Triigi kooli kokkutuleku 2012 statistika

Arvud on puudulikud, kuna alla pooled osalejad vaevusid need üles kirjutama:




Koduküla:

Tallinn 9
Rava 7
Nutu 5
Triigi 4
Paunaste 3
Kadja 3
Pala 3
Ardu 3
Habaja 3
Kose 2
Oru 2
Vahetüki 2
Kõue 2
Kanavere
Virla
Riidamäe
Saksi
Põltsamaa
Albu
Sääsküla
Märjamaa
Rapla
Värska


Sünniküla:

Triigi 8
Rava 8
Kõue 7
Nutu 4
Virla 3
Vahetüki 2
Habaja 2
Pala 2
Riidamäe
Sääsküla
Kose
Paunaste
Tallinn
Ardu
Vodja
Värska
Jõgisoo
Vahastu
Rapla
Rannamõisa


Varasemad koolis käinud (kooliastumise aeg):

1941 - 1
1942 - 4
1943 - 2
1944 - 2
1945 - 2
1947 - 5
1948 - 4
1949 - 2

Hilisemad koolis käinud (koolist lahkumise aeg):

1972 - 2
1975 - 1

Triigi mõisas oli hooaja tippsündmus (laiendatud värsireaga versioon Kõue Kuulutaja artiklist)

Fotol saab lillesülemeid Irmgard Aedma, Georg Bergerti aegne Triigi õpetaja, kes oleks justkui aja seljatanud.

Looduskesksed inimesed, meie muistsed vanemad
Oma usu, kommetega elasid siin kõnnumaal.
Tulid toime maal ja veel, päikselõõsas, talveteel!

Elujaatav tahtesäde kandus üle homsesse.
Nõnda kasvas kogukond, tihenes ta sugukond.
Omasid ei peljatud, väetimaid sai aidatud!

Vanaemad, laste-lastele, teadvaid teri poetasid
loodusnähetele, muistsel kombel austust kasvatasid.
Iva haaval tuli tarkus, sirgus kasv ja paisus tuum.

Lähiümbrusest, tekkeloost; siinseist soodest, mägedest,
veteväljadest, jõgedest, kus mängus Looja käsi,
nad kätki kõrval sõnu kokku seadsid ja viise lõõritasid linnud.

„Vanasti kui maailm loodi, lõi ka Looja rannamaa—
põhja poole paese kalda, sood ja rabad lõunasse.
Ilmestamaks seda pinda, peletamaks kõledust,
kujundas Ta pinnavorme—imetabast vaheldust.

Pae klinti jagus Talle, sellest laduda platood,
vetenäljast kõrbevaid karbonaatseid alvareid.
Mis ilmestuvad põuaga „reinu” karva värviga.
Nõnda nimeks saanud ta rahva keeles—Rebala.

Teati, et veel sinna paika kõrge klindi kalda peale,
jääsaanis lasknud sõita, Looja, rahnu—Iru Ämma.
Veidi sellest lõunapoole üle välja lageda,
kus on madalamad alad, Ta, soomaaki puistand alla,

soomaaki, punast rauda, roostevärvi mineraali,
et paigale võiks nime anda, kohase—ruuget tooni—Rebala.
Ei nimi riku seda paika, kuid osavasti ilmestab,
Looja, kujundatud kohta—ümbruskonnast eristab.

Juba muiste saanud tuntuks—tuntud nimi senini,
läbi kustund sajandite ehtsalt meie päevini.
Liikund, Looja, lõunapoole, lõunapoole—sisemaale.
Hulgaviisi kaasas kraami, mida panna paigale.

Kinke, kühme, mõhne, oose paigutand, Ta, soodesse.
Lehtreid, lohke oosidesse—sarnanevaid Šveitsile.
Mitte, et nad oleks Alpid ega mägiaasad ka,
vaid lõunamaised pinnavormid meile tuntud Kõrvemaal.

Oosidele ahtaid harju, nimeväärseid tunnuseid,
orgudesse järvesilmi—muistseid astumise jälgi.
Maha jäänud sellest ajast, vetevälju säravaid.
Rähka, liiva siia kandis, kasvatas siin mägesid,

vooreid ahtaharjalisi, mitme erisuunalisi.
Nimeks paigale, Ta, andis: „Saagu sellest Harjumaa!”
Üleliigse vete tarbeks jättis pinda kurdusid,
mere poole kaldu sänge, jõed nõnda tuntuks said.

Kõik nad oma rännuteed alustasid lätetest,
ammutasid juurde lisa suurtest veteväljadest.
Harju—Järva piirivööndis suurte soode asuala.
Moekaid nimesid neil antud, kasvõi näiteks—Kakerdaja.

Pususoo on ammu tuntud muistse mudamülkana.
Tema kõrval Ümmargune raba täidetud on laugastega.
Üle Vonka Keava kanti sirutab end rabaviir.
Jõgedele voolu algus valla päästetud on siit.

Olgugi, et ahtakesed, kuid tänuväärsed ometi.
Neid asustuse esmateedeks muistsed hõimud valisid.
Ainult usin selles paigas eluks kohanduda võib.
Anda seal ka järelkasvu, nii vajalik—nõnda näib.

Mõte küpses, nägem selgus. kujuneski perspektiiv:
Toimetulev inimene ainult elada võib siin.
Kellel nutti, kellel taipu, olla ise tegija—
oma vaistu, tahtejõuga—ise toime tulija.

Kadedaile pinnuks silma, siia paika kutsus, Ta,
usina ja hästi tööka—ugri tõugu putuka.

Ugri-mugri vaim ja meel metsarahva omane.
Tuli toime maal ja veel ilma kirja sõnata.
Ilmamärke, taevatähti oskas tema lugeda,
ende järgi eksimata looduses ka liikuda.

Kitsail harjul oosidele, harjul nagu katuseil
rajas ahtaid käiguradu, puie vahel looklevaid.
Asus putuk siia paika, punus pesa endale.
Tema püüdu kroonis edu, tõusis elu järjele.

Seda kiivalt teised rahvad silmanurgast piilusid.
Ja siis, ühel päeval, vaata, leidsid nemad lahendi.
Ei see ole kiita lugu, otse meie silma all,
kasvab, sirgub paganate sugu, taevaisa, õndsal tahtel.

Teda ohjata on vaja, panna meid ta teenima.
Tema jumalatest üle, peame, enda; panema.
Tema töökust aga vaja targasti on suunata,
et me maine rikkus, vara tema toel võiks kosuda.

Kuid, kuis viia mõte ellu? Ugri on üks söakas vend.
Ei ta lase liiga teha, vapralt kaitsema on end.
Pagan aga sitke veli vastas väele samaga.
Norra kuningate sugu siin pidi vangis viibima.

Nii oli teada hoiatus, kes tulid jõuga võõrsile.
et saagiahnus vastuse, saab mis on teoks kohane.
Kõrgel pilve rünka peal, Muistne Jumal eland seal.
Ta kõike näind ja seand ning noomind üleannetuid.

Ta Kõue kombel kurjustand ja kurjal keelel kärgatand,
ning teatakse rääkivat, et kõrgel välja mäe peal
Kõu, kirvemehi nuheld seal, kes söandand maha raadata
okaslehtseid hiiepuid, Taara loodud kuusikuid,

et suurendada põllumaad—toiduvilja kasvumaad!
Kõu nimi nõnda paikseks saand ja austusväärseks ka,
et kõik uustulnukad võtt seda nime austada!
Läbi elu, läbi aja jäänd kestma meie päevini.

(Lõik Triigi mõisa ajalooraamatu algusest, kus kirjeldatakse Kõue nime saamist, värsside autor Aksel Orasi.)

18.- 19. augustil toimusid Triigi mõisas järjekorras seitsmendad Kõue Külade Seltsi poolt korraldatud külapäevad, seekord pealkirjaga küla/valla/asunduse/mõisapäev ja kooli kokkutulek, kus käis kahe päeva jooksul kohal kolmasada inimest. Esimene päev möödus rahval kontserte kuulates, mõisaraamatu esitlusel ja puupüsti täis restoranis. Kohal olid ka Kõue vallavanem, Randvere külavanem ja Vahastu mõisa omanik. Päev algas rännakuga kunagisse Triigi karjamõisa Oraveskisse, kus näha lubjaahju vare. Seal selgus nagu muuseas, et enamus osavõtjaid on omavahel sugulased! Samuti toimus traditsiooniline küpsetiste võistlus, kus auhinna pälvis Aelast toodud uhke võilevivatort räimedega. Teisel päeval peeti Triigi kooli kokkutulekut, mis algas tööhobuste tallis kunagise Triigi koolijuhi, Georg Bergerti elulooraamatu esitlusega. Vanadest õpetajatest oli kohal Irmgard Aedma, kes Georg Bergerti kaasaegsena sai sületäie lilli. Päeva lõpetas kahekäiguline söömaaeg kaheksakümne kaheksale registreerunule, mis toimus peahoone kunagises kooliosas. Kunagiste õpilaste poolt sai kiita nii mõisa sisekujundus, teeninus kui ka söök, milleks oli piisavalt pehme kana kartulipudruga, magustoiduks vaniljemaitseline kreem mustikate ja vaarikatega. Mõlemal päeval olid kavas ettekanded, kus mõisa ajalugu ja tänapäeva ilmestasid udupildid. Lühike kokkuvõte räägitust ja kerkinud küsimustest:  

Kõigepealt oleks paslik kommenteerida kuulujutte ja legende, mis loomuliku aurana ümbritsevad iga mõisat - renoveerimise käigus räägiti külavahel, et mõisa tuleb salajane ohvitseride koolituskeskus. Tol ajal oli üleval juba mõisa koduleht, mille olemasolu selle jutu levitajad ja edasirääkijad järelikult ei teadnud. Tagasivaadates ei olnudki see lora nii alusetu, sest käesoleva aasta kolmandal augustil toimus mõisas välismissioonidel osalenud sõdurite kokkutulek, mida korratakse ka järgneval suvel. Üritust organiseerisid kolonel-leitnant Vahur Karus, kapten Eerik-Niiles Kross ja kapten Lauri Kurvits. Sõduritele mängisid pilli Untsakad. Järgmine kuulujutt. Sel kevadel oli kas keegi pahatahtlik või poolearuline välja mõelnud kuupäeva, mil toimuvat mõisas lahtiste uste päev. Jutule lisati otsekui kaaluks, et "Kosel räägitakse nii". Sel kuupäeval käis mõisas sisutamine ning kedagi sinna tegelikult ei lastud. Samuti räägiti, et Linnateater esineb mõisas terve suve. Suvi hakkab läbi saama ja tööhobuste tallis-kontsertsaalis on esinenud nii Polygon teater tükiga "Maja" kui ka Theatrum lavastusega "Elu sees". Vastu talve tuleb esitlusele Theatrumi "Misantroop". Külapäeval võis kuulda järjekordset Kosel räägitavat legendi, et igal kolmapäeval toimub mõisas giidiga ringkäik. Nii see aga paraku ei ole. Et saada kinnitust kolmanda isiku poolt räägitavatele mõisalegendidele, tuleb kas vaadata kodulehte www.kau.ee või helistada mõisa üldtelefonil 6441 411. Sealt saab broneerida laua kolmapäevast pühapäevani avatud restoranis "Kaheksa Jalga", mis on kõige kindlam viis mõisa peahoones ekskursioon saada.

Kuidas muinsuskaitse lubas Triigi mõisa nime Kõue mõisaks muuta? Muinsuskaitse ei ole seda lubanud ja nime pole muudetud. Endiselt on registrites nimeks Triigi mõis. "Kõue mõis" või "Kau manor" on kaubamärgid, mille all turustatakse majutust. Eestis on kokku kolm Triigi mõisa ning nendest on vaja eristuda.

Kes on mõisa personaliks? Mõisas elavad peremees-perenaine restorani ja majutuse problemaatikaga ei tegele. Mänedzeriks on Jaana Pärna, kellel on kogemus Tartu Ülikooli vastas oleva hotell Antoniuse käivitamise ja töös hoidmisega. Palgal on veel müügisekretär, restorani juht, vahetuse juhid, kaks peakokka ja kaks abi, nõudepeasija, ettekandjad, kolm administraatorit, toateenijad, aednik ning majahoidja-peremees. Triigi külast on palgal koguni neli inimest, tööl käiakse ka Kantkülast, Kirivallast, Ravalt, Harmist, Ardust ja Koselt. Just praegu on vakantne adminsitraatori koht - nõudmised kandidaadile on suhtlemis- ja võõrkeelteoskus, vajadus öistel vahetsustel töötamiseks.

Mis on Kõue Akadeemia? See on mõisas töötav mittetulundusühing, mille tegevusteks on residentuuri pakkumine tegevkunstnikele ja õppetegevuse korraldus (toimunud on animatsiooni õppelaager lastele ja viis ööülikooli avalikku salvestust). MTÜ loovjuhiks on mõisa perenaine Mary Jordan ja tegevjuhuks palgaline Ulvi Tiit. Nõukojas on inimesi üle maailma, eestlastest Carmen Kass, Peeter Laurits, Peeter Rebane, Reet Hääl ja teisi.

Millal alustatakse aitkuivati renoveerimist? Seda on plaanis alustada 2013, peale selle valmimist on kavas üles ehitada viinavabrik ja selle taga olev hoone, mis on muinsukaitse registri järgi "saun".

Mis üritusi on mõisas toimunud? Nendest annavad aimu alevikes ja suuremate külade teadetetahvlitel olevad plakatid. Teatrid, kontserdid, festivalid. Lisaks on toimunud pulmi, seminare, hulga privaatseid üritusi. Üüritud välja sauna, aiapaviljoni, parki.

Millised prominendid on mõisat külastanud? Sadade tuntud nägude seast võib esile tõsta Evelin Ilvese, kelle leiva poega ka täna restorani roogade kõrvale pakutakse, Poola armeejuht on samuti märkimist väärt. Ümbermaailmapurjetaja järeltulijatest elas mõisas nädal aega Otto von Kotzebue pojapojapojapoeg, maalikunstnik Nicolas de Kotzebue Vautier. Samuti külastas Triigit viimane Paunkülas sündinud Hagemeister.

Kuidas on mõisa tänane peremees, Eerik-Niiles Kross, varasemalt seotud Triigi mõisaga? Ümbermaailmaränduri poja Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue ema Amalie Zweig oli Ravila mõisniku, Peter Mannteuffeli vallastütar. Jaan Kross on oma Mannteuffeli päritolust "Kallites kaasteelistes" kirjutanud järgmiselt: Uhlbergide perekonnatraditsiooni järgi pidi minu vanaema Ann Drumm (sündinud 1855, surnud 1947) olema Ravila hullu krahvi Peter Mannteuffeli tütretütar." Seega on praegusel mõisa peremehel, Jaani pojal, Otto Rjurikuga ühine esivanem. Otto Rjuriku ajal krunditi ümberkaudsete külade (Kõue, Rava, Virja ja Pala) ja talude piirid, millest loe lähemalt eelmisel aastal ilmunud Rava külaraamatust, autoriteks Erich Klaan ja Aksel Orasi.

Kus toimub järgmine Kõue Külade Seltsi külapäev 24.08.2013? Nagu eelnevatel aastatel, on tihe konkurents külade vahel, kes soovivad endale külapäeva korraldamise au. Sõelale on jäänud Paunaste ja üllatuskonkurendina Nutu, kus parasjagu karjamõisa multifunktsionaalset peahoonet renoveeritakse.

Palju võiks veel küsida ja vastata, kui lõputult leheruumi oleks. Uudishimu rahuldamiseks tuleb aga mõisa kohale minna kas mõnele kontsertile-teatrietendusele või restorani head-paremat mekkima. Paar aastat tagasi olid ajad, mil mitte keegi, mõisa peremees kaasa arvatud, ei uskunud, et kompleks valmib saab ja tööle hakkab. Nüüd ei usuta, et see tööle jääb. Praegu on seega igaühe enda teha, et uhke koht saaks eksisteerimist jätkata. Kellele pakub huvi värske raamat Triigi mõisast, kus ajalugu esmamainimisest suveni 2012 (192 lk, 202 fotot, 20 skeemi, 19 kaardifragmenti) või Georg Bergertist (164 lk.) saab seda küsida Triigi külavanema käest tel. 5090269.

Kordaläinud ürituse eest täname: Kõue-Triigi mõisa omanikke ja personali, esinejaid - Tallinna Keelpillikvartetti ja C-jami. Aitäh Aksel Orasile, kes terve viimase talve Triigi mõisa ja Georg Bergerti temaatikaga tegeles. Suur tänu Võtikmetsa tiimile - Annely, Riina ja Stella juhenduse all valmisid uskumatud meisterdused, nii et lapsed ise ka imestasid, et need ise teinud on. Tänud Kõue vallavalitsusele ja Siseministeeriumile, kes meid kohaliku omaalgatuse projekti raames toetasid.

Kõue Külade Selts

Triigi küla/valla/asunduse/mõisapäeva statistika

Kuigi 19.augustil sadas lausvihma, peatusid mõisa ees vaid kabrioletid.



Esimese päeva osalejad (kõik ei täitnud vastavaid lahtreid):

koduküla:

Kõue 13
Triigi 11
Paunküla 8
Soome 8
Paunaste 6
Vahetüki 6
Kose 6
Tallinn 6
Rava 4
Ardu 4
Kadja 4
Habaja 4
Aela 3
Virla 3
Oru 2
Kambja 2
Nutu 2
Lööra 2
Liiva
Visula
Kareda
Vaopere
Kukepala
Kirivalla

sünniküla:

Tallinn 24
Soome 8
Kõue 6
Triigi 6
Paunküla 5
Paunaste 4
Virla 4
Vahetüki 3
Kose 3
Rava 2
Vaopere
Habaja
Ojasoo
Sääsküla
Kantküla
Kadja
Kose
Puka
Tapiku
Tamsi
Rannamõisa
Vodja
Võru
Juuru
Kolga-Jaani
Viljandi
Põltsamaa
Nutu
New York
Venemaa


Nendest vaid viis inimest on nii sündinud kui ka elavad Tallinas, ehk 19 inimest on säält põgenenud ja vaid üks osalejatest sinna elama kolinud!

Teisel päeval oli registreerunuid vaid 55, kuigi rahvast kokku üle 100. Ei tea, kas sellest peakski kokkuvõtte tegema.

Vaata ka galeriisid:

Rännak Oraveskile

Lastetelk ja Kookide võistlus

Peaesineja C-jam

Renate Unti maalid

Triigi kool 142!

Triigi küla/valla/asunduse/mõisapäev möödus üliedukalt!

Ei meenugi Kose kihelkonnas peale Kiruvere muinaslaagri ja Kose kihelkonnapäevade üritust, mis kestaks mitu päeva ja mida külastaks üle paarisaja inimese. Just selline oli Kõue Külade Seltsi järjekorras seitsmes külapäev ja kooli kokkutulek Triigil.

Peatselt palju fotogaleriisid ja statistikat, rohkem juttu septembrikuu Kõue Kuulutajas.

Meid külastas Kõue vallavanem, Randvere külavanem, Vahastu mõisa omanik, Kose kiriku juhatus grupi soomlastega.

Tänud Kõue mõisa omanikele ja personalile, eriline tänu köögile, kes esimesel päeval puupüsti täis restorani söögisaali teenindas, teisel päeval aga 88 kooli vilistlast ära toitis.

Aplaus esinejatele - Tallinna Keelpillikvartett ja C-jam!

Aitäh Aksel Orasile, kes terve viimase talve Triigi mõisa ja Georg Bergerti temaatikaga tegeles.

Suur tänu Võtikmetsa tiimile - Annely, Riina ja Stella juhenduse all valmisid uskumatud meisterdused, et lapsed ise ka imestasid, et need ise teinud on.


Külapäeva korraldusmeeskond:

Triigi külavanem - kava, lepingud, juhtimine
Kõue külavanem - KOP projekt, administraator
Paunaste külavanem - administraator
Aela külavanem - administraator


Kohtumiseni 24.08.2013 kas Paunastes, Nutus või kusagil mujal!

18. ja 19. augusti küla/valla/asunduse/mõisapäeva ja kooli kokkutuleku kava

18.august:

 

Järjekorras seitsmes Kõue Külade Seltsi poolt korraldatav üritus kus tegevust nii lastele, mõisa- kui ka klassikalise muusika huvilistele.

Piletiks on käepael, mille saab lunastada 10€ eest või soodukaga 5€ ühele inimesele, kui tuuakse küpsetiste võistlusele omatehtud kook.

Päevakava:

14.00 Matk mõisa eest läbi vanade teede Triigi karjamõis Oraveski lubjaahju ja telliselöövi varemete juurde. Kes ei viitsi pikka ringi teha, saab läbi mõisa pargi varem tagasi tulla.

15.30 Päeva ametlik avamine tööhobuste tallis-kontsertsaalis. Külavanema tervitus, päevakava tutvustus, Triigi mõisa raamatu "Hof Kau" (192 lk, 202 fotot, 20 skeemi, 19 kaardifragmenti )esitlus.

17.00 Tallinna Keelpillikvarteti kontsert - Heino Elleri 125. juubelikontsert

18.30 Maalinäituse avamine tall-tõllakuuri ateljee-stuudios - õlimaalid Triigi mõisast ja Kose Kihelkonnast - Renate Unt ja Juhan Soomets. Samas kohas küpsetiste võistlus ja degusteerimine.

20.00 C-Jami kontsert tööhobuste tallis-kontsertsaalis.

Võtikmetsa lastetelk, mõisameeste grill ja baar, ekskursioonid superuhkesse peahoonesse.

 

19.august:

Kooli kokkutulek:

12.00 Kogunemine ja registreerimine Tööhobuste tallis-kontsertsaalis. Ettekanded ja meenutused.

14.00 Registreerunutele ekskursioon peahoonesse kahes grupis.

15.00 Pidusöök peahoones.

19. augusti Triigi kooli kokkutulekul on 88 osavõtjat!

Tänase pangapäevaga lõppes registreerimine Kõue-Triigi kooli kokkutulekule, mis toimub mõisas päev peale küla/valla/asunduse/mõisapäeva - 19. augustil. Kui 18. augusti üritusel kohta on olnud nurinat, et liiga kallis (käepael 10€ või 5€ kui on kaasas kook küpsetiste võistluseks), siis kaheksakümmend kaheksa Triigi kooli vilistlast (peamiselt pensionärid) ei pidanud paljuks maksta 15€ kahekäigulise söömaaja eest (tõenäoliselt vaid Endla ei osale). Nii mõnedki neist võtavad osa ka 18. augusti üritusest, on ka mõisas ööbijaid. Kas 88 sööjat paneb mõisa köögi proovile? Nii ja teisiti - Artur ja Vova on ka 300 inimest toitnud, fotol maasikamagustoidud mõisa avamiselt juuni alguses. Head ja paremat pakutakse ka 18. augusti üritusel!

18. augusti Triigi küla/valla/mõisapäeva peaesineja on C-jam!

Vägev jaanituli Triigil peetud, tühi tunne südames. Mis edasi? Kannatama ei pea kaua, sest 18. augustil, kui suvi kõige ilusam, toimub järjekorras kaheksas Kõue Külade Seltsi küla/valla/mõisapäev Triigil (ega muud külad peale Kõue ei saagi valla päeva ja Nutu, Kossaste ning Aela mõisapäeva pidada, karjamõisapäeva siis viimaste karjamõisakülade puhul).

Mis on uut 18. augusti programmis? Avatud on Võtikmetsa lastetelk - tegu siis valla ühe tegusama majapidamisega, kus pakutakse nii öö- kui käsitöömaja.

Valja on kuulutatud raamatuesitlus, teemaks loomulikult Triigi mõis, hilisem asundus.

Kell 17.00 esitab Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri, kel käsil 125. sünniaastapäev, loomigut. Tegu on sellise korüfee, nagu Arvo Pärdi õpetajaga.

20.00 aga on kord peaesineja käes. See bänd on mänginud presidendi vastuvõtul, moeshowdel, lõhkunud sadu poognaid ja pannud neidude-daamide südameid värisema ja pisaraid purskama. Tegu on neljast mehepojast tsellodega koosneval kvartetil - C-Jam! Mõned stiilinäited:



Triigi küla/valla/mõisapäeva 18. augusti pilet maksab 10€, kui võtad kaasa omatehtud koogi/küpsetise, mis läheb võistlusele, saad sisse (1 inimene) 5€ tasudes.

Sel suvel toimub küla/valla/mõisapäev Triigil (Kõue-Triigi kool 142! Georg Bergert 120!)

Fotol Triigi kooli 100. juubeli kokkutulek 1970. aastal. Istuvad neli Triigi koolijuhti: Georg Bergert, tema taga Aksel Ergma, August Rebane ja Aino Jaakov.

Selle aasta lõikuskuul on põhjust Triigi või Kõue, nagu seda nüüd nimetatakse, mõisa kokku tulla taaskord neil, kes siin viimati 2010. aasta augustil käisid ja kõigil teistel, kes tookord mingil põhjusel tulemata jäid. Mõisa restaureerimine on jõudnud lõpusirgele ning uksed on peatselt valla taas üle tüki aja - viimati olid need avatud Kõue kooli ajal, mis suleti siin 1975. aastal. Milline näeb välja Triigi mõisakompleks täna? Peahoonel on täies mahus välja ehitatud teine korrus, tall-tõllakuuri esimesel korrusel on galeriiruumid ja saun basseiniga, teisel korrusel lisaks üheksa verandaga külalistuba. Keldrist on saanud moodne hakkepuidu katlamaja ja tööhobuste tall on muutunud kahesajakohaliseks kontserdisaaliks. Ait-kuivati ja lagunenud viinavabriku ehitus võetakse ette lähiaastatel. Tehtud töö on vägev ning ehituse lõppemist tuleb väärikalt tähistada kõigil, kes selle kohaga seotud on - seetõttu korraldab Kõue Külade Selts 18.-19. augustil kaks päeva kestvad külapäevad. 18. augustil alustame kell 14.00 mõisa juurest matkaga, mis kestab orienteeruvalt poolteist tundi. Samal ajal saab ennast külapäevadele registreerida mõisa juures. 15.30 on kavas külavanema tervitus ja külapäevade avamine. Peale seda esitleme kahte raamatut: esimene keskendub Triigi mõisa vanemale ajaloole, lisaks põhjalik 2009.-2012. aastatel aset leidnud ulatuslike taastamistööde kirjeldus rohkete fotodega, teine raamat on Aksel Orasi poolt kirja pandud "Päästetu saaga", mis kujutab endast sisukat uurimustööd Georg Bergertist, Kõue kooli juhatajast ja õpetajast. Raamat algab Georg Voldemari vanaema Kai nooruspõlveagse lahkumisega vana-Kaiu mõisast, kus ta teenijatüdrukuna elatist teenis. Teos lõppeb selle aasta 24. detsembril 120-aastast sünniaastapäeva pidava Bergerti kompromissitu ja väljakutseid tulvil olnud elu looga, mille uurimisel lisaks vilistlaste meenutustele ja Kõue kooli kroonikaraamatule on abiks olnud Tallina Ülikooli Pedagoogika Arhiivmuuseum. Külapäeva kavaga edasi: toimub näituse avamine - oma õlimaale eksponeerib ka Kõue kooli vilistlane Renate Unt. 17.00 esineb Tallinna Keelpillikvartett ja hiljem üllatusesineja. Aega võib veeta mõisa restoranis ja soovijad saavad üürida toa siinsamas öö veetmiseks, et osaleda 19. augustil toimuval Kõue-Triigi kooli kokkutulekul. Seda alustame kell 12.00. Koguneme, vahetame muljeid ja mälestusi, Aksel Orasi räägib Georg Bergerti teemalisest uurimusest. Ootame ettekandeid ja mälestusi ka osalejatelt! Kell 15.00 istume ühise laua taha ja naudime Triigi restorani kahekäigulist pidusööki, mida serveerivad meile mõisa auhinnatud kokad Artur ja Vova.

18. augusti külapäeva pilet maksab €10, kel on kaasas omatehtud kook küpsetiste võistluseks, peab tasuma €5. Arveldame koha peal.

19. augusti kooli kokkutulek on eelregistreerimisega ja maksab €15 (pidusöögi hind). Registreerimiseks kanda €15 inimese kohta arvele 221054915030 (MTÜ Kõue Külade Selts), selgitusse osalejate nimi (nimed). Registreerimine kestab kuni 10. augustini. Üritus on vaid registreerunutele - koha peal tasuda ei saa. Lisainfo tel. 5090269.

Triigi mõisa avamine

Ehkki mõningast tegevust võib Triigi mõisas näha juba kevadsuvel, ei saa kindlasti öelda, et mõis on avatud enne 18.-19. augustit 2012, mil toimub kahepäevane Triigi küla/valla/mõisapäev ja kooli kokkutuleku maratonüritus.

Kõue Külade Selts on külapäevi pidanud igal augustil alates 2006. aastast. Tol aastal toimus külapäev Kõuel, kus avasime ajalootahvli (uuendasime 2011). 2007. aastal tulime kokku Virlas. 2008 pidasime külapäeva soode süles, rabade kaisus Palal. 2009 taaskord Kõuel. 2010 oli äge külapäev Kadjal ja eraldi üritusena Triigi kooli kokkutulek nädal aega hiljem. 2011 tantsisime Juuru kihelkonna rahvarõivais Aela küla Kõue valla ikkest vabaks.

2012 on jõudnud järg Triigi kätte. Mis küla on Triigi? Muinas-Triigi elanikud kupatati mõisa rajamisel 14. sajandil praegustele Rava maadele, nii sündis Rava küla. 1921. võõrandati Triigi mõisa südamaa ja muudeti Triigi asunduseks, kruntides mõisamaa tükkideks, mis jagati peamiselt Vabadussõja veteranide vahel. Teise vabariigi ajal sai Triigi külaõigused tagasi kuid seoses sovhoosiaja lõpuga jäi koos naaberküladega rahvavaesemaks. See aeg on nüüdseks möödas ning tänaseks on Triigi Kõue valla lasterohkeim küla. Kaks aastat on mõisa ehitustandril mütanud sajad ehitajad, kes peatselt vahetuvad mõisahuviliste, sakste ja aja jooksul ka suvalisemate turistidega.

Praeguseks on ettevalmistused jõudnud niikaugele, et on aimata 18. augusti küla/valla/mõisapäeva ja 19. augusti kooli kokkutuleku programmi - kindlasti see veel muutub ja oodatud on kõik ettepanekud, kuidas üritust muuta paremaks:

18. augusti Triigi küla/valla/mõisapäev:

Kusagil lõuna ajal alustame päeva väikese matkaga
Peale seda koguneme mõisa peamajja, kus toimub registreerimine
Kindlasti toimub traditsiooniline parima koogi võistlus
Esitletakse raamatut Triigi mõisa loost
Avatakse maalinäitus kohalikest mõisatest
Kontsert, mille peaesineja on Tallinna keelpillikvartett

Õhtul on veel üllatusesineja, kes pole ansambel "Üllatus"

Järgmine päev, 19. augustil toimub Triigi kooli kokkutulek:

Ennelõunal toimuvad ettekanded, meenutame kooliaega ja lahkunuid
Lõuna ajal istume ühiselt pika laua taha

Mõlemal päeval osaleda soovijad saavad ööbida Triigi mõisa külalistubades. Avatud on mõisa restoran, kindalasti on veel atraktsioone. Üritus on piletiga, kooli kokkutulekuks ja ühiseks lõunaks tuleb eelnevalt registreerida. Kontaktid ja kava avaldame aja jooksul siinsamas ajaveebis, Seltsi paberlehes "Mõtted ja Teod/Triigi Teataja", vallalehes ja paberlehes "Videvik".

Kohtumiseni Triigil 18. ja 19. augustil!