matkatakse ka siia, magasiaida juurde.



Rooben Ülo juures oli tol õhtul kombain.

Külavanemad Kadjas

Kadja külas toimub selle aasta 21. augustil Kõue Külade Seltsi tippsündmus - külapäev.



Raivo on juba korraliku platsi ettevalmistanud, tööd aga jagub veel kõvasti.



Projektijuhtimine on ränk töö, Kõue (seni 7. KKS õnnestunud projekti taga) ja Pala külavanemad saavad vaid kaasa tunda Kadrile (keskel), kelle tabelite ja kirjade eest saab Kõue Külade Selts Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) kaudu Harju Maavalitsuselt heldelt toetust.



Kuidas see kõik tehtud saab (Paunate, Aela)?



Pole siin midagi keerulist - kutsume rahva kuulutustega Kadjale kokku, teeme väikse jalutuskäigu küla peal, esitleme külaraamatut, kuulame vallavanema ettekannet seltsielu arengusuundadest käesoleval aastal, grillime ja maitseme koogivõistluse tooteid, üritus missugune!

P.S. Kõue, Pala ja Triigi külavanemad on külaelanike teenistuses sel laupäeval, 26. juunil, Harmi mõisas.

Mobiilne koosolek

Kõue, Pala, Paunaste ja Triigi külavanemad käisid täna Järve taastushaiglas Virla külavanemat vaatamas, Kõue Külade Seltsi juhatuse koosolekut peeti teel sinna ja tagasi autos. Oldi ühenduses ka Aela külavanemaga, kes oli teel Käsmust kodumaile. Kadja külavanem jäi Kõue Rahva Maja juurde heina niitma.

Hiljem käidi Seitsme Kohvipoisi kontoris, vaade ühele vanale mereäärsele linnale:



Kohvipoisid on Kõue Rahva Maja väga head sponsorid, nad on rentinud majale heast tahtest tasuta kohviautomaati, millest saab praktiliselt omahinnaga jooki lasta.



Kontoris olid väljas ka uue generatsiooni kohviautomaadid:



Ühe korraliku kohvisõbra köök:

1. mail tehti Kõuel teistmoodi talgu

tekst ilmunud 2009 Maikuu Kõue Kuulutajas

Kuigi algul oli korraldajatel plaanis teha pool päeva mõtlemist, teine pool Kõue Rahva Maja ümbruse korrastamist, otsustati viimaks ikkagi formaadijärgselt täis mõttepäeva kasuks. Mitte et enne Kõuel mõeldud poleks - mõtlemise ja otsustamise kõrgaegu Kõuel meenutavad Vallakohtu/koolimaja vundamendid Rahva Majast teisel pool ristmikku, mida tähistab mälestuskivi- ja tahvel, tänapäeval on kogunenud Rahva Majja suurimad mõtlejad kogu valla ärksamast rahvast mälumängu "Kõue Kood" raames, seltsi külavanemad peavad kärajaid samuti kord kuus, iga kuu teisel pühapäeval.

Seekord kärasime vabas koosseisus tippjuhist talgujuhi juhendamisel - kokku oli tulnud viis külavanemat, Triigi ja Kõue külaelanikke, Kadja maaomanik ja inimesi seltsiväliselt, noori ja vanemaid. Kokkutulijaid ühendas veendumus vaba tahte olemasolus, mõttekäiku "kõik on ju ülevalt poolt ära otsustatud ja peale sunnitud" üritusel ei kuulnud.

Peale presidendi kõne kuulamist raadiost Otsustati kaminatule praksudes kärada teemadel:

Kuidas maaelu taas käima tõmmata?

Kuidas aktiveerida neid, kes ei osale?

Kuidas saaksid noored ja vanad mõnusalt koos elada?

Kuidas parandada inimeste ja riigiisade arusaamist looduslikest pühapaikadest?

Avatud ruumi formaadi järgi anti lubadusi kohapeal, näiteks saavad hiiekohad Aelas ja Palal lähitulevikus tähistatud, genereeriti ja talletati ideid algkapitalina nüüdseks avatud mõttepanka, jäädvustati neli videot, mis on vaadetavad video.Delfi.ee/Minueesti keskkonnas.

Videotest põhjalikuma, kaasamise teemadel, märksõnadeks on: noored-vanad koos, välisuste arv, transport, ühised üritused, juriidiline nõustamine, vara, talu, talu kirjutamine nooremale sugupõlvele, igapäevane hügieen, laste kaasamine kodustesse töödesse, rohkem häid õpetajaid, õpetajate suhtlemisoskus, passiivsete kaasamine, talgud, tegevused, õigeaegne teavitamine, personaalne teavitamine, õige ürituse aeg, KOV abiraha jagamine, aktiivne kogukond, kes ise tahab ennast aidata, mõte, hõivatus, mobiilne osalemine, sõidus osalemine, nii et tasub vaadata.

Muude kauplemiste hulgas üritati sõlmida kokkulepe vallavanemaga, kes üritust väisas, et valla buss hakkaks suveti taksot sõitma. Paistab, et analoogsele ideele jõudisd ka talgulised naabervalla Paide linnast, kohaliku hädaabitakso tuleviku olemasolu saab muidugi määrama rahva nõudlus.

Üritust väisasid ka mõned rändurid, kes tõid teateid edulugudest naabermõttekodadest Harmist ja Ardust, lõpuks söödi ülimaitsvat Endla tehtud talupojasuppi.

Talgud kolmapäeval 16.30 Kõuel

Külavanemad ja mõned Kõue küla elanikud kõpitsesid täna Rahva Maja juures ümbrust ja pidasid plaane, söödi ka suppi ja kooki. Järgmine kord tullakse kokku:

Kolmapäeval, 13. mail kell 16.30, kaasa pintsel ja vana õli, möksime sisse varjualuse palgid!

Pühapäeval, 17. mail kell 11.00 toimub Kõue Koodi finaal! Viimane kord teenisid veerandi lammast, purgi moosi ja mõisasümboolikaga lõikelaua (kõik Triigi tooted) Kadja võistkonna liikmed! Finaali ajal tuuakse majja nii suur kook, et ei mahu laua peale!

Vahepeal on sulgunud küsitlus "Milline on olnud kõige lahedam üritus?", millele vastati:

Veelinnurahvad 11h (häält), võitja!
Kõue Krõõdad 10h
Kõue Kood 10h
Parim üritus on tulemas 9h, vägev perspektiiv!
Lastehommik 6h
Rahva Maja avamine 5h
Külapäevad 4h
Talgud 4h, võiks suurem osavõtt olla, teeme rohkem reklaami!
Laste inglise keel 4h
Autolavka klubi 3h
Mõni muu üritus 2h
Uusaastapidu 2h
Kõue issid-emmed 1h
Ei viitsi üldse osa võtta 1h


Kõue Rahva Maja ja Kõue Külade Selts on saanud kõvasti meediakajastust, meid nimetati Maire Aunaste raadiosaates, 1. mail olime otse eetris Kuma raadios, kalossideteema on sees Äripäeva Glamuuriextras.

1. Mai videoid vaata Delfist, otsi raamatukogu seina järgi.

Kaks neljast videost veel Meieeesti veebis.

Kuda me ära tegime

1. mail kogunesid Kõue Rahva Majas need, kellel polnud hetkel põletavat aiatööd, või kes ei saa aru mõttekäigust "kõik on ju ülevalt poolt ära otsustatud", ehk koos oli vaimult erksam rahvas, nagu Rahva Majas ikka kombeks. Olijate hulgas oli viis Kõue Külade Seltsi külavanemat,valla aukomisjoni liige, elanikud seltsi küladest ja kaugemaltki - arvudes 16 - 21 hinge, üritust väisasid mõned rändurid, kes tõid teateid naabermõttekodadest Harmist ja Ardust. Nii võimast rahvuslikku kostüümi, nagu kandis talgujuht, pold siinmail peale taasiseseisvumist veel nähtud. Mõttekonstruktsioonid ja kokkuvõtvad videod on peagi saadaval ja analüüsitavad, koha peal õnnestus muude kauplemiste hulgas sõlmida kokkulepe vallavanemaga, et valla buss hakkaks suveti taksot sõitma. Paistab, et analoogsele ideele jõudisd ka talgulised naabervallast Paidest, kus asub Paide linn. Seega tegi vallavanem väikse kübaratriki:

Paistab, et Pala ja Aela küla saavad oma aktiivsete hiite juurde pühakojas käitumis juhendi, tegijad istuvad peamiselt väliseesti kirjandusega palistatud raamatukoguruumis:

Ning samad tegijad tunnistusi vastu võtmas:

Mis on Kõuel uudist?

Kõue Külade Seltsi ajaveeb on uuenenud- kerides lehekülge alla, leiab siit kalendri, kust omakorda kõik tulevased Kõue Külade Seltsi üritused, millest suurem osa toimub Kõue Rahva Majas. Kui kalendri sissekannetes on midagi valesti, puudu või arusaamatut,tuleb võtta ühendust lähima külavanemaga ning asi ära klaarida. Hetkel oleme kalendrit täitnud ette paar nädalat, tähtsamaid üritusi paigutame ka kaugemasse aega.

Ürituste tihedusest võib järeldada, et kui igaühte siin ajaveebis peaks keegi kajastama, võtaks see kellelgi vabatahtlikul ilmselt kogu vaba aja, seega soovitame tulla ise kohale sobiva ürituse ajaks ning näha oma silmaga, mis toimub. Järgnev foto pärineb ühest teisipäevaõhtust, kus on kogunenud pendliklubi - omamoodi elitaarne ajaviide nendele, kes viitsivad endasse süveneda ning näha nähtamatut:

Siin toimus ka üle valla külavanemate ja muude kõvade tegijate ümarlaud, kokkuvõtet vaata Alansi veebist.

Kui Sul on mõni emotsioon seoses Kõue Rahva Majaga, ettepanek tulevaste ürituste või ajaveebi asjus, või oled teinud mõne foto, mida soovid teistega jagada, palun kasuta kommenteerimisvõimalust ning tee oma hääl kuuldavaks. Kohtume Kõue Rahva Majas!

Ametlikest üritustest

Kõue kandi külavanemad pidasid koosolekut 8.02. Päevakorras oli maja kalenderplaan, mis on üle ootuste tihedaks läinud, esimesed ööpäevased üürimised seltsivälistele liikmetele ootavad ees - selle jaoks on valminud maja kasutustingimuste vorm. Paistab, et Kõue Vallavanem on leidnud ikkagi maja ehitusvõlgade lappimiseks sponsori, enamus võlast on nüüdseks möödanik, tänud Vallavanemale ja sponsoritele! Valla rahaasjad aga nii kiita ei ole - rahapuudus läbib riigisektorit, Harmi kooli tulevik on lahtine.


Kui Kõue Rahva Maja peaks valima oma parima kliendi, siis oleks selleks ilmselt Järva Arengu Partnerid - organisatsioon, kes juba kolmandat korda organiseeris Kõuel Leader-projekti raames konsultatsiooni projektide rahastamiseks. 10.02 oli majja kogunenud inimesi lisaks Paunküla piirkonna küladearenduse seltsist, Ardust Kõue varahaldusest, Kolme väikese küla esindajad. Võeti läbi abikõlbulikud meetmed, mille läbi raha taotlemiseks on nüüd paar kuud aega. Tõotab tulla huvitavaid projekte!

Kes me oleme?

Kõue Külade Selts koondab enda alla Harjumaal Kõue Valla keskel asuvad 11 küla: Aela, Kadja, Kukepala, Kõue, Nutu, Pala, Paunaste, Rava, Triigi, Vahetüki, Virla. Tegu ei ole vägivaldse valikuga, vaid kõik antud külad, väljaarvatud Kadja ja Aela on kuulunud kunagi Triigi Mõisale, mille naaberküla Kõue on omakorda olnud Kõue valla, endiste nimedega Triigi ja Aleksandri valla keskuseks - veel tänapäevani meenutavad Kõue endiseid hiilgeaegu võimsa ministeeriumikooli pool esimest korrust ja endise vallakohtu/koolimaja vundament, mille juures asub mälestuskivi ja - tahvel. Kõue Külade Selts loodi 2004. aastal, eesmärgiga äratada vaimu- ja seltsielu külades, esimese ühistööna hakati korrastama Kõue küla keskust põlenud hoonest, alustati külavanemate valimist. Praeguseks on ebamäärase tühermaa asemel Kõue Rahva Maja, valminud on külakiik, laululava vundament. Külavanemaid on kaheksa tükki, kolmel väiksel külal on esialgu ühine külavanem naaberkülaga. Külavanemad moodustvad Kõue Külade Seltsi juhatuse, mis koguneb iga kuu teisel pühapäeval, kunagi külakorda, praegu enamasti Kõue Rahva Majas. Võltside nägude tegemisele ja silmakirjalikkusele eelistatakse suu puhtaks rääkimist ja hingestatud kärajaid. Praegune prioriteet on isemajandava Kõue Rahva Maja töösse rakendamine ja ära elatamine, rahvas on tulnud esimeste pilootüritustega hästi kaasa, arendamist jagub maja ümber krundil veel aastateks, üks ärategemise vorme on ühistöö, talgud. 2009. aasta augustis toimub neljas traditsiooniline külapäev, mis on külakorda käinud juba Kõuel, Virlas ja Palal, alates eelmisest aastast antakse välja ka trükis külast, mis kogunemiskohaks. Võimas pidu on toimunud ka jaanipäeviti ja uustaastal. Kuna Seltsi külad on hajaasustusuega suurel maa-alal laiali, ei ole esialgu suuri tegusid Seltsi raames mujal tehtud, on keskendutud loogilisele keskusele - Kõue külale. Lõunas, kesk-eesti rabamassiivi ääres asuvad Pala, Virla, Kadja ja Aela külal on tohutu potentsiaal rikkumata looduses, Kukepala omakorda on valmis vastu võtma Ardu poolt peale tulevat individuaalelamute arendust. Arhitektuuriväärtustest asub Triigi külas Harjumaa üks põnevaim ehitis - Triigi mõisakompleks, mille renoveerimine läks käima 2008. aasta lõpul, Rava külas on valminud tenniseväljakud, kooskõlas Seltsi arengukavaga.

Toimunud üritustest

11. jaanuaril pidasid külavanemad oma igakuist koosolekut, seekordsel räägiti:

Kõue Külade Seltsi eelarve, üritused
Laululava projekt - mis ilmakaarde jääb lava
Haldusreform - kuidas, mis tingimustel, kellega ja miks liituda

Koosolekut väisas ka Kõue Vallavanem, vald on väga raskete valikute ees ning lõpetab Rahva Maja rahastamise, lisaks edaspidisele ise toimetulekule on üleval veel maja ehitusvõlga, mis vajab tasumist.

Siinkohal palume kõigil lugejatel teha annetus Rahva Maja toetuseks:

a/a 221028469570

Kõue Külade Selts


16. jaanuaril toimus Kõue Rahva Majas Kodukant Harjumaa Külavanemate Koja kokkusaamine. Kohal oli majatäis külavanemaid alates Viimsi vallast Vooseni välja - Harjumaa kogu oma mitmekülgsuses oli esindatud. Kuna Kõue küla asub Kõue Valla keskel (kunagine valla keskus), sõitis läbi ja peatus majas ka Kõue Vallavanem, kes ei pidanud paljuks külalisi väikese suupillilooga kostitada, viisi järgi oli tegemist looga "Mul meelen kuldne kodukotus..."


Ürituse teljeks oli rühmatöö külavanema rolli, selle rakendamise, külaelanike ootuste ja külade arengu teemal, vaata lisaks üritusest siit ja sealt.