Talgupäev 5. mai Kõue Rahva Maja juures

Teeme jälle talgu! Koristame maja ümbrust ja lõkkeplatsi. Kaasa reha ja labidas. Peale talguid peab Triigi küla koosolekut.

Sel suvel toimub küla/valla/mõisapäev Triigil (Kõue-Triigi kool 142! Georg Bergert 120!)

Fotol Triigi kooli 100. juubeli kokkutulek 1970. aastal. Istuvad neli Triigi koolijuhti: Georg Bergert, tema taga Aksel Ergma, August Rebane ja Aino Jaakov.

Selle aasta lõikuskuul on põhjust Triigi või Kõue, nagu seda nüüd nimetatakse, mõisa kokku tulla taaskord neil, kes siin viimati 2010. aasta augustil käisid ja kõigil teistel, kes tookord mingil põhjusel tulemata jäid. Mõisa restaureerimine on jõudnud lõpusirgele ning uksed on peatselt valla taas üle tüki aja - viimati olid need avatud Kõue kooli ajal, mis suleti siin 1975. aastal. Milline näeb välja Triigi mõisakompleks täna? Peahoonel on täies mahus välja ehitatud teine korrus, tall-tõllakuuri esimesel korrusel on galeriiruumid ja saun basseiniga, teisel korrusel lisaks üheksa verandaga külalistuba. Keldrist on saanud moodne hakkepuidu katlamaja ja tööhobuste tall on muutunud kahesajakohaliseks kontserdisaaliks. Ait-kuivati ja lagunenud viinavabriku ehitus võetakse ette lähiaastatel. Tehtud töö on vägev ning ehituse lõppemist tuleb väärikalt tähistada kõigil, kes selle kohaga seotud on - seetõttu korraldab Kõue Külade Selts 18.-19. augustil kaks päeva kestvad külapäevad. 18. augustil alustame kell 14.00 mõisa juurest matkaga, mis kestab orienteeruvalt poolteist tundi. Samal ajal saab ennast külapäevadele registreerida mõisa juures. 15.30 on kavas külavanema tervitus ja külapäevade avamine. Peale seda esitleme kahte raamatut: esimene keskendub Triigi mõisa vanemale ajaloole, lisaks põhjalik 2009.-2012. aastatel aset leidnud ulatuslike taastamistööde kirjeldus rohkete fotodega, teine raamat on Aksel Orasi poolt kirja pandud "Päästetu saaga", mis kujutab endast sisukat uurimustööd Georg Bergertist, Kõue kooli juhatajast ja õpetajast. Raamat algab Georg Voldemari vanaema Kai nooruspõlveagse lahkumisega vana-Kaiu mõisast, kus ta teenijatüdrukuna elatist teenis. Teos lõppeb selle aasta 24. detsembril 120-aastast sünniaastapäeva pidava Bergerti kompromissitu ja väljakutseid tulvil olnud elu looga, mille uurimisel lisaks vilistlaste meenutustele ja Kõue kooli kroonikaraamatule on abiks olnud Tallina Ülikooli Pedagoogika Arhiivmuuseum. Külapäeva kavaga edasi: toimub näituse avamine - oma õlimaale eksponeerib ka Kõue kooli vilistlane Renate Unt. 17.00 esineb Tallinna Keelpillikvartett ja hiljem üllatusesineja. Aega võib veeta mõisa restoranis ja soovijad saavad üürida toa siinsamas öö veetmiseks, et osaleda 19. augustil toimuval Kõue-Triigi kooli kokkutulekul. Seda alustame kell 12.00. Koguneme, vahetame muljeid ja mälestusi, Aksel Orasi räägib Georg Bergerti teemalisest uurimusest. Ootame ettekandeid ja mälestusi ka osalejatelt! Kell 15.00 istume ühise laua taha ja naudime Triigi restorani kahekäigulist pidusööki, mida serveerivad meile mõisa auhinnatud kokad Artur ja Vova.

18. augusti külapäeva pilet maksab €10, kel on kaasas omatehtud kook küpsetiste võistluseks, peab tasuma €5. Arveldame koha peal.

19. augusti kooli kokkutulek on eelregistreerimisega ja maksab €15 (pidusöögi hind). Registreerimiseks kanda €15 inimese kohta arvele 221054915030 (MTÜ Kõue Külade Selts), selgitusse osalejate nimi (nimed). Registreerimine kestab kuni 10. augustini. Üritus on vaid registreerunutele - koha peal tasuda ei saa. Lisainfo tel. 5090269.

Algab talguhooaeg!

Miks teadlikud kodanikud korraldavad ja käivad talgutel? Ühise jõuga luuakse suuremat kasu kui üksi, korda ja parema väljanägemise saab ühiselt kasutatav keskkond. Ei saa ka alahinnata suhtlemist - uusimaid kuulu- ja külajutte pläkutades sujub töö märksa kiiremini. Ega igas kodus ei saa ka nii head hernesuppi või muud kehakinnitust, mida talgu lõppedes jagatakse.

Enne Suurt Sotsialistlikku Talgupäeva - 5. maid on lähiümbruses kavas kahed talgud - juba homme, 21. aprilli hommikul kell 9 toimub talg Kõue Rahva Maja juures. Võta kaasa naaber, lapsi ja tööristu ning tule!

Harmi mõisapargis on talgud 24. aprillil kell 18.00. Kas nende raames lammutatakse maha lagunenud vesiveski, mille juures õpilased koolipäeviti bussi ootavad (alumisel fotol)? Võiks ju - analoogselt ühise jõuga lammutati Kõue külakeskuses asunud poolpõlenud-lagunenud hoone, mille asemel asub praegu uhke Kõue Rahva Maja.

Miks ma usun, et vesiveski omanik seda üleskutset ei loe? Kirjaoskusega kodanik oleks oma aasta tagasi lagunenud "peldiku" irdosad (sarikad, eterniidi) suutnud ära koristada, kas üksi või talgu jõul!

Tule talgutele!

Kõue Rahva Maja ümbrus ja Kiigemägi ootavad kasimist. Oksarisu, lehti ja prahti on palju...
Selle aasta esimesed talgud on 21.aprillil kell 9. Võta kaasa vajalikud tööriistad ja sõber!
Talgusuppi antakse kah!

Kõue Rahva Majas esitleti 2012 teetööde kava

Vallal on siiski plaan, milliseid teid hööveldada ning tolmuvabastada.

Kõue kandi höövliterade alla minevad teelõigud on punased. Paunaste-Pala "Karu" teelõik on muutunud nii viletsaks, et seda pole märgitud enam ka aluskaardil!



Harmi juures saab veidi teed tolmuvabakas (sinine).

Ei leia oma kandi kaarti? Miks Sa ei saatnud (valinud) oma külavanemat (kohusetäitjat) kohustuslikule ümarlaua üritusele?

Artur Talvik presenteeris Kõue Rahva Majas filmi me oma sumomehest Barutost

Filmi ei saa Artur kinosse ega telekasse lasta, kuna tõenäoliselt lõpetaks see Baruto karjääri ehk kui Kaido Höövelson pensionile jääb, võib antud filmi vabalevis näha. Üritus läks täismajale - vaadati filmi ning lisaks vesteldi Arturiga üle tunni aja, liigselt pläkutama ei hakka, sest keda asi huvitas, vedas ennast kohale. Nagu ikka toiminud ürituste puhul, saab takkajärgi vaadata pilte me facebooki lehelt.

Kõue Külade Selts leinab

Erich Klaan 28.09.1924 - 2.04.2012

Rava külas sündinud, Triigi valla ministeeriumikooli, hiljem Westholmi Gümnaasiumi õpilane, teenekas koduloouurija ja Kõue Külade Seltsi auliige. Leiname ja mäletame!

Kõue valla allasutused (koolid, lasteaiad, raamatukogud) liidetakse

Kuna viimane kord tühistas vallavolikogu vallavalitsuse plaani Ardu ja Harmi koolide likvideerimise ning uue, Kõue kooli asutamise asjus, tegi vallavalitsus seekord võimsama kokkuhoiukava ning see läheb käiku - vastasel juhul ähvardab valitsus minema jalutada ning teadagi, sotsiaalset kapitali pole juurde kuskilt võtta ehk ei saa riskida vallavalitsuse kaoga. Uus kava näeb ette koolide, lasteadade ja raamatukogude liitmise ning kõikide töötajate koondamise. "Kui Kõue Külade Seltsi 12 perifeeriaküla suudavad valitseda kaheksa vabatahtlikku külavanemat, saab uut ühinenud valla allasutust hallata ja opereerida samuti vahbatahtlikkuse alusel", kommenteeris vallavalitsuse asjur. Lasteaedu üldse ei taasavata - kümned koondatud inimesed saavad avada omaalgatuslikud lastehoiud. Vabatahtlikud uued õpetajad ja raamatukoguhoidjad loositakse Ardu ja Habaja alevike inimeste seast. Koos konstaabliga lastakse kella iga viienda majapidamise ukse taga ning uksele ilmuja viiakse käed raudus vabatahtlikku teenistusse, mis kestab kaks aastat. Kuna on teada, et pärast koolireformi niikuinii lapsi ühinenud Kõue kooli ei jää, hakkab uus kool tegutsema Ardu katlamaja eesruumis (ei kulu liigset kütet). Ardu ja Harmi koolimaja müüakse enampakkumisel, samuti lasteaia hooned. "Väga eeskujulik kärpekava", kommenteeris riiklik arengukavaspetsialist vallavalitususe plaani. "See kava tagab valla rahaasjade ülima läbipaistvuse ning teenuse parima kättesaadavuse", lisas ta. "Kui Kosega liitumine tuleb, peab sellest võtma maksimumi", kommenteeris vallavoligogu liige. "Me ei jäta neile midagi, kasutame nn. põletatud maa taktikat. Kaob Kõue vald, las kaob ühtlasi ka kõik rahanõudev tilu-lilu", lisas ta lõuga väristases ning itkedes.