16.12.12

Kõue Rahva Maja aastal 2013 - maailmalõppu ei tule!

On edasi öelda 2 teadet - populaarsed filmiõhtud "Eesti film 100", mille raames on toimunud kohtumised Mirjam Mattiiseni, Toomas Järveti ja Artur Talvikuga, saavad järje "Eesti film 101" näol - jätkame rahvusvahelise temaatikaga, toimunud üritustel on filmid viinud meid Aasiasse ja Hispaaniasse, seekord võtame sihiks Siberi - just sealt on inspiratsiooni ammutanud Nutu karjamõisaga seotud Priit Tender, nukufilmi tegija. Tema uusim film on "Ussinuumaja" - lugu Andres Ehini tõlgitud muinasjutukogust "Unesnõiduja". Vaatame ka tema tehtud muid ja vähem õõvastavaid filme. Pilet 2€. Toimub reedel, 11. jaanuaril algusega kell 19.00. Popkorn võta ise kaasa ja jaga ka teistega.


Teine teade - seoses inflatsiooni ja elektri hinna tõusuga maksab Kõue Rahva Maja üürimine nüüd 195€ ööpäev, lühemad ajad kokkuleppel! Mõnusaid kohtumisi!

4.12.12

Misantroop Kõul

Tere,
kirjutan teile Theatrumi teatrist. Nimelt toimuvad meil hetkel Kõue mõisas "Misantroobi" etendused. 
Hetkel on meil vabu kohti homsele (05.12)  etendusele, millele saaksime pakkuda ümbruskonna inimestele 50% hinnasoodustust ehk 14€ pileti asemel 7€. 
Kas võib paluda, et te edastaksite seda infot ümbruskondsetele inimestele.

Allpool on tutvustav lisainfo lavastuse kohta
Maarja-Liisa Soe
Theatrum


Theatrumi "Misantroop" lisab  Kõue mõisale meeleolukat majesteetlikkust


Molière „Misantroop“

           
Alceste:     „Olla alati aus nagu aumehe mood
        ikka rääkida nii nagu tõeliselt lood.“
Philinte:     „Kuid kas me vahel olukorda ei satu.
        kus otsekohesus on narr või sobimatu?

Molière paneb „Misantroobi“ peategelase Alceste’i põhimõtted ja ideaalid – eelkõige siis aususe – proovile, lastes tal armuda Celimène’i, kelles „kõik aja pahed on koondunud kujukalt“. Ja kes neid inimloomuse ja seltskonnaelu hälbimusi ohtlikul piiril balansseerides harjutab.
Ausus on vaieldamatult suur väärtus. Me tunneme vajadust olla siirad ja ausad ning tahame, et seda oleksid ka meid ümbritsevad inimesed. Aga kui kaugele saab aususega minna? Kuidas öelda tõde sõbrale, keda hindad kõrgelt, naisele, kellesse oled armunud, kui nad harjutavad ja õigustavad pahesid, mida kõigest hingest vihkad? Kuidas jääda neis olukordades õilsaks ja väärikaks? Suuremeelseks... Kuidas toimib ausus ühiskonnas, sõprussuhetes? Kas inimene suudab alati jääda ausaks iseenda ja Jumala ees? Ja kui sellel teel on takistusi, kas peab ja saab neid ületada? Kas sellel teel on ületamatuid takistusi, mille tõttu peaks koguni lahkuma inimsoo seast?

Molière kirjutas „Misantroobi“  aastal 1666, mil see tekitas suurt poleemikat, kuid ka aastal 2012 on „Misantroobi“ teemad ja sõnum kaasaegsed. Kui inglastel on „Hamlet“ ja hispaanlastel „Elu on unenägu“, siis prantslastel on „Misantroop“. „Misantroop“ on prantslaste "olla või mitte olla"-näidend.

„Lembit Petersoni lavastuses hakkab kõlama mõõdukust ja inimlikkust kuulutav moraalne seisukoht. Pahed ja nende äge hukkamõist satuvad siin teisele plaanile. Selline tõlgendus käib kokku vaimuka komöödižanriga, kus on nii lauspila kui ka peenemat huumorit” (Andres Laasik, „Kelmid ja inimvihkajad loksutavad ühiskonna tardumusest lahti “ Eesti Päevaleht 22.06.2011)

“Lavastaja Lembit Peterson ja Theatrumi näitlejad on nagu ikka saanud hakama väga stiilipuhta instseneeringuga ... Lavastuse sõnaline osa on viola da gamba helidega täiuslikus harmoonias. Olgugi August Sanga Molière’i tõlge teadagi ajastuülene šedoover, alati värske ja kaunis, on siiski rabav, kui loomulikult ja voolavalt Theatrum selle ette kannab.“  (Kairi Prints, „Sügav suveteater“ Eesti Ekspress 10.07.2011).



Molière „Misantroop“

28. novembril ja 4., 10., 11., 28. detsembril kell 19.00 Mustpeade majas,
29. novembril ja 1., 5., 7., 8., 14., 15., 27. detsembril kell 19 Kõue mõisas

Tõlkija August Sang / Lavastaja Lembit Peterson / Kostüümikunstnik Laura Pählapuu
Liikumisjuht Tiina Mölder / Muusikaline kujundus Peeter Klaas

Mängivad Ott Aardam, Marius Peterson, Andri Luup, Laura Peterson, Eva Eensaar, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Mirko Rajas (Nuku- ja Noorsooteater), Peeter Klaas (viola da gamba)
Etenduse kestus 2 tundi ja 45 minutit



Foto (vasakult):  ÉLIANTE: Eva Eensaar , CÉLIMÈNE: Laura Peterson. Autor Harri Rospu, Kadrioru loss, juuni 2011.

2.12.12

Kõue ja Kose vallad ühinevad sügisel 2013 - kuidas sinnamaani?

Omamoodi kummaline olukord leidis Kõue volikogus aset peale viimaseid KOV valmisi 2009, kus võitis valimisliit "siin me elame" (5 kohta 9). Nendega lõi kampa ühe kohaga sots Lauri Ligi, opositsioon sai kolm häält ja esindatuks said valla kahe kooli juhid ja endine kahekordne vallavanem Andres Õis, kellele vastandumisele oli võidu saavutanud erakond oma kampaania üles ehitanud. Nii et kujutage ette olukorda, kus opositsioonis on valla kahe suurima allasutuse juhid ja valla kõige kompetentsem seltsimees, keda pidi poliitilistel põhjustel pidevalt tümitama. Tuli masu ja pidi võtma vastu raskeid otsuseid, rahavood vähenesid, valimislubaduste täitmisega oli raskusi. Üks opositsioonis olevast koolijuhist loobus volikogu liikme kohast, põhjendusega dialoogi nappus ja teisitimõtlejate tagakiusamine (tänu vastuhääletajate peatati päevakord, tehti peapesu jne.).

Omamoodi õlekõrreks surutisest vabanemiseks kujunes Kose valla kutse liitumiseks 2012 alguses. Kõue vald lõi kihama, tekkis arutelu. Moodustati komisjonid, asuti läbirääkima. Algus tõotas paljulubav. Esimene anomaalia juhtkomisjoni protokollis leidis aset 30. mail, kui Kõue volikogu esimees hakkas soleerima, st. ei esintanud mitte Kõue juhtkomisjoni vaid enda arvamust. Kõue vallavanem kommenteeris Harju Elus, et on toimunud kainenemine ning ühinemine ehk ei olegi nii hea idee. Selle peale esitasid Kõue külavanemad ja arvamusliidrid volikogule pöördumise, kus nõudsid ühinemisläbirääkimiste jätkumist.

Augustis-septembris toimusid rahvakoosolekud, kus valgustati protsessist ja vastati küsimustele. Need paarkümmend tundi arutelusid on järelvaadatavad Alansi-Kirivalla-Lutsu videolehel. Aruteludel esitas Kose pool valdavalt ühtset nägemust uuest vallast, Kõue vallavanem ja volikogu esimees aga olid avalikult liitumise vastu ja esitasid vastavaid andmeid. Kõue vallavanema kampaaniaveebis on 1. detsembri seisuga viimasest kümnest postitusest kaheksa konkreetselt liitumise vastu:

Vastu:
Anu Raud: Suured vallad ei too maale õnne

Rahvahääletusest

“Eesti riik on aga liiga väike, et saaksime lubada olukorda, kus ainult mõnes paigas on hea elada”

Mina hääletan liitumise vastu ehk Kõue iseseisvuse poolt!

Kõue valla liitmisest Kose vallaga (vallaleht november 2012)

Aluksne (põhja Läti) omavalitsusjuhid: haldusreform on läbi kukkunud!

“Mahajäetud kolhoosis läheb elu väga hästi”

“Külavanematega läbiviidud süvaintervjuudest selgus, et isegi ühinemist pooldanud külavanemad oleksid eelistanud pigem valla säilimist endisena”

Neutraalne:
Kui Kõue jääb iseseisvaks, kes (ja kui palju) sellisel juhul võidab/kaotab?

“Valdadel läheb tänavu paremini”

Rahvaküsitlusel, mis toimus 16,17,18 novembril, oli Kõue valla rahvas ühinemise poolt. Kuigi volikogu esimees ütles rahvakoosolekutel korduvalt, et hääletab nii, nagu rahva arvamus, hääletas ta ühinemise vastu sarnaselt kolmele valimisliidukaaslasele. Kaardid on aga 2009. aasta valimistest ümber mängitud ja lisaks opositsioonile hääletas ühinemise poolt ka sotsist liige Lauri Ligi (ka vallavanem on vahepeal sotsiks astunud) ja üks kunagisi koalitsiooni ideolooge. Seega on tekkinud uus koalitsioon 5:4 ja suuremad muutused Kõuel on enne 2013. sügist võimalikud. Kas see peaks olema vallavanema umbusaldamine oma seisukohtade avaldamisel HOL blanketil või midagi muud, otsustab juba uus koalitsioon. Kummaline olukord on igal juhul, kui rahva ja volikogu enamuse vastu astunud vallavanem ja volikogu esimees istuvad edasi liitumiskomisjonides. Aga ehk ei ole lihtsalt paremaid mehi kusagilt võtta, nagu Kõuel ikka kombeks. Eeskuju näitab Pöide vallavolikogu esimees, kes astus peale ühinemiste luhtumist tagasi. Kerged pole need järelejäänud kuud, kus tuleb saada piisavalt hea aga realistlik leping Kosega ühinemiseks. Elame, näeme.

24.11.12

Tihe kultuuriprogramm sügisesel Kõul




Novembris on toimunud Kõuel mitu üritust, mis uudiskünnise ületavad. Filmiõhtul mis, mis tehti koostöös kino "Sõprusega", nägi kolmes kinosaalideks kohandatud toas filme New Yorgi kunstnikest, sealhulgas Triigi külaga juba paar head aastat seotud olnud filmitegija Mary Jordani vändatud teost "Jack Smith ja Atlantise hävitamine", mis on kaduviku hõlmast välja toonud ühe väga omapärase tüübi teod ja tegevused. Filmi juhatas sisse ja oli autoriga skaibi kaudu ühenduses Märten Kuningas.Nagu mõisale kohane, oli publikuks nii erksamad kriidid külavahelt kui Eesti parimad IT- ja finantsgurud. Vaata fotosid Kõue Külade Seltsi facebooki lehelt ja mõisa omalt.



 Mänguasjavahetus ja isadepäev mõisas oli vähemalt sama tore üritus, kui eelmine. Lapsed said vanade kannide asemele uued ja isad-emad veetsid aega vanu Eesti filme vaadates ja restos klassikalisi isadepäevatoite pugides. Vaata pilte ja loe reportaazi.


Kõue Rahva Majas toimus kohtumine keelemees Peeter Pälliga - keda huvitas, oli kohal, kel targemaid tegemisi, passis mujal. Vaata pilte.

Mis veel? Kõue Rahva Maja neljas sünnipäev toimub 1. detsembril kell 19.00. Lavale astub "Rivaal" ja "Üllatus". Näeme seal!

19.11.12

Kõue Kood




MÄLUMÄNG KÕUE KOOD V



Juba viiendat hooaega toimuv mälumäng „Kõue Kood“ startis tänavu 21. oktoobril. Esimesele mängule kogunes 5 võistkonda, kahjuks ei lisandunud huvilisi ka teiseks mänguks, mis peeti 18.novembril.

Esimeses mängus saavutas enim punkte võistkond KÕUE KÕBUSAD (31p.), kolm punkti vähem kogusid 3 võistkonda. Tubli 19 p. saavutasid kahekesi mänginud Virla Vinged.

Kuldmune anti esimeses mängus välja kaks. Võistkond Rõõsa Kännud teadis ainsana, et Terevisiooni tunnusmeloodia autor on Eda-Ines Etti ja võistkond Kõue Kõbusad oskas eesti keelde tõlkida võõrsõna „önoloog“, mis tähendab veiniteadlast. Uute teadmistena jäeti meelde, et Uus-Meremaal elutsev nn.elav fossiil – viimane ellujääja kärsspealistest on hateeria ehk tuataara ning millist nimetust kannavad rõivaesemed, mida kannavad nunnad. Üllatav tundus ka fakt, et teadlane ja tööstur Alfred Nobel on kätt proovinud ka kirjanduse valdkonnas ja et tema draama „Nemesis“ esietendus 109 a. peale suurmehe surma.

II mängus anti välja samuti kaks kuldmuna. Võistkond Kõue Kõbusad suutis ära arvata, et Iisrealist relvaostu tehingu läbirääkimised algasid Helsingis ja seal käisid tollased ministrid Jaan Manitski ja Hain Rebas, vastavalt välis- ja kaitseminister. Võistkond Pala Pirakad omas teadmisi, et loetelus toodud välismaised jalgpallurid tulid Nõmme Kalju ridades Eesti jalgpallimeistriteks. Ainsana jäi vastuseta küsimus, millest on tulnud väljend „vananaistesuvi“. Folklooris selgitatakse, et soojal ja niiskel sügisel koovad ämblikud hulgaliselt võrke, mis meenutavad halle juukseid.



Kahe mängu tulemused on tabelis:

Jrk.nr. Võistkond I mäng Koht II mäng Koht Kokku punkte Koht


1.        Pala Pirakad  28     2-4.   33         II          61               II

2.        Ardu Kuked  28     2-4.   28        III          56               III

3.        Virla Vinged  19      5.      25         4.          44               5.

4.        Kõue Kõbusad 31   I      34          I           65                I

5.        Rõõsa Kännud 28   2-4.  20         5.          48                4.





Ootame järgmisele mängule uute võistkondade lisandumist. Mäng toimub 16.12 kell 15.00 Kõue Rahva Majas



Mängu juht ja küsimuste koostaja Sirje Saulep

18.11.12

Kõue valla rahvas valis Kosega ühinemise!


Kõue ei kao kuhugi - jääb Kõue (muinas)küla, Kõue Külade Selts, Kõue mõis ja Kõue Rahva Maja.

Kuigi mitte suure edumaaga 55.6% vs 44% hääletas Kõue rahvas kindlalt Kosega ühinemise poolt. Mis edasi - kas kõik oleks nagu otsustatud? Volikogus on aga inimesi, kelle vaateid juba naljalt pööbel ei murra. Tuletame kasvõi meelde, mitu liiget võtsid osa viimase nädala kolmest ühinemislepingu kärajatest (volikogu esimeest polnud ka loomulikut kohal). Lünk on jäetud ka kõuepoolsetesse ühinemiskomisjoni töödesse, kus, kas usuga et niikunii ei liituta või siis isiklikel põhjustel on kaarte Kosele kätte mängitud. Kas siis nagu ei liitutagi või? Volikogu riskib aga rahva tahtele vastu astudes oma usaldusvääsusega, kuigi ega see väga kõrge polegi, lisaks saadetakse see Kosega ühinedes enne valimisi laiali niikuinii. Kuidas edasi, näeme. Rahvas on rääkinud!

12.11.12

Kisub põnevaks... kas ühe valla lõpp või uue algus?


Ainult TÄNA, HOMME ja ÜLEHOMME - Kose-Kõue ühinemisralli viimased peatükid - liitumislepingu kärajad. Kus - vaata valla lehte või ütle peast. Kõuelt tuleb hääli, et vilets leping. A miks ei olnud ütlejaid mehi siis, kui liitumislepingut tehti? Nädalavahetusel lisaks rahvahääletus, kus iga hääl arvel ja kurjategija on see, kes kodus kardinate tagant vaatab, kuidas volikogu orjastava või siis vabastava lepingu sõlmib. Ja kellel sellest pullist vähe, tulgu 23. novembril Kõue Rahva Majja eesti keele peiedele... või siis päästma!

8.11.12

Sügistalv Kõuel






Nagu ikka, on sügistalvisel Kõul palju tegemist. Kõue Rahva Maja neljas sünnipäev on 1. detsembril, see on tasuta. Eraldi tasub äramärkimist seelaupäevane matk Virlas-Aelas ja õhtune Söödi-Simmuli kontsert mõisas. Mõisas pühapäeval lisaks mänguasjade vahetus. Olgu siinkohal toodud ka Soolembese kutse laupäevaks:


ahhoi kõigile!
kel vähegi tahtmist ja huvi siis see on teretulnud sellelaupäevasele Illesaare rännakule.
siinkohal kasutan juhust ja tänan neid, kes osalesid eelmise nädala laupäevasel rännakul Lõõtsamäele. pole vist ammu nii kosutavat ja mitmekesist ja saagirohket (suur seenesaak) ja heailmarohket rännakut olnud. ehk annab ka sellenädalase rännakuga midagi sellist korrata. loodan siiralt, et Ilmataat on taaskord meie poolel ;o)
 
Illesaarest - see on soosaar Harjumaal, Kõue vallas asuva Vonka raba ida-kirdepoolses otsas. kagus piirneb see Tammetsa ja kirdest Lintsemäe soosaarega. vahetult Illesaare kõrval asuvad aga veel sellised soosaared nagu Suursaar, Keisimenesaar, Sildsaar, Kostlasaar ja Lagemna mägi. Illesaarel asus kunagi ka Mäe nimeline talukoht. praeguseks võib sealt sellest vaid varemeid eest leida. koht, kust rännakut alustatakse ja lõpeatakse on Virla. vahepealset ala Virlast Suursaareni (üks saar ennem Illesaart) kutsutaksegi Vonka rabaks. maastik ja olustik mainitud soosartel on ürgne ja puutumatu. sealne piirkond kuulub Laukesoo LKA koosseisu. seega taaskord ürgne ja puutumatu loodus koos juba meile tuttavate mütoloogiliste tegelastega - Metsavana, Murueit ja tema tütred, Nurmeisa, lisaks vee ka Vonka raba omad kohalikud sookollid ja soovaimud. 
 
p.s. rännak toimub, kui ilm on sajuta. viimaste teadete järgi on aga info üsna kõikuv... ühel päeval näitab ilmateade laupäevasele päevale päikest, teisel päeval halli ilma ja vihmapiisku. seega siis lõpliku otsuse langetamine toimub ikkagi vahetult enne rännaku algust.
 
teie tagasisidet ootama jäädes.
heade sügissoovidega.
 
Teie Soolemb

2.10.12

Mõnus kokandusõhtu

28.septembril oli Kõue Rahva Majas sagimist ja elevust täis. 
Toimus kokandusõhtu "Toidud köögi- ja puuviljadest".


Põnevaid mõtteid sai kokaraamatute näituselt  


ja mitmekesisest infomaterjalist.


Põll ette (vaata, kui ilus!) ja tööle.

 

Vaaritati kolmekäiguline õhtusöök, mille valmimisel pidi igaüks käed külge lööma (st ära määrima).

 

Käib töö ja vile koos.


Uusi teadmisi otsimas...


Nämmad ahjuõunad!


Jõu- ja ilunumbrid, et saaks kuidagi lahti kaasa toodud koduste hoidiste purgid.


Oh seda söögimõnu! Tervisliku toidu tagajärjel oli lõpuks tuju väga hea, aga olemine kuidagi raske...



Suur aitäh Sirje Saulepile toetava õla eest!
Täname kõiki osalejaid! Ühistöö oli vägev: esindatud oli 3 külaseltsi ja Ardu Huvikeskus.
Tegevust rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist
"Tervislikk valikuid toetavad meetmed 2012"

27.9.12

Kõue-Kose ühinemisralli tipphetk - regionaalminister Harmis


Alansi külaseltsi eestvedamisel toimus Harmi mõisas valdade ühinemiskonverents, mis oli maamärgiks kahel põhjusel - sai näha ja kuulda regionaalministrit ja kuulda kolme ühinenud valla liitumiselugu - Tapa, Kuusalu ja Väike-Maarja. Ettekannetest sai julgustust maakonnaüleste ühinemiste-lahkumiste (Tapa ja Kuusalu) asjus, ehk Aela külal on tahtmise korral võimalus Juuru või Kaiuga liituda. Kolm küla nimelt ühinesid hoopis neljanda vallaga Kuusalu kaasuses. Sai kuulda, kuidas ohjeldatakse ühinemisel ilmselt kõige negatiivsemat nähtust - emotsioone - kas teatud teemade (teeninduspunktid, personal) ignoreerimisega (Kuusalu) või rahvale kondi ette andmisega uue valla nimekonkursi asjus (Tapa).

Regionaalminister kinnitas, et valitsusel pole haldusreformikava, küll aga ta ei näinud ühtki põhjust, miks Kõue ja Kose ei peaks ühinema. Realistina kinnitas ta sovhoosikeskuste kadu tõmbekeskustena, saab aru lapsevanematest, kes eelistavad kvaliteeti kodulähedusele.

Veidi üle kolme tunni vältav üritus on tihe ja põnev, kes kohal polnud, ei tohiks nüüd küll ühinemise puhul sõna võtta ja täävitada. Millest võibki järeldada Kõue valla liitumistahtmist - kohal oli kaks volikogu liiget, volikogu esimees lahkus enne ürituse lõppu. Kui lõpliku liitumisotsuse teeb volikogu, siis mille põhjal, kui mitte antud konverentsi, volikogu liikmed otsustavad? Kas ongi midagi otsutada või on juba valik olemas? Kose vallal, paistab on kõrgemal tasemel generaalplaan ühisvalla jaoks. Kõuel on enamus reegleid ja visioone paika pandud seal, kus kõige rohkem inimesi ühinemisega tegelend on - see koht on Alansi. Nagu öeldud üritusel - kes niisama passib ja arvab, et elu paremaks läheb, hävib täiega! Head liitumist!

Vaata ürituse fotosid me FB-lehelt

24.9.12

TULE KOKKAMA!

Ootame kõiki tervisliku toidu huvilisi 28.sept.kell 18 Kõue Rahva Majja!

Teeme koos tervislikku ja põnevat toitu, sööme ja jagame retsepte. Võta kaasa ka huvitavaid hoidiseid!

20.9.12

Seltsielu alus on koostöö - sügise üritustest Kõuel


Möödub ka see suvi ja lagunevatel külavaheteedel jäävad vähemaks suvitajad ja muud unts-antsakad. Kaamos laskub üle maa ja kaugel see talvgi enam on. Aasta pöördepunkt - kasupäev toob endaga kaasa Mihklilaada Harmi mõisa pargis (29. september), juba üheteiskümnendat aastat. Harmis toimub veel põnev suupillikontsert, 8.oktoober. Kõue Kood alustab V hooaega alates oktoobri kolmandast pühapäevast kuni aprillini välja. Suvine melu mõisas ja iga nädalavahetuse kontserdid on asendunud hoopis salapärasema salongiga. Avalikest üritustest tasub märkimist Vene Romansid ja Moliere Misantroop. Tegusat sügist!

14.9.12

Triigi kooli kokkutuleku 2012 statistika


Arvud on puudulikud, kuna alla pooled osalejad vaevusid need üles kirjutama:




Koduküla:

Tallinn 9
Rava 7
Nutu 5
Triigi 4
Paunaste 3
Kadja 3
Pala 3
Ardu 3
Habaja 3
Kose 2
Oru 2
Vahetüki 2
Kõue 2
Kanavere
Virla
Riidamäe
Saksi
Põltsamaa
Albu
Sääsküla
Märjamaa
Rapla
Värska


Sünniküla:

Triigi 8
Rava 8
Kõue 7
Nutu 4
Virla 3
Vahetüki 2
Habaja 2
Pala 2
Riidamäe
Sääsküla
Kose
Paunaste
Tallinn
Ardu
Vodja
Värska
Jõgisoo
Vahastu
Rapla
Rannamõisa


Varasemad koolis käinud (kooliastumise aeg):

1941 - 1
1942 - 4
1943 - 2
1944 - 2
1945 - 2
1947 - 5
1948 - 4
1949 - 2

Hilisemad koolis käinud (koolist lahkumise aeg):

1972 - 2
1975 - 1

7.9.12

Kõue-Kose ühinemisralli Ravila-Uuemõisa etapp läbitud, külla tuleb regionaalminister!

Ühinemisläbirääkimiste kaks viimast koosolekut - Ravilas ja Uuemõisas olid tagasihoidlikumad kahel põhjusel - esiteks, pidades silmas lastevanemaid, oli tegu õppeaasta teise ja kolmanda koolipäevaga, teiseks on ühinemine rohkem Kõue kui Kose teema ehk nende koosolekute asemel oleks pidanud ürituse läbi viima Paunkülas, mille häält seni üldse kuulda pole saanud (võibolla seal polegi seisukohta). Ühendus jupitas ja vaatajaid oli 9 kanti. Kes viitsis kuulata-vaadata, võiks kommenteerida. Ralli järgmine etapp toimub teispäeval, 25. septembril kell 14.00 Harmi koolis, kuhu on regionaalministriga kohtuma oodatud kõik vallaametnikud ja töötud (kuidas muidu seletada ürituse algust nädala keskel keset tööpäeva).

Üht-teist õnnestus kopeerida toimunud kahe koosoleku vestmikust:

Ravila:

Vanja: nu kas on lootust? pilti ka pole praegu
HKS: jummala vaikus
AKLK2: kuis nüüd?
Vanja: pilt on, heli asemel ikka põrin
HKS: põrin
HKS: ust valge plt ka :)
Vanja: põrin läheb tükati kõvemaks
HKS: kle näita palju rahvast on saalis
Vanja: bänd ka kohal, pärast tuleb pidu või?
HKS: ic
em: offline
AKLK2: kui lives ei saa, peate leppima salvestisega
Vanja: ei olegi lootust?
HKS: paistab nii jah
Vanja: st ei ole mõtet rohkem oodata või?
AKLK2: on  ikka
Vanja: ok, siis püsime liinil :)
HKS: kas nett on vilets ve
AKLK2: kaameral tõrge
HKS: nujah, pikkade koosolekute peale võib üles küll öelda
AKLK2: kui ei ole surmatõbi, siis restardist ikka abi
HKS: pilt on aga heli mite
Vanja: juhuu olemas
HKS: heli tuli
Vanja: paluks apdeiti, mis teema on?
AKLK2: Moderaatori avaettekanne tehtud, hetkel siis pooleli Kõue esindaja sõnavõtt
AKLK2: Kose sõnavõtt oli juba ära, esines Astid Ojasoon üsna lühidalt
Vanja: Küsimus Kõue vallavanemale: ta väidab ühinemise negatiivse külje kohta lehes: Suurem omavalitsus tähendab rohkem politiseerumist, ametnike poolt rohkem formaalsust ja bürokraatia kasvu" - ...
Vanja: ... mida täpsemalt ta silmas peab? väide jääb sutsu demagoogiliseks ilma selgitamata
AKLK2: Kose rääkis sellest, millised  võimalused on ühinemise korral kokkuhoiuks ja kuidas on kavas kokkuhoitud raha kasutada
AKLK2: to Vanja: sain küsimiuse, edastan miinuste plokis
Vanja: palju inimesi saalis on?
HKS: Andrus, palju rahvast saalis on
HKS: mõtleme ühte asja :)
AKLK2: ennist arutasime, et Ravila kandis elab ca 900 inimest, saalis kohal on 9 + 7 korraldajat
Vanja: Habaja piirkonda ääremaastumine kindlasti ei puuduta
HKS: Habaja kandile tuleb vald lähemale
AKLK2: Vanja, kas said Ott Valdma sõnavõtust juba vastuse kätte?
AKLK2: ta ennist rääkis bürokraatiast ja ametnike vahel jooksutamisest?
Vanja: jah
Vanja: mis ei tähenda, et ma temaga nõustuksin ;-)
Vanja: nõustuksin juhul, kui tehtaks 20 000 elanikuga omavalitsus, nagu riigiisade plaan on olnud
AKLK2: Minupoolt igakordne paleve netis vaatajatele, palun öelge, kust kandist olete
Vanja: @Habaja kant
HKS: Habaja piirkond
HKS: Kas uued busiid hakkavad sõitma igas piirkonnas
em: Rõõsa kant
HKS: kasvõi
HKS: Otile: kas kõue lapsed saavad see aasta sõidukaardid
HKS: või loevad taas pileteid kokku
Vanja: hariduse osas küsimus Kose vallavanemale. 5a tagasi oli KG koolide edetabelis TOP 50 sees. Nüüd on järjest kukkunud, sel korral 134. koht. Kas Kose vald kooli pidajana on analüüsinud või kavatseb ...
Vanja: analüüsida niisuguse kukkumise põhjuseid?
Vanja: kukkumine on olnud järjepidev ja üsna suur, ei saaks vist ajada selle kaela, et oligi kehv aastakäik
Vanja: et piirkonnas oleks tugev gümnaasium, on Kose ja Kõue valla elanike mure, ühine mure, tulgu ühinemine või mitte
AKLK2: küllap tuleb sama küsimus arutusele ka Kose G hoolekogus
Vanja: jah, aga kooli pidaja on kohalik omavalitsus :)
AKLK2: aga väga paljudes aruteludes üle Eesti on jõutud tõdemusele, et väga suur osa kooli tasemest sõltub õpilastest, kess sinna on läinud
HKS: ootaks Kose poolset arvamust küll
Vanja: küsimus Otile: ühelgi koosolekul ei ole Kose pool öelnud, et kavatseb kooli sulgeda. Nüüd kirjutab ta Kõue Kuulutajas, et ühinemine toob tõenäoliselt kaasa Kõue valla mõlema kooli sulgemise. Kas...
Vanja: ... niisugune paanika külvamine on eetiline?
Vanja: to AKLK2: Kose valla foorumis on kritiseeritud uue direktori personailvalikuid, kahjuks on see kustutatud.
HKS: kahjuk andis ka keemia õpetaja lahkumisavalduse
AKLK2: olen kah kuulnud  sellist juttu
HKS: me mõtleme kosel käivaid lapsi
AKLK2: kas kõue poolelt kosele käivaid lapsi?
HKS: jah
HKS: nagu sain aru, tuleb jätkuvalt pileteid korjata ja avaldust täita
Vanja: Tsitaat: Kokkuhoid tuleb valitsemiskulude langemisest (üks vallamaja ja hulk ametnikke vähem) ja haridusvõrgu optimeerimisest (koolide sulgemine ja asendamine parema ühistranspordiga).
Vanja: "koolide" on mitmuses
AKLK2: Ott selgitab, et tema sõnum oli mõeldud üldistusena, ei tahtnud sugugi väita, et koolid  võidakse sulgeda
Vanja: huvitav, kes tal selle artikli siis kirjutas, kui ta pole lugenud. Naine või?
em: :D
HKS: kurb, kui ei tea, et oma valla leht on netis üleval
AKLK2: netipublik vist enamuses kogu aeg sama, küsimusi enam nagu polegi...
AKLK2: ?
HKS: ju siis enamusele vastused saadud, nii ja naasuguseid
Vanja: Kui Ott nüüd oma tekstis seda ei selgita, siis on küsimus jälle tema artikli pinnalt. Tsitaat (OV): "Laienevad osad sotsiaalteenused, need muutuvad rohkem tasulisemaks." Sellest pole varem juttu old?
Vanja: Küsimus, mis täpselt siis kallimaks läheb ja miks?
em: siiski üks ringkond peaks olema
HKS: minu arvates ka
HKS: kas mul ainult läks heli
Vanja: kadus kõik
HKS: jah
em: tsenseeritud koht on praegu...
HKS: võib olla tõesti :)
Vanja: Maa piirkonna netiühendus ...
em: nüüd väike reklaamipaus. jääge meiega!
HKS: lähme võikusid tegema...
em: keegi mõnda head anekat ei tea rääkida?

Uuemõisa:

HKS changed their nickname to Oskar.
AKLK2: ... ei ole vist ilmaaegu profiteles suuredmeeskonnad ja rekkatäied tehnikat...
AKLK2: tervist, kas näete ja kuulete?
Oskar: sama lugu nagu eile
Oskar: must-valge ja häält ei ole
Oskar: ups mul oli hääl maha keeratud hoopis :)
AKLK2: :s
AKLK2: ma tegin siin häält taga ajades mitu restarti :D
Oskar: aga nüüd oli põrin
AKLK2: Hetkel siis on käimas mõlema valla esindajate avasõnavõtud
AKLK2: ikka põrin?
Oskar: aga värviline pilt on olemas
Oskar: hääl tuli
AKLK2: müstika
AKLK2: siitpoolt paistab kõik ok
Oskar: aga hakib
AKLK2: ok, vähendame kvaliteeti
Oskar: ju vist nett ikka nigel
AKLK2: tasuta striiminguteenus
AKLK2: eks sealt ka miskid piirangud
AKLK2: aga nüüd ehk ok?
Oskar: praegu küll
Oskar: kui palju rahvast saalis on
AKLK2: palju
Oskar: tore
AKLK2: suts alla 30
Oskar: uau
Oskar: Kapak on kohal :)
Oskar: nagu näen endine vallavanem ka kohal

Kui Harmi kool muudeti eelmine suvi kuueklassiliseks, siis kõik omaaegsed argumendid, välja arvatud 1 võib lugeda põhjendatuks. Ja see küsimusi tekitav on järgnev...

...vähendatud koosseisuga koondame õppetöö peamajja jättes tühjaks suure abihoone võimlakompleksiga. Selle rendime välja ning maksame ise vaid peahoone kütte eest.

konkursi korras leiti isegi rentnik. edasi aga?

AKLK2: sobib?
em: väike OT, aga kas Ravila üritusest ongi salvestisena see kolm minutit?
AKLK2: ei ole, kaamera kõhus on kogu lugu ka olemas
em: :)
Oskar: lõpp paistab ja hakkab hakkima pilt ja hääl :)
AKLK2: kusagil saab torudes mõõt täis ja läheb umbe aeg-ajalt
AKLK2: :(
Oskar: ikka ei ole meil super netiühendust
AKLK2: viga ei pruugi olla meie juures
AKLK2: Tundub, et pilt saadetakse Kose kandist USA-sse ja sealt uuesti Eestisse tagasi
Oskar: vahepeal torud hanguvad ja siis pilt ka vastav
AKLK2: Ameerikas  aga hetkel  interneti tipptund, tööpäev on täies hoos
em: sel juhul on Kose - Kõue liitumine lausa globaalse mõõtmega :)
em: ütlen täna jälle: üks ringkond on täiesti piisav
Oskar: nõus
Oskar: kas siis saava rk töötajad ka palka juurde
em: Vellol on õigus
AKLK2: milles?
AKLK2: tänusõnad ka netivaatajatele
em: Andruse kiitmises
Oskar: täna nägime lõppu kasuured änud Andrus
AKLK2: 7 rahvakoosolekut on kestnud kokku  ca 24 tundi
Oskar: suured tänud Andrus
Oskar: kõige pikm Kõuel

5.9.12

Triigi mõisas oli hooaja tippsündmus (laiendatud värsireaga versioon Kõue Kuulutaja artiklist)


Fotol saab lillesülemeid Irmgard Aedma, Georg Bergerti aegne Triigi õpetaja, kes oleks justkui aja seljatanud.

Looduskesksed inimesed, meie muistsed vanemad
Oma usu, kommetega elasid siin kõnnumaal.
Tulid toime maal ja veel, päikselõõsas, talveteel!

Elujaatav tahtesäde kandus üle homsesse.
Nõnda kasvas kogukond, tihenes ta sugukond.
Omasid ei peljatud, väetimaid sai aidatud!

Vanaemad, laste-lastele, teadvaid teri poetasid
loodusnähetele, muistsel kombel austust kasvatasid.
Iva haaval tuli tarkus, sirgus kasv ja paisus tuum.

Lähiümbrusest, tekkeloost; siinseist soodest, mägedest,
veteväljadest, jõgedest, kus mängus Looja käsi,
nad kätki kõrval sõnu kokku seadsid ja viise lõõritasid linnud.

„Vanasti kui maailm loodi, lõi ka Looja rannamaa—
põhja poole paese kalda, sood ja rabad lõunasse.
Ilmestamaks seda pinda, peletamaks kõledust,
kujundas Ta pinnavorme—imetabast vaheldust.

Pae klinti jagus Talle, sellest laduda platood,
vetenäljast kõrbevaid karbonaatseid alvareid.
Mis ilmestuvad põuaga „reinu” karva värviga.
Nõnda nimeks saanud ta rahva keeles—Rebala.

Teati, et veel sinna paika kõrge klindi kalda peale,
jääsaanis lasknud sõita, Looja, rahnu—Iru Ämma.
Veidi sellest lõunapoole üle välja lageda,
kus on madalamad alad, Ta, soomaaki puistand alla,

soomaaki, punast rauda, roostevärvi mineraali,
et paigale võiks nime anda, kohase—ruuget tooni—Rebala.
Ei nimi riku seda paika, kuid osavasti ilmestab,
Looja, kujundatud kohta—ümbruskonnast eristab.

Juba muiste saanud tuntuks—tuntud nimi senini,
läbi kustund sajandite ehtsalt meie päevini.
Liikund, Looja, lõunapoole, lõunapoole—sisemaale.
Hulgaviisi kaasas kraami, mida panna paigale.

Kinke, kühme, mõhne, oose paigutand, Ta, soodesse.
Lehtreid, lohke oosidesse—sarnanevaid Šveitsile.
Mitte, et nad oleks Alpid ega mägiaasad ka,
vaid lõunamaised pinnavormid meile tuntud Kõrvemaal.

Oosidele ahtaid harju, nimeväärseid tunnuseid,
orgudesse järvesilmi—muistseid astumise jälgi.
Maha jäänud sellest ajast, vetevälju säravaid.
Rähka, liiva siia kandis, kasvatas siin mägesid,

vooreid ahtaharjalisi, mitme erisuunalisi.
Nimeks paigale, Ta, andis: „Saagu sellest Harjumaa!”
Üleliigse vete tarbeks jättis pinda kurdusid,
mere poole kaldu sänge, jõed nõnda tuntuks said.

Kõik nad oma rännuteed alustasid lätetest,
ammutasid juurde lisa suurtest veteväljadest.
Harju—Järva piirivööndis suurte soode asuala.
Moekaid nimesid neil antud, kasvõi näiteks—Kakerdaja.

Pususoo on ammu tuntud muistse mudamülkana.
Tema kõrval Ümmargune raba täidetud on laugastega.
Üle Vonka Keava kanti sirutab end rabaviir.
Jõgedele voolu algus valla päästetud on siit.

Olgugi, et ahtakesed, kuid tänuväärsed ometi.
Neid asustuse esmateedeks muistsed hõimud valisid.
Ainult usin selles paigas eluks kohanduda võib.
Anda seal ka järelkasvu, nii vajalik—nõnda näib.

Mõte küpses, nägem selgus. kujuneski perspektiiv:
Toimetulev inimene ainult elada võib siin.
Kellel nutti, kellel taipu, olla ise tegija—
oma vaistu, tahtejõuga—ise toime tulija.

Kadedaile pinnuks silma, siia paika kutsus, Ta,
usina ja hästi tööka—ugri tõugu putuka.

Ugri-mugri vaim ja meel metsarahva omane.
Tuli toime maal ja veel ilma kirja sõnata.
Ilmamärke, taevatähti oskas tema lugeda,
ende järgi eksimata looduses ka liikuda.

Kitsail harjul oosidele, harjul nagu katuseil
rajas ahtaid käiguradu, puie vahel looklevaid.
Asus putuk siia paika, punus pesa endale.
Tema püüdu kroonis edu, tõusis elu järjele.

Seda kiivalt teised rahvad silmanurgast piilusid.
Ja siis, ühel päeval, vaata, leidsid nemad lahendi.
Ei see ole kiita lugu, otse meie silma all,
kasvab, sirgub paganate sugu, taevaisa, õndsal tahtel.

Teda ohjata on vaja, panna meid ta teenima.
Tema jumalatest üle, peame, enda; panema.
Tema töökust aga vaja targasti on suunata,
et me maine rikkus, vara tema toel võiks kosuda.

Kuid, kuis viia mõte ellu? Ugri on üks söakas vend.
Ei ta lase liiga teha, vapralt kaitsema on end.
Pagan aga sitke veli vastas väele samaga.
Norra kuningate sugu siin pidi vangis viibima.

Nii oli teada hoiatus, kes tulid jõuga võõrsile.
et saagiahnus vastuse, saab mis on teoks kohane.
Kõrgel pilve rünka peal, Muistne Jumal eland seal.
Ta kõike näind ja seand ning noomind üleannetuid.

Ta Kõue kombel kurjustand ja kurjal keelel kärgatand,
ning teatakse rääkivat, et kõrgel välja mäe peal
Kõu, kirvemehi nuheld seal, kes söandand maha raadata
okaslehtseid hiiepuid, Taara loodud kuusikuid,

et suurendada põllumaad—toiduvilja kasvumaad!
Kõu nimi nõnda paikseks saand ja austusväärseks ka,
et kõik uustulnukad võtt seda nime austada!
Läbi elu, läbi aja jäänd kestma meie päevini.

(Lõik Triigi mõisa ajalooraamatu algusest, kus kirjeldatakse Kõue nime saamist, värsside autor Aksel Orasi.)

18.- 19. augustil toimusid Triigi mõisas järjekorras seitsmendad Kõue Külade Seltsi poolt korraldatud külapäevad, seekord pealkirjaga küla/valla/asunduse/mõisapäev ja kooli kokkutulek, kus käis kahe päeva jooksul kohal kolmasada inimest. Esimene päev möödus rahval kontserte kuulates, mõisaraamatu esitlusel ja puupüsti täis restoranis. Kohal olid ka Kõue vallavanem, Randvere külavanem ja Vahastu mõisa omanik. Päev algas rännakuga kunagisse Triigi karjamõisa Oraveskisse, kus näha lubjaahju vare. Seal selgus nagu muuseas, et enamus osavõtjaid on omavahel sugulased! Samuti toimus traditsiooniline küpsetiste võistlus, kus auhinna pälvis Aelast toodud uhke võilevivatort räimedega. Teisel päeval peeti Triigi kooli kokkutulekut, mis algas tööhobuste tallis kunagise Triigi koolijuhi, Georg Bergerti elulooraamatu esitlusega. Vanadest õpetajatest oli kohal Irmgard Aedma, kes Georg Bergerti kaasaegsena sai sületäie lilli. Päeva lõpetas kahekäiguline söömaaeg kaheksakümne kaheksale registreerunule, mis toimus peahoone kunagises kooliosas. Kunagiste õpilaste poolt sai kiita nii mõisa sisekujundus, teeninus kui ka söök, milleks oli piisavalt pehme kana kartulipudruga, magustoiduks vaniljemaitseline kreem mustikate ja vaarikatega. Mõlemal päeval olid kavas ettekanded, kus mõisa ajalugu ja tänapäeva ilmestasid udupildid. Lühike kokkuvõte räägitust ja kerkinud küsimustest:  

Kõigepealt oleks paslik kommenteerida kuulujutte ja legende, mis loomuliku aurana ümbritsevad iga mõisat - renoveerimise käigus räägiti külavahel, et mõisa tuleb salajane ohvitseride koolituskeskus. Tol ajal oli üleval juba mõisa koduleht, mille olemasolu selle jutu levitajad ja edasirääkijad järelikult ei teadnud. Tagasivaadates ei olnudki see lora nii alusetu, sest käesoleva aasta kolmandal augustil toimus mõisas välismissioonidel osalenud sõdurite kokkutulek, mida korratakse ka järgneval suvel. Üritust organiseerisid kolonel-leitnant Vahur Karus, kapten Eerik-Niiles Kross ja kapten Lauri Kurvits. Sõduritele mängisid pilli Untsakad. Järgmine kuulujutt. Sel kevadel oli kas keegi pahatahtlik või poolearuline välja mõelnud kuupäeva, mil toimuvat mõisas lahtiste uste päev. Jutule lisati otsekui kaaluks, et "Kosel räägitakse nii". Sel kuupäeval käis mõisas sisutamine ning kedagi sinna tegelikult ei lastud. Samuti räägiti, et Linnateater esineb mõisas terve suve. Suvi hakkab läbi saama ja tööhobuste tallis-kontsertsaalis on esinenud nii Polygon teater tükiga "Maja" kui ka Theatrum lavastusega "Elu sees". Vastu talve tuleb esitlusele Theatrumi "Misantroop". Külapäeval võis kuulda järjekordset Kosel räägitavat legendi, et igal kolmapäeval toimub mõisas giidiga ringkäik. Nii see aga paraku ei ole. Et saada kinnitust kolmanda isiku poolt räägitavatele mõisalegendidele, tuleb kas vaadata kodulehte www.kau.ee või helistada mõisa üldtelefonil 6441 411. Sealt saab broneerida laua kolmapäevast pühapäevani avatud restoranis "Kaheksa Jalga", mis on kõige kindlam viis mõisa peahoones ekskursioon saada.

Kuidas muinsuskaitse lubas Triigi mõisa nime Kõue mõisaks muuta? Muinsuskaitse ei ole seda lubanud ja nime pole muudetud. Endiselt on registrites nimeks Triigi mõis. "Kõue mõis" või "Kau manor" on kaubamärgid, mille all turustatakse majutust. Eestis on kokku kolm Triigi mõisa ning nendest on vaja eristuda.

Kes on mõisa personaliks? Mõisas elavad peremees-perenaine restorani ja majutuse problemaatikaga ei tegele. Mänedzeriks on Jaana Pärna, kellel on kogemus Tartu Ülikooli vastas oleva hotell Antoniuse käivitamise ja töös hoidmisega. Palgal on veel müügisekretär, restorani juht, vahetuse juhid, kaks peakokka ja kaks abi, nõudepeasija, ettekandjad, kolm administraatorit, toateenijad, aednik ning majahoidja-peremees. Triigi külast on palgal koguni neli inimest, tööl käiakse ka Kantkülast, Kirivallast, Ravalt, Harmist, Ardust ja Koselt. Just praegu on vakantne adminsitraatori koht - nõudmised kandidaadile on suhtlemis- ja võõrkeelteoskus, vajadus öistel vahetsustel töötamiseks.

Mis on Kõue Akadeemia? See on mõisas töötav mittetulundusühing, mille tegevusteks on residentuuri pakkumine tegevkunstnikele ja õppetegevuse korraldus (toimunud on animatsiooni õppelaager lastele ja viis ööülikooli avalikku salvestust). MTÜ loovjuhiks on mõisa perenaine Mary Jordan ja tegevjuhuks palgaline Ulvi Tiit. Nõukojas on inimesi üle maailma, eestlastest Carmen Kass, Peeter Laurits, Peeter Rebane, Reet Hääl ja teisi.

Millal alustatakse aitkuivati renoveerimist? Seda on plaanis alustada 2013, peale selle valmimist on kavas üles ehitada viinavabrik ja selle taga olev hoone, mis on muinsukaitse registri järgi "saun".

Mis üritusi on mõisas toimunud? Nendest annavad aimu alevikes ja suuremate külade teadetetahvlitel olevad plakatid. Teatrid, kontserdid, festivalid. Lisaks on toimunud pulmi, seminare, hulga privaatseid üritusi. Üüritud välja sauna, aiapaviljoni, parki.

Millised prominendid on mõisat külastanud? Sadade tuntud nägude seast võib esile tõsta Evelin Ilvese, kelle leiva poega ka täna restorani roogade kõrvale pakutakse, Poola armeejuht on samuti märkimist väärt. Ümbermaailmapurjetaja järeltulijatest elas mõisas nädal aega Otto von Kotzebue pojapojapojapoeg, maalikunstnik Nicolas de Kotzebue Vautier. Samuti külastas Triigit viimane Paunkülas sündinud Hagemeister.

Kuidas on mõisa tänane peremees, Eerik-Niiles Kross, varasemalt seotud Triigi mõisaga? Ümbermaailmaränduri poja Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue ema Amalie Zweig oli Ravila mõisniku, Peter Mannteuffeli vallastütar. Jaan Kross on oma Mannteuffeli päritolust "Kallites kaasteelistes" kirjutanud järgmiselt: Uhlbergide perekonnatraditsiooni järgi pidi minu vanaema Ann Drumm (sündinud 1855, surnud 1947) olema Ravila hullu krahvi Peter Mannteuffeli tütretütar." Seega on praegusel mõisa peremehel, Jaani pojal, Otto Rjurikuga ühine esivanem. Otto Rjuriku ajal krunditi ümberkaudsete külade (Kõue, Rava, Virja ja Pala) ja talude piirid, millest loe lähemalt eelmisel aastal ilmunud Rava külaraamatust, autoriteks Erich Klaan ja Aksel Orasi.

Kus toimub järgmine Kõue Külade Seltsi külapäev 24.08.2013? Nagu eelnevatel aastatel, on tihe konkurents külade vahel, kes soovivad endale külapäeva korraldamise au. Sõelale on jäänud Paunaste ja üllatuskonkurendina Nutu, kus parasjagu karjamõisa multifunktsionaalset peahoonet renoveeritakse.

Palju võiks veel küsida ja vastata, kui lõputult leheruumi oleks. Uudishimu rahuldamiseks tuleb aga mõisa kohale minna kas mõnele kontsertile-teatrietendusele või restorani head-paremat mekkima. Paar aastat tagasi olid ajad, mil mitte keegi, mõisa peremees kaasa arvatud, ei uskunud, et kompleks valmib saab ja tööle hakkab. Nüüd ei usuta, et see tööle jääb. Praegu on seega igaühe enda teha, et uhke koht saaks eksisteerimist jätkata. Kellele pakub huvi värske raamat Triigi mõisast, kus ajalugu esmamainimisest suveni 2012 (192 lk, 202 fotot, 20 skeemi, 19 kaardifragmenti) või Georg Bergertist (164 lk.) saab seda küsida Triigi külavanema käest tel. 5090269.

Kordaläinud ürituse eest täname: Kõue-Triigi mõisa omanikke ja personali, esinejaid - Tallinna Keelpillikvartetti ja C-jami. Aitäh Aksel Orasile, kes terve viimase talve Triigi mõisa ja Georg Bergerti temaatikaga tegeles. Suur tänu Võtikmetsa tiimile - Annely, Riina ja Stella juhenduse all valmisid uskumatud meisterdused, nii et lapsed ise ka imestasid, et need ise teinud on. Tänud Kõue vallavalitsusele ja Siseministeeriumile, kes meid kohaliku omaalgatuse projekti raames toetasid.

Kõue Külade Selts

24.8.12

Triigi küla/valla/asunduse/mõisapäeva statistika


Kuigi 19.augustil sadas lausvihma, peatusid mõisa ees vaid kabrioletid.



Esimese päeva osalejad (kõik ei täitnud vastavaid lahtreid):

koduküla:

Kõue 13
Triigi 11
Paunküla 8
Soome 8
Paunaste 6
Vahetüki 6
Kose 6
Tallinn 6
Rava 4
Ardu 4
Kadja 4
Habaja 4
Aela 3
Virla 3
Oru 2
Kambja 2
Nutu 2
Lööra 2
Liiva
Visula
Kareda
Vaopere
Kukepala
Kirivalla

sünniküla:

Tallinn 24
Soome 8
Kõue 6
Triigi 6
Paunküla 5
Paunaste 4
Virla 4
Vahetüki 3
Kose 3
Rava 2
Vaopere
Habaja
Ojasoo
Sääsküla
Kantküla
Kadja
Kose
Puka
Tapiku
Tamsi
Rannamõisa
Vodja
Võru
Juuru
Kolga-Jaani
Viljandi
Põltsamaa
Nutu
New York
Venemaa


Nendest vaid viis inimest on nii sündinud kui ka elavad Tallinas, ehk 19 inimest on säält põgenenud ja vaid üks osalejatest sinna elama kolinud!

Teisel päeval oli registreerunuid vaid 55, kuigi rahvast kokku üle 100. Ei tea, kas sellest peakski kokkuvõtte tegema.

Vaata ka galeriisid:

Rännak Oraveskile

Lastetelk ja Kookide võistlus

Peaesineja C-jam

Renate Unti maalid

Triigi kool 142!






20.8.12

Triigi küla/valla/asunduse/mõisapäev möödus üliedukalt!


Ei meenugi Kose kihelkonnas peale Kiruvere muinaslaagri ja Kose kihelkonnapäevade üritust, mis kestaks mitu päeva ja mida külastaks üle paarisaja inimese. Just selline oli Kõue Külade Seltsi järjekorras seitsmes külapäev ja kooli kokkutulek Triigil.

Peatselt palju fotogaleriisid ja statistikat, rohkem juttu septembrikuu Kõue Kuulutajas.

Meid külastas Kõue vallavanem, Randvere külavanem, Vahastu mõisa omanik, Kose kiriku juhatus grupi soomlastega.

Tänud Kõue mõisa omanikele ja personalile, eriline tänu köögile, kes esimesel päeval puupüsti täis restorani söögisaali teenindas, teisel päeval aga 88 kooli vilistlast ära toitis.

Aplaus esinejatele - Tallinna Keelpillikvartett ja C-jam!

Aitäh Aksel Orasile, kes terve viimase talve Triigi mõisa ja Georg Bergerti temaatikaga tegeles.

Suur tänu Võtikmetsa tiimile - Annely, Riina ja Stella juhenduse all valmisid uskumatud meisterdused, et lapsed ise ka imestasid, et need ise teinud on.


Külapäeva korraldusmeeskond:

Triigi külavanem - kava, lepingud, juhtimine
Kõue külavanem - KOP projekt, administraator
Paunaste külavanem - administraator
Aela külavanem - administraator


Kohtumiseni 24.08.2013 kas Paunastes, Nutus või kusagil mujal!

16.8.12

18. ja 19. augusti küla/valla/asunduse/mõisapäeva ja kooli kokkutuleku kava

18.august:
 
Järjekorras seitsmes Kõue Külade Seltsi poolt korraldatav üritus kus tegevust nii lastele, mõisa- kui ka klassikalise muusika huvilistele.

Piletiks on käepael, mille saab lunastada 10€ eest või soodukaga 5€ ühele inimesele, kui tuuakse küpsetiste võistlusele omatehtud kook.

Päevakava:

14.00 Matk mõisa eest läbi vanade teede Triigi karjamõis Oraveski lubjaahju ja telliselöövi varemete juurde. Kes ei viitsi pikka ringi teha, saab läbi mõisa pargi varem tagasi tulla.

15.30 Päeva ametlik avamine tööhobuste tallis-kontsertsaalis. Külavanema tervitus, päevakava tutvustus, Triigi mõisa raamatu "Hof Kau" (192 lk, 202 fotot, 20 skeemi, 19 kaardifragmenti )esitlus.

17.00 Tallinna Keelpillikvarteti kontsert - Heino Elleri 125. juubelikontsert

18.30 Maalinäituse avamine tall-tõllakuuri ateljee-stuudios - õlimaalid Triigi mõisast ja Kose Kihelkonnast - Renate Unt ja Juhan Soomets. Samas kohas küpsetiste võistlus ja degusteerimine.

20.00 C-Jami kontsert tööhobuste tallis-kontsertsaalis.

Võtikmetsa lastetelk, mõisameeste grill ja baar, ekskursioonid superuhkesse peahoonesse.
 
19.august:


Kooli kokkutulek:

12.00 Kogunemine ja registreerimine Tööhobuste tallis-kontsertsaalis. Ettekanded ja meenutused.

14.00 Registreerunutele ekskursioon peahoonesse kahes grupis.

15.00 Pidusöök peahoones.

15.8.12

Kõue-Kose ühinemisralli vahefinish gümnaasiumis

Järjekorras viies ühinemisvoor on läbi ja Vello Jõgisoo suutis sõnastada põhilised kärpekohad, kus tuleks kokkuhoidu: koolid, juhtimine ja raamatukogud ehk haridus-kultuur-juhtimine koonduks rohkem Kosele, saaks kvaliteetsemaks ja rahvas saaks sinna ühistranpordiga paremini ligi. Viimased kaks ühinemispeatust on septembri alguses - tahaks loota, et ühinemiskomisjon saaks plaanid selleks ajaks küpsemaks aga tõenäoliselt juhtub see kusagil oktoobris, mil lisa voorud. Siis käidaks lauale ka ehk konkreetsemad kärpekavad.

Olgu liitumisega kuidas on, ühinemisralliga on võitnud peamiselt Kõue rahva suhtluskultuur reaalaja vestmiku-chati läbi ning Alansi-Kirivalla-Lutsu külaselts, kes on ülekandeid läbi viinud. Kui väikse seltsina on olnud probleeme külavanemate järelkasvus, siis kvalitatiivsed hüpped tekkivad teinekord etteplaneerimatult - viimaseid ülekandeid vaatas rohkem inimesi, kui saalis - AKL külaselts on selle toimiva tehnoloogilise uuendusega (loomulikult ilma igasuguse eelarveta, vaid entusiasmist) teeninud kindlasti Kõue aasta MTÜ tiitli. Au neile! 

Tõenduseks olgu Kose gümnaasiumis aste leidnud neljatunnilise kõnemaratoni taustal veerenud vaatajate jutt (kasutaja AKLK2 moderaatorina):

Welcome to the 'aklk' room.
Atsmats: tere tere
AKLK2: tervist , nüüd ehk tagasi
Atsmats: paistab kostab
Habajaelanik: Ülekanne OK!
Habajaelanik: Hääl hakib!
AKLK2: palun korrake oma küsimusi, mis täna siitkaudu esitati
AKLK2: üks oli Kose pangakontori sulgemise teema
AKLK2: teist ei saanud kirja enne katkestust
AKLK2: on meid ikka näha ja kuulda?
teeluxx: jah
AKLK2: palume netivaatjate küsimusi ja repliike teemadel:
AKLK2: - mida "tädi  Maali" ühinemise läbi võidaks
AKLK2: - mida tasuks tädi Maalil karta ühinemise korral
Atsmats: kose algatas ühinemise et oleks kahe peale kokku rohkem nii mõistust kui raha...kummast kosel suurem puudus on ? ;)
Habajaelanik: "Tädi Maali" läheb suures vallas ametniku juurde, mitte tuttava juurde kellele saaks kurta ka muid muresid.
Habajaelanik: to Atsmats :))))))
Atsmats: tädi Maali on pika toimega ja hakkab just saama valmis projekti LEADERisse esitamiseks aga võta näpust JAP on ka kuulnu ühinemisplaanidest ega taha äraminejale enam toetust raisata...uues grupis aga
Atsmats: ei tunnetädi Maalit veel keegi ja ühinemisega läheb paar aastat aega ka... :(
AKLK2: saalis on publikut 12 inimest, neist 3 on Habaja kandist
Atsmats: lahja küll
Habajaelanik: Laseks kaamera vahest ka üle saali!
HE2: Tere ka minu poolt! Küsimus oleks siis Kose Vallavanemale. Kui  Vello väidab, et 200 000€ oleks võimalik kokku hoida, kui kulud ülevaadata. Kui ta niimodi väidab, siis järelikult tal on ka visoon või
AKLK2: Majanduse teem = eelarve üldiselt  & investeeringud; ühisveevärk; kesküte; prügimajandus; teedevõrk; tänavavalgustus jne
AKLK2: repliike ja küsimusi ?
HE2: eesmärk, kust ta need kärped teeb. Et küsimus oleks siis selles, et kus ta näeb neid lünku, kust saab kulud kokkutõmmata, kui kaks valda ühinevad? Aitäh =)
Habajaelanik: Lõpetage see harmi  kallal närimine - Ardu raiskab kordi rohkem!
Habajaelanik: Hr. Valdma - ARA VALETA!
Habajaelanik: Küsimus mõlemale vallavanemale: Eile räägiti hariduse osas jälle sellest, et Harmi tuleks omadega välja, kui 6 klassi kohta oleks 2 klassikomplekti.
Habajaelanik: Räägiti ka rohkem kui 10x suuremast dotatsioonist Ardu koolile.
Habajaelanik: Praeguse õpilaste arvuga peaks ka Ardus olema vähemalt 2 liitklassi, aga ei ole – Miks? Kas ühinenud Kose/Kõue vald suudab lõpetada Ardu kooli lausdoteerimise?
Mees: mida Valdma valetab?
X: Tubli, hr. Jõgisoo! ka Ardusse tuleks luua kolm liitklassi ja alates 7. klassist mõlema kooli õpilased Kose G-sse. Oleks õiglane ja aus!
Habajaelanik: Harmile maksab Kõue vald 2000!
Habajaelanik: Mitte 20000
Habajaelanik: Liitklassid Ardus????
Habajaelanik: Ardule Kõue vald 26000
teeluxx: Nüüd ma saan aru, miks Ardu ja Habaja inimeste vahel nii suur lõhe on.
Habajaelanik: Harmile ei leitud!!!
HE2: Nõustun X väitega. =)
AKLK2: Palve netiauditooriumile, kes julgeb, võiks oma nickname's või siis niisama välja öelda, millisest  Kose või  Kõue piirkonnast ta pärit on
Ly: Virla
Habajaelanik: Nimes
AKLK2: siis tekib läbirääkijaile parem pilt, millises kandis millised seisukohad olulised on?
Atsmats: habaja
HE2: Habaja
Habajaelanik: Miks vald ei ole nõudnud Ardu koolilt sama karmi kokkuhoidu nagu Harmilt?
AKLK2: Vallavalitsuse istungil oli ARdu-Harmi raha jagamise teemal kõva vaidlus, kuid enamushäältega otsustati raha jagada just nii
Habajaelanik: Andrus - Avalikusta see info!
teeluxx: Ma üldse mitte pahatahtlikult ei küsi seda teilt ja loodan ka viisakat reaktsiooni: kas te arvate tõesti et kui Kõue ühineb Kosega, siis Harmi kool jääb?
Mees: palju kose vanemad maksavad huvihariduse eest? või on tasuta?
X: Seda, et Harmi jääb alles, on lubatud kõikidel koosolekutel. Eile jäi kõlama "valge värv" ehk siis roheline tee Harmile.
teeluxx: Kose vallas oleks siis 4 kooli`?  On vist nii?
AKLK2: Läbirääkimiste käigus on mõlemad pooled seisukohal, et  Harmi kool säilib, kui riik ei vähenda veelgi koolide rahastamist ning !!! lapsevanemad panevad oma lapsi Harmi kooli !!!
AKLK2: Olin ise harmi hoolekogu liige, suutsime koos vallaga kooli alles jätta, tehes kärpe 3. kooliastme osas
AKLK2: aga keda kooli ei tulnud, olid mitmed Habaja kandi lapsed
AKLK2: ja taas ei piisanud riiklikust rahastamissüsteemist, valla poolt tuli anda lisa
Habajaelanik: Miks eelistat Ardut ja "kotiti" Harmit?
X: ühinenud vald saab olema suur. Miks mitte neli kooli - väikesed lapsed peavad saama kodulähedases koolis käia.
Mees: mina ei usu et jääb alles.kas ühinedes ei saaks sundida harmis sseal piirkonnas elavaid lapsi harmis käima?
AKLK2: selline oligi mõlema poole konsensus, 1. ja laste olemasolul ka 2. kooliaste peavad olema kindlasti kodu ligidal
AKLK2: kui lapsi on alla kriitilise piiri, siis pole see rahaliselt aga võimalik
AKLK2: seega 50% sõltub valla lapsevanemate valikust
Habajaelanik: Ardus ei ole lapsi, et hoida klasse lahus!
AKLK2: 3. kooliaste onjuba piisavalt suur, et hea transpordikorralduse puhul iseseisvalt kodu ja kooli vahel liikuda
AKLK2: minu arvates on eriti oluline just koolipäeva lõpus tagasi sõidu võimalus erinevatel kellaaegadel
Habajaelanik: Harmis on ka pikapäevakool.
Mees: vägagi nõus !!! aga kosel pole koolibussi, viiakse ainult suurematesse küladesse, edasi vaata kuidas ise saad. Kõue koolibuss viib ukse ette lapsed, kas pole?
AKLK2: juba transpordiprobleem on 1 oluline põhjus, miks Habaja kandist onraske lapsi oma valla kooli saata
AKLK2: Ardusse
Habajaelanik: Ja tagasisõidu võimalus.
X: Seadke ennast Habaja kandi lapsevanema rolli - kui kaua peab ta kannatama seda Harmi kinni-lahti juttu? Kas niimoodi hoitakse oma inimesi? Kui selline ebakindlus püsib, paneb pere oma seitse asja
X: kokku ja kolib mujale. Lähevad lapsed, läheb töötaja tulumaks. Valla rahakott jälle tühjem.
AKLK2: Teemavahetus: vallaelanike vaba aeg ja kultuur
AKLK2: hea, kui küsimused tuleks enne seda hetke, kui moderaator annab sõna kokkuvõtteks
Mees: kui ma ise kose koolibussiga sõitsin siis sõitsin 1 tund kose alevikus palvere risti. tgelelikult sõidab selle ju 10 minutiga, asi oligi selles, et koolibuss tegi hirmsa ringi
Mees: kõik peamised külad sõideti läbi aga lapsed edasi läksid jala
AKLK2: no kilomeetri-paar võib ju jala käia
X: Kui Palverre sõidab terve tunni, kui kaua ta siis sinna taha Tuhalasse ja Otiveskile veel sõita võib?
AKLK2: Lutsuküla lapsed tulevad ka Kolu tee ristile hommikul välja
AKLK2: vahest küll raske lapsi veenda, et talvel õues liikumiseks tubased tossud pole just parim jalanõu
Mees: käimise vastu polnud midagi, lihtsalt 1,5 h jõudsin koju
AKLK2: sinka-vinka bussidega pole töölkäijad muidugi rahul
AKLK2: seda räägiti ka Kõue küla ja Habaja koosolekutel
Atsmats: vaba aeg on maainimese jaoks olematu kategooria :)
HE2: =)
X: Just nimelt -tema vaba aeg kulub bussis loksumiele :)
Mees: Andrus ma arvan, et ma ei pea ennast avalikustama, enamus siin ei esine oma nimega, kui tahad saada oma e-mail, räägin sulle endast :) )
AKLK2: @mail.ee
Habajaelanik: Vabale mikrofonile: Hr.O.Valdma -  Kui 2000 Harmile ja 26000 Ardule ei ole lausdoteerimine – siis mis see on???
Mees: kas see teema juba ei lõppenud
AKLK2: Ott vastas: see oli vajalik Ardus 3. kooliastme säilitamiseks käimasoleva õppeaasta ajal, sest õpilasi on altpoolt peale tulemas
Habajaelanik: Miks see ei laienenud Harmile?
X: Kas  Kose vald ei näe kuskil võimalust matusetoetuse taastamiseks? Teada ütlemine: elu on väga kallis, suremine on veelgi kulukam.
Habajaelanik: Kus mina saaksin oma elektrisuksut ühinenud kose vallas laadida?
Mees: kodus
Habajaelanik: Vähe
Mees: mis vähe?
Habajaelanik: Tahaks rohkem võimalusi.
Atsmats: kasuta kaeramootorit...lae iga põllumehe juures :)
Habajaelanik: Irv:))))))))))))))
Mees: kõue valda tulevad kiirlaadijad,
Atsmats: tulevad kiirelt -lähevad kiirelt
AKLK2: laadimisjaamade kohta vaata kaarti siit: http://www.elmo.ee/et
Habajaelanik: Tean seda.
AKLK2: loe siis ka seda rubriiki - http://www.elmo.ee/et/KKK - kes viitsib orgunnida saab laadija oaigaldamiseks toetust
AKLK2: kindlasti ka ärisektor hakakb neid paigaldama, kui kliente piisavalt
Habajaelanik: OK
Mees: absoluutselt pole räägitud ettevõtlusest-miks? kui kasulik võib tulevikus tln-trt mnt valmimine Ardusse mõjuda uute ettevõtete tekkimisele?
AKLK2: olid kord ajad, kus aurumassinate pooldajad võtsid sõna, kui nõme ja vastikult haisev on bensiinimootor
AKLK2: proovme ettevõtluist kajastada vaba mikrofoni ajal
Mees: segane küsimus minult
X: Ehk lisandub piki uue Tln-Tartu maantee äärt uusi tehnoparke. Lisaks töökohtadele oleks vaja ka suuremat kaubanduskeskust - nagu näiteks Maksimarket + Bauhof Pärnu mnt-l Tallinna piiril.
Habajaelanik: Põllumeestest pole kah räägitud!
AKLK2: Täpsusta põllumeeste küsimust, mida täpsemalt peaks arutama?
X: Põllumehed on uute alamurajoonide arenduse vastu. Põld annab küll süüa, aga lapsi ta ju ei anna.
Mees: siis ju kõue tulubaas suureneks
Habajaelanik: Küsimust nagu polegi.
Habajaelanik: Maad nagu jaotatud.
m: üks ringkond on täiesti piisav
X: Minu arvates ka
Mees: mõte oli, miks konkreetset plaani, kokkuhoiu plaani pole?rahvast huvitab see.
X: Kõige tulisem teema on ilmselgelt haridus.
Habajaelanik: Selge see.
HE2: Jep
Atsmats: tuure tuleb teha jah veel...see ongi maarahva vaba aja kultuurne sisustamine
Mees: hea küsimus!
X: Aitäh huvitava koosoleku eest! Kose pool nagu ikka enesekindel ja argumenteeritud, Kõue pool kahjuks ebakindel ja kaitsepositsioonil.
Atsmats: asi pole ju kose või kõue pooles vaid puhtalt persoonides
Habajaelanik: Värvulisi hanenägusid !!!
Mees: ma oleks üldse lahkunud sealt koosolekult kui pidevalt mõnitatakse
X: Head ööd kõigile!

Kose vald - liidetud Tuhala, Kuivajõe, Ravila ja Alavere


Rääkides ajaloolisest järjepidevusest (Suur-Kose kui taastatud kihelkond) on Triigi (Kõue) veel viimane kihelkonna osa, mis ei ole Kosega liitunud. Kose vald on aga moodustis, mis tekkinud hulka väiksemate (piirkonna, mitte rahva arvu mõttes) Tuhala, Kuivajõe, Ravila ja Alavere valdadest (Kaart 1926, piirid ajalooliselt nihkunud ehk vahepeal oli Triigi-Paunküla osa Ravila vallast). Mis on üleüldse vald? 1866 loodi need mõisate baasil ehk iga mõis sai vallaks kohustusega kooli pidada. Kel sotsiaalset kapitali vähe, liitus - näiteks jäi kool avamata Saumetsa vallas. Seega haridus - aktuaalne ühinemisteema ka tänapäeval.

Kõue-Kose ühinemisralli vahepeatus täna Kose gümnaasiumis

Eile Orus olid enamus pinke tühjad, arvestatav osa publikust oli Kõue rahvas ehk Koset ühinemine rahva tasandil suurt ei huvita. Tänud Alans-Kirivalla-Lutsu külaseltsile, kelle ülekannet vaatas kõige rohkem 21 inimest ehk rohkem, kui kohal - suur edasiminek oli ka chati ehk vestmikuga, mis on läinud tõesti sisuliseks. Kui on kellelgi muljeid, palun kommenteerige, allakirjutaja ei viitsinud üle pooleteise tunni ülekannet jälgida - isegi Aivar Pohlak ei jõudnud selle ajaga midagi ägedat öelda.

Milline on liitumise atmosfäär peale nelja kohtumist (viies täna gümnaasumis, ülejäänud kaks järgmisel nädalal)? Kose läbirääkijad ja moderaator on tasemel, Kõue juhid kaitsepositsioonil, hääled, kes liitumist ei poolda, on omale näo taha saanud (näitena Kõue seenioride hävitavad pilgud peale Triigi küla Kõue Rahva Majas välja öeldud 51% poolthäält, isegi Kadja seeniorid paistsid kahetsevat eelnevalt välja öeldud 100% liitumiskindlust). Kes liitumise poolt, sel argumendid kindlad - valitsemiskulud kokku, perspektiivikus, suurem-võimsam vald. Kõue rahvaküsitlus võib tulla praguse seisuga 50:50 poolt-vastu - ei ole kerge armsast koduvallast loobuda nüüd, kui võimalus paremale tulevikule olemas. Kõik oleneb volikogust.

14.8.12

Kõue-Kose ühinemisralli Kõue voorud läbi, täna ülipõnev kohtumine Orus


Fotol Kose juhid Astrid Ojasoon ja Vello Jõgisoo - kas vaid dünaamiline poliitiline duo või osav PR trikk?

Kõue Rahva Majas toimus järjekorras kolmas ja seni kõige õnnestunum koosolek - juhid olid soravamad, avatumad ja rohkem harjunud, rahvas valla keskosale omaselt kõige terasem, sovhoosiaegset kantide vastandamist siin pole (mõningate eranditega). Palju vastuseid on saadud ja oldakse teoreetiliselt kursis ka argipäevaga, mis peale võimalikku ühinemiseufooriat saabub. Mõistusepärane skepsis varitseb mitme nurga all - kes koosolekutel käinud, see adub. Teine on emotsionaalse aspekt - oma viletsast aga armsast vallast lahtiütlemine. Kose laenude suuruse poolest tundub, et võiks laieneda järgmise vooruga. Ühinemise poolt argumente muidugi endiselt palju.

Ohud võivad peituda aga ka seal, kus neid veel näha pole olnud - täna Orus tuleb Kõue kodaniku poolt arutusele Paunküla veehoidla teema, mida Kose juhid üldse ei adu ja päevaga ei suuda adekvaatselt ette valmistada. Orus on põnev ka selle tõttu, et kuulda Kose esmakordselt Kose rahva arvamust liitumise osas.

Triigi külavanem langetab ühinemisindeksit 2:1 ühinemise poolt, mis oli talvel 5:1 ja kevadel 3:1.

10.8.12

19. augusti Triigi kooli kokkutulekul on 88 osavõtjat!


Tänase pangapäevaga lõppes registreerimine Kõue-Triigi kooli kokkutulekule, mis toimub mõisas päev peale küla/valla/asunduse/mõisapäeva - 19. augustil. Kui 18. augusti üritusel kohta on olnud nurinat, et liiga kallis (käepael 10€ või 5€ kui on kaasas kook küpsetiste võistluseks), siis kaheksakümmend kaheksa Triigi kooli vilistlast (peamiselt pensionärid) ei pidanud paljuks maksta 15€ kahekäigulise söömaaja eest (tõenäoliselt vaid Endla ei osale). Nii mõnedki neist võtavad osa ka 18. augusti üritusest, on ka mõisas ööbijaid. Kas 88 sööjat paneb mõisa köögi proovile? Nii ja teisiti - Artur ja Vova on ka 300 inimest toitnud, fotol maasikamagustoidud mõisa avamiselt juuni alguses. Head ja paremat pakutakse ka 18. augusti üritusel!

9.8.12

Kõue-Kose ühinemisläbirääkimised Habajal

Seekord jupsis veidi Alansi-Kirivalla-Lutsu ülekandes heli ning järgmine kord võiks kasutada normaalsemat mikrofoni, samas järgmises ühinemisralli peatuses Kõue Rahva Majas võib mikri rahumeeli laua keskele panna ja saab ka küsijate hääli kuulda. Igal juhul tuleks heliga tegeleda ja voluumi juurde saada.

Mis oli Habajal teistmoodi kui Ardus? Tundus, et matusemeeleolu oli vähem - arutelu oli ka asjalikum tänu intelligentsematele küsimustele. Publik elas kaasa, plaksutas koolijuhi sõnavõtule jm.

Kahjuks tundub, et Kose poliitikute pink on sama lühike, kui Kõuel - 85% vastustele vastas Vello Jõgisoo, 95% asjalikest vastustest andis Vello Jõgisoo. Vägisi hakkab tunduma, et Kose juhtimine sarnaneb Keskerakonnaga - tugev liider, tükk tühja maad ja mõned takkakargajad. Kas tõesti pole nii olulisele sündmusele, kui valla laienemisele saata sotsiaalset kapitali? Kose ehitab "kultuuripaleed" aga ei suuda peale vallavanema üldmajandus- ja kultuuriküsimustele vastajat leida! Esmaspäeval on järgmine koosolek Kõue Rahva Majas - kui Aivar Pohlak (Kosel tõenäoliselt muid säravaid kujusid ei olegi) Kõue rahvaga kohtuma ei ilmu, jääb minu poolt ühinemata!

Kõue-Kose ühinemisläbirääkimiste ralli startis Ardus võimsalt - järgmine peatus Habaja täna!


Ardu koosolekul oli kohal rahvast viiekümne kanti ja on ka põhjust - valdade ühinemisel jääks Ardu ilma vallakeskuse tiitlist. Üritus venis tunde - infomahud on tõesti suured, millest läbi kaevata, et saada pilti võimaliku Kõue-Kose ühisvalla tulevikust. Tundus, et tõsiseid argumente mitte ühinemiseks pole. Täna järkub ralli Habajal. Valla kõrgtehnoloogilisem AKL külaselts kandis eilset üritust üle ka podcastina (ca. 15 vaatajat) ja ehk juhtub see ka täna.

Mida soovitaks Kose poole läbirääkijatele? Tüübid olid pinges ja nägid tigedad välja (vaata fotot), nagu suurkorporatsiooni ülevõtjad arengumaa tehase tsehhis. Või nagu Darth Vader, Darth Maul ja Imperaator "Star Warsist". Rohkem inimlikkust, kallid poliitikud! Koosolekul oleks hoopis teine toon olnud, kui see oleks alanud Vello Jõgisoo kitarrimängu ja Astrid Ojasooni tervitava lauluga. Reperuaariks oleks võinud olla näiteks Raimond Valgre!

2.8.12

Mürahoiatus ööl vastu pühapäeva


Triigi ja ümberkaudsetele küladele teadmiseks, et laupäeval toimub mõisas disko kuni hommikuni - võib esineda tümakat.


Praeguseks on üleval telk, kus juba reedel esineb popi grupp "Indigolapsed".

 

Laupäeval aga siis tõhusam üritus - loe lisa. Kuula oma saunamademel või tule kohale!

27.7.12

Kõue-Kose - kas ühineda?

Ühinemisprotsess jõuab rahva sekka - kas ühinemiskoosolekule jõuab kodanikuna ka see anonüümne kommentaator, kes salaja kihvti pritsib ja intriigi loob, kuid ise ei viitsi mõnele üritusele pealtvaatajakski tulla (ühe neutraalse vaatleja väljend). Olenemata temast, action on koosolekutel garanteeritud!


Kose ja Kõue ühinemisläbirääkimiste raames peetavate rahvakoosolekute ajad ja kohad:

Rahvakoosolekud toimuvad:

08.08.2012 Ardu koolimajas kell 19.00;
09.08.2012 Habaja lasteaias kell 19.00;
13.08.2012 Kõue Rahva Majas kell 19.00;

14.08.2012 Oru Külakeskuse saalis kell 19.00;
15.08.2012 Kose Gümnaasiumi saalis kell 19.00;
04.09.2012 Ravila Külakeskuses kell 19.00;
05.09.2012 Kose-Uuemõisa Külakeskuses kell 19.00.

25.6.12

18. augusti Triigi küla/valla/mõisapäeva peaesineja on C-jam!

Vägev jaanituli Triigil peetud, tühi tunne südames. Mis edasi? Kannatama ei pea kaua, sest 18. augustil, kui suvi kõige ilusam, toimub järjekorras kaheksas Kõue Külade Seltsi küla/valla/mõisapäev Triigil (ega muud külad peale Kõue ei saagi valla päeva ja Nutu, Kossaste ning Aela mõisapäeva pidada, karjamõisapäeva siis viimaste karjamõisakülade puhul).

Mis on uut 18. augusti programmis? Avatud on Võtikmetsa lastetelk - tegu siis valla ühe tegusama majapidamisega, kus pakutakse nii öö- kui käsitöömaja.

Valja on kuulutatud raamatuesitlus, teemaks loomulikult Triigi mõis, hilisem asundus.

Kell 17.00 esitab Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri, kel käsil 125. sünniaastapäev, loomigut. Tegu on sellise korüfee, nagu Arvo Pärdi õpetajaga.

20.00 aga on kord peaesineja käes. See bänd on mänginud presidendi vastuvõtul, moeshowdel, lõhkunud sadu poognaid ja pannud neidude-daamide südameid värisema ja pisaraid purskama. Tegu on neljast mehepojast tsellodega koosneval kvartetil - C-Jam! Mõned stiilinäited:



Triigi küla/valla/mõisapäeva 18. augusti pilet maksab 10€, kui võtad kaasa omatehtud koogi/küpsetise, mis läheb võistlusele, saad sisse (1 inimene) 5€ tasudes.