Nõuka-aegsed Kõue jaanituled olid iga aasta Triigi mõisa pargi platsil - keset valda hea käia. Viimane võis toimuda 1988. aastal, kui välja toodi selle kandi esimene Eesti lipp. See oli paljudele muidugi shokk, sovhoosiaegki kestis siin veel mõned aastad edasi. Jaanituled kolisid majandi keskusele, Ardule lähemale, Paunkülla (Kiruverre). Praeguses puhkekeskuses kestab see traditsioon veel edasi, sel aastal tärkab taas Triigil. Kui keegi teab täpsustada, kas Triigil oli ka jaanituli peale 1988. aastat või muljetada oma mälestusi, kommenteerigu lahkelt.
Kes soovib aga rohkem teavet selle aasta Triigi jaaniku või teiste mõisas toimuvate sündmuste kohta, tasub jälgida Triigi mõisa Facebooki-lehte.
23. juunil astub mõisa terrassil üles Ultima Thule:
21.5.12
Vallad ühinegu - haridus määrab!
Väljavõte maikuu Kose Teatajast
Urmas Põlluaas pooldab suuri süsteeme, mis rohkem kindlust tagavad. Sellepärast on ta ise Kõuel sündinud mehena Kose ja Kõue valla ühendamise poolt. Urmas Põlluaas: “Olen hariduselt õpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja ja treener. Ja just lastele, nende tulevikule mõeldes tuleks kaks valda liita. Ma ei usu, et täiskasvanule midagi olulist muutuks: ei läheks kellestki vallamaja kaugemale, kõik vajalikud toimingud saab teha ju interneti teel, aga laste arenguvõimalused avarduksid küll. Nii spordis, hariduses kui ükskõik millisel huvialal. See mõjutaks aga kogu Eesti sporti, haridust... Kõik meie tipptegijad, tänapäeva sportlased, on ju lõviosas pärit maalt, mitte Tallinnast või Tartust.”
11.5.12
Matk Aela rabajärvele
Aela on hiigelsuur küla - nõuka- ja iseseisvusajaga kokkukuivanud külasarast ääristab hiigelsuur soo- ja rabamassiiv, palju soosaari ja laukaid, järv, mis on tekkinud ilmselt rabapõlengust. Seal tasub matkata kogenud matkajuht Oleviga. Aelast sai ka kaks aastat tagasi, külapäeval raamat välja antud.
19.mail kell 10 matka start Mäepõllult - edasi Olevi eestvedamisel rabamatk Aela järveni, grillida saab, õng kaasa, lapsed ka! Kalapüük.
19.mail kell 10 matka start Mäepõllult - edasi Olevi eestvedamisel rabamatk Aela järveni, grillida saab, õng kaasa, lapsed ka! Kalapüük.
3.5.12
In memoriam Erich Klaan 28.09.1924 - 02.04.2012 (Kõue Kuulutajas ilmunud tagasivaade)
Erich Klaan sündis Harjumaal, tol ajal Triigi (nüüd Kõue) vallas Raava külas Kõrvehindreko talus Julie ja Jaagupi esimese lapsena. Isa oli perele uue maja ehitanud, aga ehitamist oli veel palju ees. Järgmisel, 1925. aastal, jagati talu vendade Hansu ja Jaagupi vahel pooleks: Kõrve-Hindreko Hansule ning Kõrve-Jakobi Jaagupile. Maast-madalast said Erichile kõik vajalikud talutööd tuttavaks nõnda, et jõudumööda isa abilisena kaasa teha, õppida ja kogemusi omandada, sest kehtivate seaduste kohaselt oli esipoeg isa mantlipärija ning isa tööde jätkaja talus.
Erich astus Triigi 6-klassilisse algkooli õppima 1933. aasta sügisel ja lõpetas Kõue 6-klassilise algkooli 1939. aasta kevadel (Haridusministeeriumi otsusega 27. apr. 1939. a. nimetati Triigi algkool ümber Kõue algkooliks). Hiljem on ta õppinud Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis.
Kodus nähtu, kuuldu ja kaasaelatu, huvi ajaloo ning ühiskonnas toimuvate sündmuste vastu sai kosutavat toitu koolipäevil samuti organiseeritust ja kaasalöömist ärkavais ning tegusais õpilasringides. Need andsid väärilist järelkasvu külaelu organiseeruvale põlvkonnale nii tollel hetkel kui ka suunava sihi tulevaseks eluks.
1941. aastal alanud sõjasündmused talitsesid loovust tõmbuma alalhoiu seisundisse mitmeteks aastateks. Järgnev kollektiviseerimine oli omanäoline reduktsioon, kookoniks kasvamise aeg, kust piiluda lubatu ning lubamatu piirjooni.
Suri isa ja seejärel sai talude aeg ühtlasi mööda. Eraomand vahetus riigiomandiga. Peremeestest said riigisulased. Erich läks Lenini lambikestele liine ehitama. See oli raske, kuid edumeelne tegevus ning edasi selle ameti pealt uut põlvkonda ametimehi õpetama, juhendama, kes nimetatud tööd saaksid jätkata. See oli periood, kus palju liikumist erinevate inimeste hulgas, kus oli palju kokkupuuteid, kus elustusid sündmused, kogunes teave ja ärkas taas uurimuslik huvi. Erich oli hea suhtleja, tasakaalukas kuulaja, usaldatav ja ajaloohuvilise klassivenna Erviniga tõepäraste kujutluste looja.
1967. aasta augustitorm laastas siinseid metsi väga kurjalt. Eelnevalt oli Erichi pere kolinud Kosele, Erich asunud tööle Kose EPT-sse. Soodne võimalus metsamaterjali ülestöötamiseks ehitusmaterjalina ahvatles teda Kosele Kodu tänavasse maja ehitama. Siin kasvasid uued kontaktid. Kirikumeelse inimesena andis ta Kose kogudusele oma teadmiste ja oskuste ulatuses väärilist tehnilist tuge ning leidis tutvumisvõimalusi kiriku arhiivimaterjalidega, mis täiendasid sugupuu-alaseid uurimusi.
Erich Klaan oli Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige ja Ardu raamatukogu juures tegutseva kodulooringi üks aktiivsemaid eestvedajaid. Tema ja teiste kohalike kodu-uurijate tegevuse tulemusena on raamatukogus säilitamisel sadu uurimusi ja meenutusi, fotosid ja dokumente kodupaiga elust-olust, loodusest, kultuuri- ja majanduselust. Rõõmustav on see, et siin leiduv ajalooaines leiab aktiivset kasutamist nii kodulooraamatutes kui turismiteatmikes.
Aastakümneid tegeles ta koduküla eluolu ja oma suguvõsa uurimise ning kirjapanekuga. Kogus fotosid ja dokumente ning korraldas suguvõsa kokkutulekuid. 2011. aastal Juhan Soometsa kirjastuse toel ilmunud Raava küla ajalooraamat annab pildi- ja faktiderohke ülevaate nii küla kui Klaanide suguvõsa töödest ja tegemistest paarisaja aasta kestel. See on kosutav meenutus eakamatele ja õpetlik elukäsitlus noorematele lugejatele.
Ikka ja jälle pöördusid tema mõtted aastakümneid üsna laokil olnud Triigi mõisahoone ja hooldamata pargi juurde. Samas oli ta üsna veendunud, et ehk saab lähemate aastate jooksul uue hingamise ka Triigi mõis, millega on Klaanide suguvõsa seotud Kotzebue-aegadest saati. Ta nägi siiski ära ulatuslike taastamistööde alguse, kuid mõisahoone pidulikul avamispeol saab osaleda vaid pilvenukil istudes. Sajandivanuseid mõisaga seotud dokumente näitas Erich kodus sõpradele kui perekonna reliikviaid.
Varem on ilmavalgust näinud Erichi sulest käsikirjana "Triigi koolid" 2004 ja "Märkmeid Triigi-Kõue valla ajaloost" 2004. Veel on tal märkmeid "Triigi mõisast, mõisahärradest, mõisa personalist ning mõisale kuulunud külakogukondadest".
Üleriigilise tunnustuse tõi Erich Klaanile uurimistöö admiral Johan Pitka (1872-1944) hukkumise asjaoludest Kõue vallas Alansi külas 1944.aasta sügistalvel. Just Erich Klaani igakülgselt argumenteeritud uurimistöö oli Kaitseliidule ja teistele asutustele ning organisatsioonidele kindlaks aluseks, et 2001. aastal avati Alansi külas avaral Tütarmäel admiral Pitka memoriaal. Aastatega on memoriaali lisatud mälestuskive ja paigast on kujunenud üleriigiline mälestusobjekt. Pitka-teemalise uurimuse eest on ta pälvinud Kaitseliidu autasu.
Tema lugematu kaasalöömine ja aktiivne eluhoiak jäävad helge mälestusena püsima kõigil, kellega paljudel radadel ja teejuppidel koos on rännatud. Rahulikku puhkust Sulle Kose kalmistul.
Erich astus Triigi 6-klassilisse algkooli õppima 1933. aasta sügisel ja lõpetas Kõue 6-klassilise algkooli 1939. aasta kevadel (Haridusministeeriumi otsusega 27. apr. 1939. a. nimetati Triigi algkool ümber Kõue algkooliks). Hiljem on ta õppinud Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis.
Kodus nähtu, kuuldu ja kaasaelatu, huvi ajaloo ning ühiskonnas toimuvate sündmuste vastu sai kosutavat toitu koolipäevil samuti organiseeritust ja kaasalöömist ärkavais ning tegusais õpilasringides. Need andsid väärilist järelkasvu külaelu organiseeruvale põlvkonnale nii tollel hetkel kui ka suunava sihi tulevaseks eluks.
1941. aastal alanud sõjasündmused talitsesid loovust tõmbuma alalhoiu seisundisse mitmeteks aastateks. Järgnev kollektiviseerimine oli omanäoline reduktsioon, kookoniks kasvamise aeg, kust piiluda lubatu ning lubamatu piirjooni.
Suri isa ja seejärel sai talude aeg ühtlasi mööda. Eraomand vahetus riigiomandiga. Peremeestest said riigisulased. Erich läks Lenini lambikestele liine ehitama. See oli raske, kuid edumeelne tegevus ning edasi selle ameti pealt uut põlvkonda ametimehi õpetama, juhendama, kes nimetatud tööd saaksid jätkata. See oli periood, kus palju liikumist erinevate inimeste hulgas, kus oli palju kokkupuuteid, kus elustusid sündmused, kogunes teave ja ärkas taas uurimuslik huvi. Erich oli hea suhtleja, tasakaalukas kuulaja, usaldatav ja ajaloohuvilise klassivenna Erviniga tõepäraste kujutluste looja.
1967. aasta augustitorm laastas siinseid metsi väga kurjalt. Eelnevalt oli Erichi pere kolinud Kosele, Erich asunud tööle Kose EPT-sse. Soodne võimalus metsamaterjali ülestöötamiseks ehitusmaterjalina ahvatles teda Kosele Kodu tänavasse maja ehitama. Siin kasvasid uued kontaktid. Kirikumeelse inimesena andis ta Kose kogudusele oma teadmiste ja oskuste ulatuses väärilist tehnilist tuge ning leidis tutvumisvõimalusi kiriku arhiivimaterjalidega, mis täiendasid sugupuu-alaseid uurimusi.
Erich Klaan oli Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige ja Ardu raamatukogu juures tegutseva kodulooringi üks aktiivsemaid eestvedajaid. Tema ja teiste kohalike kodu-uurijate tegevuse tulemusena on raamatukogus säilitamisel sadu uurimusi ja meenutusi, fotosid ja dokumente kodupaiga elust-olust, loodusest, kultuuri- ja majanduselust. Rõõmustav on see, et siin leiduv ajalooaines leiab aktiivset kasutamist nii kodulooraamatutes kui turismiteatmikes.
Aastakümneid tegeles ta koduküla eluolu ja oma suguvõsa uurimise ning kirjapanekuga. Kogus fotosid ja dokumente ning korraldas suguvõsa kokkutulekuid. 2011. aastal Juhan Soometsa kirjastuse toel ilmunud Raava küla ajalooraamat annab pildi- ja faktiderohke ülevaate nii küla kui Klaanide suguvõsa töödest ja tegemistest paarisaja aasta kestel. See on kosutav meenutus eakamatele ja õpetlik elukäsitlus noorematele lugejatele.
Ikka ja jälle pöördusid tema mõtted aastakümneid üsna laokil olnud Triigi mõisahoone ja hooldamata pargi juurde. Samas oli ta üsna veendunud, et ehk saab lähemate aastate jooksul uue hingamise ka Triigi mõis, millega on Klaanide suguvõsa seotud Kotzebue-aegadest saati. Ta nägi siiski ära ulatuslike taastamistööde alguse, kuid mõisahoone pidulikul avamispeol saab osaleda vaid pilvenukil istudes. Sajandivanuseid mõisaga seotud dokumente näitas Erich kodus sõpradele kui perekonna reliikviaid.
Varem on ilmavalgust näinud Erichi sulest käsikirjana "Triigi koolid" 2004 ja "Märkmeid Triigi-Kõue valla ajaloost" 2004. Veel on tal märkmeid "Triigi mõisast, mõisahärradest, mõisa personalist ning mõisale kuulunud külakogukondadest".
Üleriigilise tunnustuse tõi Erich Klaanile uurimistöö admiral Johan Pitka (1872-1944) hukkumise asjaoludest Kõue vallas Alansi külas 1944.aasta sügistalvel. Just Erich Klaani igakülgselt argumenteeritud uurimistöö oli Kaitseliidule ja teistele asutustele ning organisatsioonidele kindlaks aluseks, et 2001. aastal avati Alansi külas avaral Tütarmäel admiral Pitka memoriaal. Aastatega on memoriaali lisatud mälestuskive ja paigast on kujunenud üleriigiline mälestusobjekt. Pitka-teemalise uurimuse eest on ta pälvinud Kaitseliidu autasu.
Tema lugematu kaasalöömine ja aktiivne eluhoiak jäävad helge mälestusena püsima kõigil, kellega paljudel radadel ja teejuppidel koos on rännatud. Rahulikku puhkust Sulle Kose kalmistul.
26.4.12
Talgupäev 5. mai Kõue Rahva Maja juures
Teeme jälle talgu! Koristame maja ümbrust ja lõkkeplatsi. Kaasa reha ja labidas. Peale talguid peab Triigi küla koosolekut.
21.4.12
Sel suvel toimub küla/valla/mõisapäev Triigil (Kõue-Triigi kool 142! Georg Bergert 120!)
Fotol Triigi kooli 100. juubeli kokkutulek 1970. aastal. Istuvad neli Triigi koolijuhti: Georg Bergert, tema taga Aksel Ergma, August Rebane ja Aino Jaakov.
Selle aasta lõikuskuul on põhjust Triigi või Kõue, nagu seda nüüd nimetatakse, mõisa kokku tulla taaskord neil, kes siin viimati 2010. aasta augustil käisid ja kõigil teistel, kes tookord mingil põhjusel tulemata jäid. Mõisa restaureerimine on jõudnud lõpusirgele ning uksed on peatselt valla taas üle tüki aja - viimati olid need avatud Kõue kooli ajal, mis suleti siin 1975. aastal. Milline näeb välja Triigi mõisakompleks täna? Peahoonel on täies mahus välja ehitatud teine korrus, tall-tõllakuuri esimesel korrusel on galeriiruumid ja saun basseiniga, teisel korrusel lisaks üheksa verandaga külalistuba. Keldrist on saanud moodne hakkepuidu katlamaja ja tööhobuste tall on muutunud kahesajakohaliseks kontserdisaaliks. Ait-kuivati ja lagunenud viinavabriku ehitus võetakse ette lähiaastatel. Tehtud töö on vägev ning ehituse lõppemist tuleb väärikalt tähistada kõigil, kes selle kohaga seotud on - seetõttu korraldab Kõue Külade Selts 18.-19. augustil kaks päeva kestvad külapäevad. 18. augustil alustame kell 14.00 mõisa juurest matkaga, mis kestab orienteeruvalt poolteist tundi. Samal ajal saab ennast külapäevadele registreerida mõisa juures. 15.30 on kavas külavanema tervitus ja külapäevade avamine. Peale seda esitleme kahte raamatut: esimene keskendub Triigi mõisa vanemale ajaloole, lisaks põhjalik 2009.-2012. aastatel aset leidnud ulatuslike taastamistööde kirjeldus rohkete fotodega, teine raamat on Aksel Orasi poolt kirja pandud "Päästetu saaga", mis kujutab endast sisukat uurimustööd Georg Bergertist, Kõue kooli juhatajast ja õpetajast. Raamat algab Georg Voldemari vanaema Kai nooruspõlveagse lahkumisega vana-Kaiu mõisast, kus ta teenijatüdrukuna elatist teenis. Teos lõppeb selle aasta 24. detsembril 120-aastast sünniaastapäeva pidava Bergerti kompromissitu ja väljakutseid tulvil olnud elu looga, mille uurimisel lisaks vilistlaste meenutustele ja Kõue kooli kroonikaraamatule on abiks olnud Tallina Ülikooli Pedagoogika Arhiivmuuseum. Külapäeva kavaga edasi: toimub näituse avamine - oma õlimaale eksponeerib ka Kõue kooli vilistlane Renate Unt. 17.00 esineb Tallinna Keelpillikvartett ja hiljem üllatusesineja. Aega võib veeta mõisa restoranis ja soovijad saavad üürida toa siinsamas öö veetmiseks, et osaleda 19. augustil toimuval Kõue-Triigi kooli kokkutulekul. Seda alustame kell 12.00. Koguneme, vahetame muljeid ja mälestusi, Aksel Orasi räägib Georg Bergerti teemalisest uurimusest. Ootame ettekandeid ja mälestusi ka osalejatelt! Kell 15.00 istume ühise laua taha ja naudime Triigi restorani kahekäigulist pidusööki, mida serveerivad meile mõisa auhinnatud kokad Artur ja Vova.
18. augusti külapäeva pilet maksab €10, kel on kaasas omatehtud kook küpsetiste võistluseks, peab tasuma €5. Arveldame koha peal.
19. augusti kooli kokkutulek on eelregistreerimisega ja maksab €15 (pidusöögi hind). Registreerimiseks kanda €15 inimese kohta arvele 221054915030 (MTÜ Kõue Külade Selts), selgitusse osalejate nimi (nimed). Registreerimine kestab kuni 10. augustini. Üritus on vaid registreerunutele - koha peal tasuda ei saa. Lisainfo tel. 5090269.
20.4.12
Algab talguhooaeg!
Miks teadlikud kodanikud korraldavad ja käivad talgutel? Ühise jõuga luuakse suuremat kasu kui üksi, korda ja parema väljanägemise saab ühiselt kasutatav keskkond. Ei saa ka alahinnata suhtlemist - uusimaid kuulu- ja külajutte pläkutades sujub töö märksa kiiremini. Ega igas kodus ei saa ka nii head hernesuppi või muud kehakinnitust, mida talgu lõppedes jagatakse.
Enne Suurt Sotsialistlikku Talgupäeva - 5. maid on lähiümbruses kavas kahed talgud - juba homme, 21. aprilli hommikul kell 9 toimub talg Kõue Rahva Maja juures. Võta kaasa naaber, lapsi ja tööristu ning tule!
Harmi mõisapargis on talgud 24. aprillil kell 18.00. Kas nende raames lammutatakse maha lagunenud vesiveski, mille juures õpilased koolipäeviti bussi ootavad (alumisel fotol)? Võiks ju - analoogselt ühise jõuga lammutati Kõue külakeskuses asunud poolpõlenud-lagunenud hoone, mille asemel asub praegu uhke Kõue Rahva Maja.
Miks ma usun, et vesiveski omanik seda üleskutset ei loe? Kirjaoskusega kodanik oleks oma aasta tagasi lagunenud "peldiku" irdosad (sarikad, eterniidi) suutnud ära koristada, kas üksi või talgu jõul!
Enne Suurt Sotsialistlikku Talgupäeva - 5. maid on lähiümbruses kavas kahed talgud - juba homme, 21. aprilli hommikul kell 9 toimub talg Kõue Rahva Maja juures. Võta kaasa naaber, lapsi ja tööristu ning tule!
Harmi mõisapargis on talgud 24. aprillil kell 18.00. Kas nende raames lammutatakse maha lagunenud vesiveski, mille juures õpilased koolipäeviti bussi ootavad (alumisel fotol)? Võiks ju - analoogselt ühise jõuga lammutati Kõue külakeskuses asunud poolpõlenud-lagunenud hoone, mille asemel asub praegu uhke Kõue Rahva Maja.
Miks ma usun, et vesiveski omanik seda üleskutset ei loe? Kirjaoskusega kodanik oleks oma aasta tagasi lagunenud "peldiku" irdosad (sarikad, eterniidi) suutnud ära koristada, kas üksi või talgu jõul!
Subscribe to:
Posts (Atom)
