Ära maha maga - KRÕÕDAD ALUSTAVAD!

Krõõdad alustavad uue hooajaga
ja kutsuvad kõiki naisi kaasa lööma!

2. oktoobril kell 19.00
Kõue Rahva Majas

Kes me oleme?
Kõue Krõõdad on naiste ühendus, kuhu võivad kuuluda kõik naised sõltumata elukohast, vanusest, sotsiaalsest positsioonist, töökohast, laste või lastelaste arvust. Kuskile kuulumine pole loomulikult kohustuslik, võib käia ka niisama uudistamas.

Mis me teeme?
Teeme, mis tahame. Jagame kogemusi ja küsime nõu targematelt. Ise otsustame, kas tahame kedagi esinema kutsuda, kuskile välja sõita, midagi kelleltki õppida või kogemusi vahetada. Näiteks möödunud hooajal tutvusime kevadise aiandusega, lõikasime õunapuid, maalisime kalosse, vahetasime hoidiste retsepte.

Kuidas me teeme?
Sõltuvalt teemast püüame leida spetsialiste, kes mingit teadmist või oskust saaks tulla edasi andma. Kui enda hulgast tarka ei leia, kutsume kaugemalt. Kui kellelgi tuleb hea mõte, teeme ära.

Miks me koos käime?
Tänapäeval võiks istuda internetiühendusega arvuti taha, saada sealt infot kõige ja kõigi kohta, käia foorumitest nõu küsimas, ennast kommentaariumides välja elamas ning õppida kokkama teleka vahendusel. Aga me oleme inimesed mitte endasse sulgunud robotid, me tahame näost näkku suhelda, saada vahetut elamust ning tunda rõõmu koos tegemisest. Me armastame oma isasid, poegi, vendi ja abikaasasid, kuid nad on ikkagi mehed ja kuidas ka ei püüaks, ei mõista nad meid kunagi nii nagu emad, tütred, õed, sõbrannad või Krõõdad.

Kus me kohtume?
Kõue Rahva Majas, kuid huvitavate pakkumiste korral pole välistatud ka muud põnevad kohad.

Millal?
Iga kuu esimesel reedel. Esimest korda kohtume reedel 2. oktoobril kell 19.00.

Kohtumiseni!

Arheoloogiamälestistest

Tiiu delegeeris mulle Mare Kivistiku poolt saadetud küsimused-nõuanded arheoloogiliste objektide osas seltsi territooriumil. Avaldan siinkohal kirja, sest analoogsete probleemidega mälestiste vajumisel mälestusse versus eksponeerimise põhjusel, vajadusel, sellest atraktsiooni loomisel, miks mitte ka hilisema tootena turustamisel, puutuvad kokku tõenäoliselt paljud teiste piirkondade ajaloohuvilised külaaktivistid. Kirja vaatame seltsi juhatusega üle järgmistel kärajatel, peale kirja kommenteerin mõnda oma seisukohta ning avaldan seni seltsis tehtu antud ajatu küsimuse lahendamisel.

Tere!

Sügis on käes ja just õige aeg üle vaadata külaseltsi maa-alale jäävate arheoloogiamälestiste seisukord.

Mu abikaasa koostas väikese kokkuvõtte teadaolevatest objektidest.

Kõue küla: Muinasasulakoht. Kas silt on alles? Objekti hooldus: võsa raadamine.

Muistne ohverdamiskoht Hiiepajuauk. Kas on tähistatud? Seal oli kunagi allikas. Praegu see allikas ei toimi, kuid auk on alles. Kaevetöödega veesoonte uuesti avamine ei ole lubatud. Objekti hooldus: võsa raadamine, niitmine, jalgraja sisse niitmine. (Seadus näeb ette ligipääsu tagamise kõigile kultuuripärandi obkjektidele. Isegi siis, kui objekt juhtub jääma keset viljapõldu.) Tore oleks, kui keegi puudtööd oskav mees teeks sildi, mis stiililiselt haakuks küla ülejäänud siltide-viitadega.

Rava küla: Maa-alune kalmistu. Tähistatud, aga silt vajab uuendamist. Selles osas saab Arne aidata (olemas nii vanad plekk-tahvlid kui ka uued plastmassist valged postid).

Muinasasulakoht. Vajab tähistamist, kuigi ei ole veel registris. See võtab veidi aega, kuna nimekirjad käivad läbi riigikogust. Sealsed veskirattad jahvatavad aga aeglaselt. Hooldus: niitmine.

Kadja küla: Muinasasulakoht. Tähistamata, kuna pole veel registris. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Aela küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Kalmistukoht Kabelimägi. Kas on tähistatud? Hooldus: niitmine ja ligipääsuks raja sisse niitmine.

Virla küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine.

Kalmistukoht Kabelimägi. Tähistatud, aga silt tahaks uuendamist. Hooldus: võsa raadamine.

Kultusekivi. See on väga atraktiivne koht. Tähistatud postiga, aga Arne soovitab nii atraktiivsel kohal siiski kasutada tahveltähistust. See on informatiivsem ja efektsem. Hooldus: siin kindlasti väga korralikult ja suht sageli niitmine. Kindlasti juurdepääsurada. Kuna tegemist väga ilusa kohaga, siis sobiks sinna isegi paar looduslähedases stiilis istepinki.

Pala küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Kalmistukoht Kääbastemägi. Hooldus: niitmine, juurdepääsuraja sisse niitmine.

Ohverdamiskoht. Taas tegemist atraktiivse kohaga, mille juurde sobiks rajada istumiskohti matkajale. Vajab kindlasti tähistamist. Hooldus: põllu servast võsa maha, niitmine, juurdepääsuraja sisse niitmine.

Küsimuste-probleemide puhul on Arne muinsuskaitseameti usaldusisikuna hea meelega nõus aitama.

Kõik ülalkirjutad jutu võiks peistida seltsi arengukavasse ning selle paari aasta jooksul ellu viia, mõningate muudatustega. Tähistuse koha pealt õigus, kohati on sildid vanad ja roostes, uued plastikust isendid deformeerunud. Võsa koha pealt aga tekkib küsimus, kelle huvides seda hävitada ja millistes mahtudes? Kohati on tegu elanike tagaõuedega, eramaaga, mis ulatuses üldse me muinasasulat piiritleme? Kõue külas võiks lagedaks võtta kilomeetri raadiuses, kõik hekid ja noored kuused maha. Välja tuleks kindlasti palju põnevat. Ala saaks avatuks ka hallidele arheoloogidele. Ma ei tea, kas seda küla soovib. Omaette keiss on ühe väga tundliku muistisega, mille tähistus õigest kohast 50 m. eemal. Ma ei tea, kelle huvides see on nii märgitud. Ma ei tea isegi, kas peale kohalike teavad õiget asupaika peale Ants Krauti veel keegid. Lisaks tuleb arvestada maausksete seisukohtadega - pühas paigas (kaks aktiivset hiit, millest üks nimistust välja jäi) puu murdmise tõttu võib saada needuse või paigale sattunud palvleja käest lõuga.

Allakirjutanu meelest on muistise ekponeerimisel tähtis viis, kuidas seda teha, kuna enamus üle 800 aasta vanuseid asju on kas kivihunnikud või mälestus nendest. Kõue küla keskusesse kujundasin aastal 2005 infostendi, milles pärand üle lähimate külade:



Ajalootahvleid on oodata ümbruskonda rohkemgi, see aastatagune kavand (andmed vananenud) ootab uue generatsiooni puust infostendi, ütleme isegi pärandkultuuri eksponeerimise võrgustikku, aasta paari pärast ehk üleval:



Üks infostend allkirjutaja pintsli alt asub barokses mõisas Järvamaal, stend näeb välja, nagu oleks peahoonega samast ajastust:



Kõiksugu ajalooliste jäänukite eksponeerimisele kuluvat inimtööjõudu kohalike külaaktiviste-talguliste-annetajate näol tuleb aktiveerida laiemalt. Teoksil on ülevallaline kaart, millel esimest korda paberil pärandkultuuriobjektid, kõige muu siin leiduva raames. Kui vaatame objektide loendi koguarvu, on selleks ligi 300. Igale poole istepinke lähiajal ilmselt ei raja, küll aga võib vanemat kultuuri nautida tähistatult peatselt paberil:



Kunagi võiks terve kesk-Eesti piirkond olla kui suur sõbralik vabaõhumuuseum ilma võltsita - inimesed toimetamas oma koduaedades talutöödega, mööda kruusateed rändajat ootaks igal teeristil pingike. Miks mitte igas talusildiga talus wifi ja klaas õunamahla.

Oktoobri üritused ja huvitavaid numbreid

OKTOOBER 2009 KÕUE RAHVA MAJAS

1.okt. kell 18 ansambli Üllatus proov

2.okt. kell 19 naisteklubi KÕUE KRÕÕDAD

3.okt. kell 10 -12 lastehommik

3. oktoobril kell 15 toimub Kõue Rahva Majas kohtumine noorte seas populaarse kirjaniku Kristiine Kuremaga (12.klassi õpilane!). Korraldab noorteühendus Ardu 4H. Tulge ka ja võtke noori kaasa!

5.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

6.okt. kell 14 Kõue Külade Seltsi eakate koosviibimine

11.okt. kell 14 MEIE KÜLADE LOOD. RAVA.

Selle lõppedes Kõue Külade Seltsi juhatuse koosolek.

12.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

16.okt. kell 19 Üllatuse 6.sünnipäevapidu – tants ja trall!

17.okt. kell 10 -12 lastehommik

18.okt. kell 11 küladevahelise mälumängu KÕUE KOOD II turniir

19.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

20.okt. kell 19 pendliklubi

24.okt. kell 14 Veelinnurahvad. INGERLASED.

26.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

31.okt. kell 10 – 12 lastehommik


HUVITAVAID NUMBREID

KÕUE VALLA KÜLADE PÄEVALT

22.AUGUSTIL 2009


Tegime veidi statistikat Kõue valla külade päeva osavõtjate registreerimislehtedelt. Karta on, et kõik ei pannud oma nimesid kirja, aga paberil on niimoodi:

* Kõue valla 38-st külast oli esindatud 27 küla.
* Osalenud külad: Ardu (34 inimest), Rõõsa (29), Kadja (20), Habaja (19), Pala (18), Kõue (18), Paunaste (10), Triigi (8), Kukepala (6), Laane (6), Aela (6), Alansi (5), Vahetüki (5), Rava (5), Nutu (5), Äksi (4), Kirivalla (4), Puusepa (2), Nõmmeri (2), Virla (2), Ojasoo (2), Harmi (2), Paunküla (2), Lööra (1), Silmsi (1), Saarnakõrve (1), Kantküla (1).
* Külalisi oli lisaks veel Tuhalast, Järvamaalt, Tallinnast, Väike-Maarjast, Ülenurmest Tartumaalt, kaugeim – Hiiumaalt Emmastest.

Selgituseks... (Kõue Rahva Maja majandamine)

Kui Mare tahab teada, siis vastame...
See kohvimasin on Kõue Rahva Majas juba avamisest peale. Senini pole küll kellelgi probleemi kasutamisega tekkinud - pane tass toru alla ja vajuta nupule! Üks kaheteistkümnest joogist siis ka tuleb, muidugi see, mida tellisid. Ja alati võib ju küsida, kui abi vaja. Karta pole midagi.
Majandamine. Kui maja valmis sai (raha ehitamiseks taotles ja sai Kõue Külade Selts PRIA-st, EAS-lt, Kõue vallalt), andis vald selle 30 aastaks meie külaseltsi kasutusse. 5.detsembrist alates majandame ka ise. Majas on 7 elektriradiaatorit, saunas ja WC-des põrandaküte. Reede õhtul oli kummalgi korrusel 1 radikas sees. Kaminatuli oli mõnu pärast, aga kaminapealne tellisekast on soojakast - kogub sooja ja hoiab tükk aega. Elektripliidi kohal tõmbaja ots läheb õue, sisse lülitatakse tema enda nuppudega, mis seal kolkari ees-servas on. Tõmbab tossu ära küll, peale selle on tal all lamp, hea pliidi juures toimetada. Küttepuid pole seni vaja olnud, platsi korrastamisel sai mõned suured puud maha võetud, virn on kiige juures. Sealt jätkub veel tükk aega. Aga on ka toodud, meil ju metsaomanikud ja hääd inimesed ümberringi. Elektriarved esitab meile vald, seni oleme jõudnud need ära maksta, kuigi talviseid summasid ei tahaks meelde tuletada, eriti avamispidude järel, kui saun oli "unnanud" ikka põhjalikult ja kaua. Kust raha tuleb? Kõue Külade Seltsi kuulub 11 küla, seltsi liikmed maksavad seltsi pangaarvele liikmemaksu, kõva rebimine on nädalalõppudel - kes ees, see mees - perepeod, juubelid, asutuste koosviibimised, sünnipäevad jne. Rendime maja välja, siit me selle ära majandamegi, ega siis küte ja elekter ainuke väljaminek pole - korrashoid maksab ka: WC paber, puhastusvahendid, kindlustus, el.pirnid jne.jne. Arvutame ja majandame! Ühtegi palgalist meil pole, ise oma tahtest sebime seal. Raamatukogu kinkisid meile Rootsis elavad väliseestlased (naaberkülast pärit Peeter Tõnuse eestvedamisel) - sisuliselt peaaegu kõik eksiilis välja antud eesti kirjanike teosed + muud huvitavat. Laenutada saab igal ajal, kui majja satud, eraldi töötajat selleks pole, laenutuskaardid on laua peal, ise laenan, ise toon ära.

Kartulid on võetud...

Kõue Rahva Maja tegevus võtab tuure üles. Suvi, õuepeod ja sügisesed aiatööd hakkavad otsa saama. Nii et ongi aeg jälle oma armsas majas kokku saada ja hääd kaaslased üle vaadata.
Alustuse pauk on juba homme - 18.septembril! Kui Sa kohal ei ole, süüdista iseennast!
Lastehommikud alustavad 3.oktoobril kell 10, laste inglise keele õppijad kogunevad 6.oktoobril kell 18.
Oktoobris jätkavad oma tegemisi Kõue Külade Seltsi eakad. Naisteklubil "Kõue Krõõdad" on väga põnevad plaanid. Pean siin veidi selgitama - keegi olla ("rahvaluule"!) arvanud, et Krõõdad on vanamutid. Tegelikult on nime algmõtteks Vargamäe Krõõt, kes küll ülekohtuselt vara suri...
Naisteklubis on just nimelt nooremat sorti perenaised, meie Pala küla Ainoga oleme üsna kahekesi need vanamutid seal. Aga vahel võib mõni mutt ka kasulik olla. Igatahes on üks noorik lõpuks nõus ka Pea-Krõõdaks hakkama ja asja edasi vedama! Kui kokku saame, siis räägime. Jälgi aga reklaami!
Oktoobris jätkame ka küladevahelise mälumänguturniiriga "Kõue Kood". Pausi ei ole üldse pidanud Pendliklubi, millest on välja kasvanud Terviseklubi. Looduslike vahenditega ravitsemine pakub paljudele huvi, senised koos veedetud tunnid on küll äärmiselt põnevad olnud. Järgmisel korral kogunetakse 25.septembril kell 19
Üks uudis veel. Soovime säilitada võimalikult palju materjale - mälestusi, pilte, ajaloolisi fakte.
Meie seltsi küladel on ju selja taga vägev ajalugu, mida oleks vaja kindlasti tulevaste põlvede jaoks talletada.
Nii et - jälgige reklaami - Kõue Rahva Maja uksed on pärani lahti.

Triigi küla suvelõpukoosolek

Triigi rahvas ei juurdle, kas pidada külakoosolekut vaid koguneb kord kvartalis, kevadel-suvel mõisa juurde, külmemal ajal Kõue Rahva Majja nõu pidama. Seekordsel koosolekul osales esmakordselt Triigi küla kauaaegseim elanik, Triigi kooli viimane juhataja Aino. Vaadati uusi bussiaegu, Kõue Rahva Maja üritusi, Triigi mõisa renoveerimise seisu ja bussipeatuse planeeringut. Kokku tulnud rahvale meeldis minimalistlik bussiootepaviljoni projekt, mida vallavalitsus oli soovitanud suuremaks ja uhkemaks teha, et lahenust kasutada ka muude paviljonide peal vallas. Eks saab ka sobivama projekti.

Vallavalitsusse läkitati järgmine kokkuvõte:

teavitame Teid kolmest küsimusest, mis Triigi küla koosolekul (30.8.9)
esile kerkisid:

1. Triigi bussipeatuse alus -kuidas läheb tasku alustöödega?

2. Tõnniküla tee (keerab maha Kõue-Ardu teelt, ka Tuule maja rahva
kodutee) väga vilets seisukord - oleks vaja täidet, kindlasti höövlit, kelle omanduses üldse?

3. Talvel tuleks lahti lükata mõlemad trepikojaesised Tuule majas.



Järgmine kord kohtub Triigi küla novembi lõpul.