Fotol üks paljudest muinas-Kõue matusepaikadest.
Lõppenud aasta Triigil oli rikkalikum hõbeaarete analüüsi ja mõtestamise poolest selmet uute leidmisel. 15. novembril toimus mõisas numismaatikadoktor Ivar Leimuse avalik loeng, kus ta käis välja kaks põnevat hüpoteesi. Kõigepealt võime statistilise vea piires pidada kahte suuremat hõbeda peitleidu samal ajal peidetuks. Teiseks ütles mees välja selle, mis asjaosalistele ammu selge – neli aaret asuvad ühel trajektooril, seega kunagise tee peal. Selle asukoht on praegusest Kõue tee – Kossaste liinist umbkaudu 30 – 150 meetrit eemal. Ilmekas oli Ivar Leimuse hüpotees kunagisesest rüüsteretkest, mistõttu kohalikud peremehed teest eemale võssa jooksid ja oma maise vara maasse kraapisid. Rünnak oli toimunud äkki ning pikka järelemõtlemisaega polnud. Kui aareded olid võssa peidetud, võis tee, kust tulid ründajad ühtida tänasega. Tuleviku mineviku mõtestajatele jääb selgitada, mis kaubateega on tegu, mis läbis Kõuet kirde – edela suunal. Aksel Orasi teadis omal ajal rääkida, et Kõue tee – Kõue küla lõik oli veel esimese vabariigi ajal suvaline mudarada, kuigi tänapäevasega ühtib see juba 1820. kaardil. Esimese aarde leiukoht asus teelõigul, mida kasutati juurdepääsuteena EW ajal, sellega ühtib ka tõenäoline kuivenduskanal Mardi kraavi juba 1820. kaardil. Ka külviväljad on seatud selle tee sihis. Põhja poolt võis see muistne tee väisata Kääpa Kuusikut, lõunas läks Vaoperre. Uurimist ja hüpoteese jagub...
No comments:
Post a Comment