Avalik kiri Kose vallavalitsusele ja vallavanem Vello Jõgisoole
Viimasel ajal saame pea iga päev meedia vahendusel teateid sellest, miks ühe või teise Eesti kultuurile olulise hoone ehitus takerdub või sootuks ehitamata jääb. Nii oleme osa saanud Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ning Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamisega seotud probleemidest, millest teravamalt on ühendava lülina välja toodud nii projektide mastaapsus kui riigi majanduslikust olukorrast tulenev rahapuudus. Kui Tartu, suuruselt teine linn Eestis oma ligi 100 000 elaniku ning 124 177 618 eurose aastaeelarvega julgeb täna kahjutundega tunnistada, et ei saa endale praegu uut linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi hoonet rahapuudusel lubada, siis Kose vallavalitsuse juhtimisel hakatakse kohe, kohe renoveeritavasse Kose Teeninduskooli kultuuritemplit rajama. Ma ei tea, millised arutelud on toimunud vallamajas tulevase kultuuritempli üle, kuid avalik diskussioon siinjuures on kindlasti olnud tagasihoidlik. Mul oleks hea meel, kui vallavalitsus jagaks omi mõtteid, lükkaks minu väited ümber ning tutvustaks valla elanikele ja maksumaksjatele valla kultuurieluga seonduvaid tulevikuplaane. Arutlegem! Tulevasse kultuuripaleesse on planeeritud 385- kohaline saal, lisaks eraldi 200 m²-ne tantsusaal. Ma ei suuda ette kujutada üritusi peale koolilõpetamiste, mis suudaksid need inimestega täita. Jah, saalis on ka kinonäitamisvõimalus ja 165 m²-ne lava, kuid kas saalile on tehtud akustika analüüs, millele tuginedes saaks garanteeritud saali akustiline kvaliteet. Tulevast kultuuritemplit seob tervikuks kahel korrusel paiknev fuajee- garderoob, 40- kohaline WC- plokk, millele lisandub klaaskatusega aatrium, ruutmeetreid kokku ca 900. Kas seda ei ole ebaproportsionaalselt liiga palju, kui hoone kogu kasulik pindala on ca 6 500 m² ? Aatriumisse on planeeritud kohvik abiruumidega (nõudepesu-, personali-, dushiruum). Kas ei jää Kosel kauaigatsetud kohvik alevi keskuse suhtes veidi eemale? Kas kohviku atmosfäär: argisel ajal tühi ja kõrge aatrium, lai vestibüül, vaade mööblitööstusele tekitab mõnusa ja hubase kohvikumiljöö, mida tulla nautima? Projekti kohaselt kaetakse ca 260 m² suurune kooli sisehoov klaaskatusega ning liidetakse hoone ülejäänud vestibüüliga. On selge, et selline lahendus ei säästa küttekulusid, vaid lisanduvad suvised kulutused hoone jahutamisele. Peale selle avanevad paljude ruumide aknad aatriumisse, mistõttu peavad need olema tulekindlad ning on seetõttu ka märgatavalt kallimad. Hoonesse on kavandatud võimla, mida kasutaksid hommikusel ajal lasteaed- algkooli lapsed/õpilased, hilisemal ajal erinevad treeningud. Samas on Kose Gümnaasiumil olemas värskelt renoveeritud võimla. Samuti asub lähedal Kose Spordimaja. Vajadus uue võimla järele tundub antud olukorras arusaamatu. Kose suurim murelaps ruumide osas on Kose muusikakool. Kahjuks, erinevalt Kose arengukavast aastateks 2011- 2025 ei kosta enam vallavanem Vello Jõgisoo viimastest sõnavõttudest, et muusikakool kolib renoveeritavasse Teeninduskooli ruumidesse. Tutvunud projektiga, ei suutnud ma tõesti leida ruume, mis vastaksid muusika õppeasutusele kehtestatud standarditele (EVS 842:2003). Küll aga leidsin 11 prooviruumi. Tegelikult polegi ju vahet, kas neis ruumides tegutseb muusikakool või arvukalt bände, heli tekitavad nad ikka. Kuid antud lahenduse puudulik heliisolatsioon ja ventilatsioonisüsteem seab kahtluse alla nende ruumide samaaegse toimimise, rääkimata puuduvast ventilatsiooni niisutussüsteemist. Viimase puudumise tõttu on suur oht, et renoveeritud Teeninduskooli prooviruumides hakkavad akustilised pillid lõhki kuivama. Minule, kui arhitektile ja valla maksumaksjale, tundub sellise hoone planeerimine ja ehitamine Kosele absurdne. Milleks nii palju kasutut ruumi ja õhku, mida me kütma-jahutama peame? Projektiga tutvunud, tundub, et planeeritakse aktiivset ärikeskust, mida hommikust õhtuni täidavad meeletud rahvamassid ja mille toretsevad lahendused ei sunni mõtlema, kes selle kinni maksab. Hämmastama paneb, et palju suurema elanikkonna ja eelarvega Saku ja Viimsi vallad ei hiilga sarnaste kultuurikolossidega. Suurejoonelisus ja mastaapsus tekitavad paratamatult küsimused, kust võetakse raha hoonet haldava administratsiooni palkamiseks, sisustuse soetamiseks, hoone ülalpidamiskuludeks? Täna, alustades ehitustöid, peaksid läbirääkimised perspektiivsete töövõtjatega juba käima. Kuhu me liigume, millised on tulevaste kultuurikorüfeede äriplaanid? Miks me rajame juurde hooneid, mille ehituskvaliteedist ei saa me rääkida? Värskeim näide lähimineviku „apsakatest“ on vastvalminud Kose- Uuemõisa külakeskus, mida ei ühendatud tsentraalsesse küttevõrku ja mida köetakse elektriga. Hoone talvel külmunud torustik on siin vaid väike näide, milleni viivad halvasti läbi mõeldud lahendused. Ning lõpetuseks, kindlasti toimus enne nii kaaluka kultuuriobjekti projekteerima asumist erinevate lahenduste põhjalik analüüs. Millised olid alternatiivsed variandid? Vallavanem Vello Jõgisoo, olete öelnud, et tahate valla valmis ehitada, vähemalt liikuda selles suunas. Äkki ei teeks kõike. Teeks pool, aga teeks hästi! Rääkigem inimestega!
Lugupidamisega arhitekt Indrek Mikk 27. veebruaril 2012
Vaata ilusat galeriid kultuuripaleest e. Kose teeninduskoolist vahetult enne remonti http://test.kose.ee/kknr40/ Kes meist ei oleks sellises nõukaaegses koolis käinud?
No comments:
Post a Comment