Vägev jaanituli Triigil peetud, tühi tunne südames. Mis edasi? Kannatama ei pea kaua, sest 18. augustil, kui suvi kõige ilusam, toimub järjekorras kaheksas Kõue Külade Seltsi küla/valla/mõisapäev Triigil (ega muud külad peale Kõue ei saagi valla päeva ja Nutu, Kossaste ning Aela mõisapäeva pidada, karjamõisapäeva siis viimaste karjamõisakülade puhul).
Mis on uut 18. augusti programmis? Avatud on Võtikmetsa lastetelk - tegu siis valla ühe tegusama majapidamisega, kus pakutakse nii öö- kui käsitöömaja.
Valja on kuulutatud raamatuesitlus, teemaks loomulikult Triigi mõis, hilisem asundus.
Kell 17.00 esitab Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri, kel käsil 125. sünniaastapäev, loomigut. Tegu on sellise korüfee, nagu Arvo Pärdi õpetajaga.
20.00 aga on kord peaesineja käes. See bänd on mänginud presidendi vastuvõtul, moeshowdel, lõhkunud sadu poognaid ja pannud neidude-daamide südameid värisema ja pisaraid purskama. Tegu on neljast mehepojast tsellodega koosneval kvartetil - C-Jam! Mõned stiilinäited:
Triigi küla/valla/mõisapäeva 18. augusti pilet maksab 10€, kui võtad kaasa omatehtud koogi/küpsetise, mis läheb võistlusele, saad sisse (1 inimene) 5€ tasudes.
17.6.12
Kõue ja Kose valdade ühinemine - kuidas edasi?
Paar kohalikku lehte - Kõue Kuulutajat - tagasi ilmus vallavanema veerus tähelepanek, et kõik Kõue külavanemad toetavad valdade ühinemist. See arusaam kujunes külavanemate ümaraluas, kust puudusid Aela ja Triigi küla esindaja. Aga just nemad moodustavad praeguse hetke külavanemate opositsiooni.
Aela külavanem: Ma ei poolda Kõue valla liitmist Kosega. See on ajaloolise traditsiooni ränk lõhkumine, peale selle ei saa Aela küla kunagi Kose osaks, kuna on kuulunud Juuru kihelkonda. Liitumisel läheb Aela küla Kaiu ja Kaiu-Juuru liitumisel tulevikus Juuru alla. Seda saate näha! Olen töötanud Kose konstaablipunktis ja näinud, kuidas Ravila, Viskla, Oru, Tade jne. inimesed käivad probleeme kurtmas aga Kose valla huvi jätkub vaid keskusele - Kose alevile. Valdade liitudes jääks enamus Kõue valda veel rohkem ääremaaks - Kõue küla taha jääks siis terra incognita - eikellegi kolgas. Praeguse vallavanema Jõgisoo ajal pole mingit muutust loota. Midagi võiks loota uue põlvkonna pealeksvades ja kaadri vahetuses, selle mittetoimumist aga on võimurid tugevalt kindlustanud.
Triigi külavanem: Mina jään Kõue-Kose ühinemise suhtes erapooletuks. Loogiline on, et sotsiaalse kapitali vähenedes tuleb avalikku sektorit - administratsiooni paratamatult kärpida. Kõue vallas napib inimesi, kes suudaksid, viitsiksid ja tahaksid asju ajada. Helgematel peadel on peale põhitöö veel mitu ühiskondlikku funktsiooni - see tähendab praktiliselt seda, et ajatakse asju vaid iseenda rõõmuks. Miks ma ei saa aga liitumist pooldada, kuigi see tuleb tõenäoliselt niikuinii, on tulevase suurvalla lõuna ehk Kõue osa marginaliseerumine. Jõgisoo on lubanud nii Harmi- kui Ardu kooli käigus hoida niikaua, kuni jagub õpilasi - paratamatult aga hakatakse eelistatama jrjest rohkem Kose kooli, kus huviringe ja võimalusi rohkem. Kõige suurem kaotaja oleks Ardu alevik, kust kaoks vallavalitsus ja sellega kaasnevaid hüved. Kaotajad oleksid kindlasti ka äärekülad - nii väikseid külasid praeguses Kose vallas ei ole. Lumerookimise hind elaniku kohta oleks kõrgem kui tihedamini asustatud ja väiksemas Kose vallas, sealt võib samuti probleeme tulla.
Triigi küla on arutanud liitumist mitmel külakoosekul ja on leitud on nii plusse, miinuseid, kui on ka kerkinud palju vastuseta küsimusi. Triigi küla ühinemisest palju ei kaotaks, siin on valla eeralve palgal vaid 1/16 inimest, teevõrgustik hea, oma küla ettevõtte palgal pea pool tööealisest elanikkonnast. Külal on hoopis muud probleemid - vallavalitsus võiks kolida Rava vanasse vallamajja ja vald võiks võtta tagasi esimese vabariigi aegse Triigi valla nime. Ometi alandan valdade ühinemise tõenäosuse indeksit praguste sündmuste põhjal, mis seni püsis 5:1 liitumise kasuks (mida näitas ka antud ajaveebi lugejaküsitlus) nii väheseks nagu 3:1 liitumise kasuks!
Aela külavanem: Ma ei poolda Kõue valla liitmist Kosega. See on ajaloolise traditsiooni ränk lõhkumine, peale selle ei saa Aela küla kunagi Kose osaks, kuna on kuulunud Juuru kihelkonda. Liitumisel läheb Aela küla Kaiu ja Kaiu-Juuru liitumisel tulevikus Juuru alla. Seda saate näha! Olen töötanud Kose konstaablipunktis ja näinud, kuidas Ravila, Viskla, Oru, Tade jne. inimesed käivad probleeme kurtmas aga Kose valla huvi jätkub vaid keskusele - Kose alevile. Valdade liitudes jääks enamus Kõue valda veel rohkem ääremaaks - Kõue küla taha jääks siis terra incognita - eikellegi kolgas. Praeguse vallavanema Jõgisoo ajal pole mingit muutust loota. Midagi võiks loota uue põlvkonna pealeksvades ja kaadri vahetuses, selle mittetoimumist aga on võimurid tugevalt kindlustanud.
Triigi külavanem: Mina jään Kõue-Kose ühinemise suhtes erapooletuks. Loogiline on, et sotsiaalse kapitali vähenedes tuleb avalikku sektorit - administratsiooni paratamatult kärpida. Kõue vallas napib inimesi, kes suudaksid, viitsiksid ja tahaksid asju ajada. Helgematel peadel on peale põhitöö veel mitu ühiskondlikku funktsiooni - see tähendab praktiliselt seda, et ajatakse asju vaid iseenda rõõmuks. Miks ma ei saa aga liitumist pooldada, kuigi see tuleb tõenäoliselt niikuinii, on tulevase suurvalla lõuna ehk Kõue osa marginaliseerumine. Jõgisoo on lubanud nii Harmi- kui Ardu kooli käigus hoida niikaua, kuni jagub õpilasi - paratamatult aga hakatakse eelistatama jrjest rohkem Kose kooli, kus huviringe ja võimalusi rohkem. Kõige suurem kaotaja oleks Ardu alevik, kust kaoks vallavalitsus ja sellega kaasnevaid hüved. Kaotajad oleksid kindlasti ka äärekülad - nii väikseid külasid praeguses Kose vallas ei ole. Lumerookimise hind elaniku kohta oleks kõrgem kui tihedamini asustatud ja väiksemas Kose vallas, sealt võib samuti probleeme tulla.
Triigi küla on arutanud liitumist mitmel külakoosekul ja on leitud on nii plusse, miinuseid, kui on ka kerkinud palju vastuseta küsimusi. Triigi küla ühinemisest palju ei kaotaks, siin on valla eeralve palgal vaid 1/16 inimest, teevõrgustik hea, oma küla ettevõtte palgal pea pool tööealisest elanikkonnast. Külal on hoopis muud probleemid - vallavalitsus võiks kolida Rava vanasse vallamajja ja vald võiks võtta tagasi esimese vabariigi aegse Triigi valla nime. Ometi alandan valdade ühinemise tõenäosuse indeksit praguste sündmuste põhjal, mis seni püsis 5:1 liitumise kasuks (mida näitas ka antud ajaveebi lugejaküsitlus) nii väheseks nagu 3:1 liitumise kasuks!
3.6.12
Uusi haridusasutusi vallas: Triigi (Kau) Akadeemia
On üldteada tõde, et uued algatused ja positiivsed muutused ühiskonnas vajavad uusi värskeid tegijaid. Loomulikult käib sinna juurde materjaalne baas ehk Kõue Külade Selts sai endale tegelikult jalad alla Kõue Rahva Maja ehitamisega, nüüd, kus Triigi mõisa esimene etapp valmis, on võimalik ka siin sotsiaalset kapitali kasvatada. MTÜ Kau Akadeemia on 1998 loodud (äsja nime vahetanud) ja kujutab endast mõned aastad tagasi EASile välja käidud jäädvustuskunstide koolituskeskust. Vana asi on leidnud endale uue vormi ja sobiva sisu seoses Triigi mõisa valmimisega.
Tegu on rahvusvahelise projektiga ehk kellel tekkib tõrge ingliskeelset kodulehte lugedes, ei ole tõenäoliselt akadeemia sihtgrupp. Miks ei ole tegu Eestisisese kunstiprojektiga? Me konnatiigi kunstnikud saavad iga näituse avamisel niikuinii kokku - on vaja uusi inimesi ja ideid, et olla mingitpidi uuenduslik ja konkurentsivõimeline. Triigi Akadeemia juhtfiguur on Mary Jordan, Triigi küla vastne elanik, kes ajab paralleelselt New Yorgis Veetorniprojekti, kus linna katusel paiknevad 10000 veetünni saavad endale kunstipärase välimuse, teavitamaks meile joogivee limiteeritust maakeral.
Mis on Triigi Akadeemia esimesed tegevused?
Ööülikooli salvestus 9.-10- juunil.
Animatsiooni õppelaager 6-10 aastastele 1.-6. juulil.
Residentuur kunstnikele (Tänasest on Triigil kaks nädalat akuutne Peeter Laurits).
Skulptuuri konkurss.
Sellised lood siin Kõue-Triigil, kus enne polnd midagi, nüüd aga on kõike üle!
Tegu on rahvusvahelise projektiga ehk kellel tekkib tõrge ingliskeelset kodulehte lugedes, ei ole tõenäoliselt akadeemia sihtgrupp. Miks ei ole tegu Eestisisese kunstiprojektiga? Me konnatiigi kunstnikud saavad iga näituse avamisel niikuinii kokku - on vaja uusi inimesi ja ideid, et olla mingitpidi uuenduslik ja konkurentsivõimeline. Triigi Akadeemia juhtfiguur on Mary Jordan, Triigi küla vastne elanik, kes ajab paralleelselt New Yorgis Veetorniprojekti, kus linna katusel paiknevad 10000 veetünni saavad endale kunstipärase välimuse, teavitamaks meile joogivee limiteeritust maakeral.
Mis on Triigi Akadeemia esimesed tegevused?
Ööülikooli salvestus 9.-10- juunil.
Animatsiooni õppelaager 6-10 aastastele 1.-6. juulil.
Residentuur kunstnikele (Tänasest on Triigil kaks nädalat akuutne Peeter Laurits).
Skulptuuri konkurss.
Sellised lood siin Kõue-Triigil, kus enne polnd midagi, nüüd aga on kõike üle!
2.6.12
Ööülikool Triigil!
9. juuni, kell 16:00 — 10. juuni, kell 15:00
Ööülikooli suvekool Triigi mõisas 9.-10. juunil:
09.06.12 kell 16:00 Kaido Ole "Igavusest" 09.06.12 kell 17:30 Valdur Mikita "Eesti lõunamaisest päritolust" 09.06.12 kell 20:00 Peeter Laurits ja Alari Allik “Eraklusest” 09.06.12 kell 21:30 KONTSERT: Krista Citra Joonas ja Jaak Johanson 10.06.12 kell 12:00 Jan Kaus “Häbist ja süüst kadeduseni” 10.06.12 kell 13:30 Hardo Pajula "Transtsendentsikao mõju nüüdisaegsele riigile” Kõik loengud ja kontsert on tasuta! Ning loomulikult saab soovi korral Triigi Mõisas ka ööbida ning restoranis Kaheksa Jalga süüa! |
Subscribe to:
Posts (Atom)
