Mõneti uskumatu, aga valla tutika arengukava järgi on Triigi ainus küla, kus elab üle kümne lapse (0-14 aastast elanikku). Mille järgi siis veel mõõta paikkonna perspektiivikust kui järelkasvu? Mis on Triigi eelised, et siin julgetakse lapsi saada ja kasvatada? Triigi mõisa kui tõmbekeskuse pärandina asub küla ämblikujalgadena hargnevate teede tsentris. Hea teedevõrk ehk asend mitme tõmbekeskuse vahel - valla bussiga saab siit nii Ardusse kui Harmi-Habajale kooli-lasteaeda, poodi. Kui üks tee on läbitamatu, sõidad teise kaudu. Sõidad kasvõi Aela kaudu! Sama pikk teekond on siit linnadesse - nii Paide, Rapla kui ka Tallinnasse, rääkimata kihelkonnakeskustest Kosest või Juurust.
Aga tagasi rahvastiku vanaduse-nooruse kaartide juurde. Triigil elab viimase aasta seisuga rohkem lapsi kui kunagistes iibevedurites Ojasool, Harmil ja Paunkülas, kus elab praegu 5-10 last. Need külad paistavad silma vanurite arvu poolest (parempoolne kaart). Nendes külades elab igas ühes 10-50 vanainimest (üle 65 aasta). Sama palju vanureid elab veel Habajal ja Silmsil. Ardus elab üle 50 vanuri. Mitte ühtegi vanurit ei ela Sael, Kukepalal, Paunastes, Sääskülas ja Lutsul. Ühegi lapse nuttu ega naeru ei kuule Saarnakõrvel, Nutul, Kossastes, Palal, Sääskülas, Vanamõisas, Laanel ja Leistul. Need on väljasurevad külad, kui elanikud midagi ette ei võta.
Valla arengukava arutelud toimuvad:
20. märtsil (teisipäeval) kell 16.00 Kõue Rahva Majas
20. märtsil (teisipäeval) kell 18.30 Habaja raamatukogus
22. märtsil (neljapäeval) kell 18.00 Ardu koolimajas
Seal saab kuulda-näha palju muud huvitavat valla oleviku ja tuleviku kohta. Kas 2013. aastal on üldse Kõue valda? Kindalsti on olemas ja elus Triigi küla.
No comments:
Post a Comment