Ühinenud valdade valitsemiskulu vähenes kolmandiku võrra

Regionaalministri valitsemisalas valminud analüüsist selgub, et liitunud omavalitsused on valitsemiskuludelt kokku hoidnud kolmandiku võrra.


Edasi loe Postimehest

Ja terve uuringuga saab tutvuda siin.

Triigi mõisa avamine

Ehkki mõningast tegevust võib Triigi mõisas näha juba kevadsuvel, ei saa kindlasti öelda, et mõis on avatud enne 18.-19. augustit 2012, mil toimub kahepäevane Triigi küla/valla/mõisapäev ja kooli kokkutuleku maratonüritus.

Kõue Külade Selts on külapäevi pidanud igal augustil alates 2006. aastast. Tol aastal toimus külapäev Kõuel, kus avasime ajalootahvli (uuendasime 2011). 2007. aastal tulime kokku Virlas. 2008 pidasime külapäeva soode süles, rabade kaisus Palal. 2009 taaskord Kõuel. 2010 oli äge külapäev Kadjal ja eraldi üritusena Triigi kooli kokkutulek nädal aega hiljem. 2011 tantsisime Juuru kihelkonna rahvarõivais Aela küla Kõue valla ikkest vabaks.

2012 on jõudnud järg Triigi kätte. Mis küla on Triigi? Muinas-Triigi elanikud kupatati mõisa rajamisel 14. sajandil praegustele Rava maadele, nii sündis Rava küla. 1921. võõrandati Triigi mõisa südamaa ja muudeti Triigi asunduseks, kruntides mõisamaa tükkideks, mis jagati peamiselt Vabadussõja veteranide vahel. Teise vabariigi ajal sai Triigi külaõigused tagasi kuid seoses sovhoosiaja lõpuga jäi koos naaberküladega rahvavaesemaks. See aeg on nüüdseks möödas ning tänaseks on Triigi Kõue valla lasterohkeim küla. Kaks aastat on mõisa ehitustandril mütanud sajad ehitajad, kes peatselt vahetuvad mõisahuviliste, sakste ja aja jooksul ka suvalisemate turistidega.

Praeguseks on ettevalmistused jõudnud niikaugele, et on aimata 18. augusti küla/valla/mõisapäeva ja 19. augusti kooli kokkutuleku programmi - kindlasti see veel muutub ja oodatud on kõik ettepanekud, kuidas üritust muuta paremaks:

18. augusti Triigi küla/valla/mõisapäev:

Kusagil lõuna ajal alustame päeva väikese matkaga
Peale seda koguneme mõisa peamajja, kus toimub registreerimine
Kindlasti toimub traditsiooniline parima koogi võistlus
Esitletakse raamatut Triigi mõisa loost
Avatakse maalinäitus kohalikest mõisatest
Kontsert, mille peaesineja on Tallinna keelpillikvartett

Õhtul on veel üllatusesineja, kes pole ansambel "Üllatus"

Järgmine päev, 19. augustil toimub Triigi kooli kokkutulek:

Ennelõunal toimuvad ettekanded, meenutame kooliaega ja lahkunuid
Lõuna ajal istume ühiselt pika laua taha

Mõlemal päeval osaleda soovijad saavad ööbida Triigi mõisa külalistubades. Avatud on mõisa restoran, kindalasti on veel atraktsioone. Üritus on piletiga, kooli kokkutulekuks ja ühiseks lõunaks tuleb eelnevalt registreerida. Kontaktid ja kava avaldame aja jooksul siinsamas ajaveebis, Seltsi paberlehes "Mõtted ja Teod/Triigi Teataja", vallalehes ja paberlehes "Videvik".

Kohtumiseni Triigil 18. ja 19. augustil!

Küsimus vallajuhtidele

Eilne arengukavaarutelu Habajal.



Mis mõte on luua uut arengukava, kui vanast kinni ei peeta?

Arengukava on strateegiline dokument, mida tuleb uuendada aga millest ei pea kinni pidama.

Elasime üle Ardu ja Habaja sovhooside liitmise, elame ka koolide ja valdade?

Tänased Kõue valla arengukava arutelud Kõue Rahva Majas ja Habaja raamatukogus

Ai-ai, kuidas kütsid rahva kirgi arengukavaarutelud Kõuel ja Habajal. Neljapäeval on viimane voor Ardus, eks sealgi saab näha verd ja pisaraid. Loomulikult olid kohal vaid need näod, kes igal pool mujal pildil - nagu tavaks, ei tule olulistesse aruteludesse kohale neeb, kes viitsivad vaid haliseda kui s*** elu kui selline on. Mugav on ju viriseda, mitte lahendusi välja mõelda.

Mis olid peamisteks artueluteemadeks:

Kõue kandis on teeolud kehvad - mida kaugem küla, seda keerulisem on liikuma saada, samuti jupsib elekter, mida kaugemale alajaamast minna - elektrivõrk saab ehk korda 40 aasta pärast. Mõnesse kriitilisse teeauku saab ehk labidatäie kruusa varem juurde. Triigi-Ojasoo lõik pole Ojasoo poolt üldse läbitav ja keegi ei tea, millal see korda võiks saada.

Habajal küttis kirgi veevärgi remont ja Sipasoo tee, mille kõva katte alla saamisel ei ole aidanud kogutud 100 allkirja. Kohal oli küll vaid viie lapse vanemad kuid Harmi teema nõudis palju aega. Sulgemisel viidaks lapsed Kosele, kuna sinnapoole käiakse ise, koolide liitumisel peaks solidaarsuse printsiibi alusel olema nii Ardus kui Harmil mõlemal nii liit- või tavaklassid. Järjekordne võimalik reform - Ardu-Habaja ühiskool ehk Kõue kool suurendaks lastevanemate ebakindlust ning lapsed viidaks juba kohe Kose kombinaati. Narrid põldu üks kord...

Üldiselt on nii, et viie aasta jooksul ühineb Kõue vald Kosega. Kõik muu on aga lahtine.

Vaata kahe ürituse pildigaleriid.

Triigi on valla perspektiivikam küla!

Mõneti uskumatu, aga valla tutika arengukava järgi on Triigi ainus küla, kus elab üle kümne lapse (0-14 aastast elanikku). Mille järgi siis veel mõõta paikkonna perspektiivikust kui järelkasvu? Mis on Triigi eelised, et siin julgetakse lapsi saada ja kasvatada? Triigi mõisa kui tõmbekeskuse pärandina asub küla ämblikujalgadena hargnevate teede tsentris. Hea teedevõrk ehk asend mitme tõmbekeskuse vahel - valla bussiga saab siit nii Ardusse kui Harmi-Habajale kooli-lasteaeda, poodi. Kui üks tee on läbitamatu, sõidad teise kaudu. Sõidad kasvõi Aela kaudu! Sama pikk teekond on siit linnadesse - nii Paide, Rapla kui ka Tallinnasse, rääkimata kihelkonnakeskustest Kosest või Juurust.

Aga tagasi rahvastiku vanaduse-nooruse kaartide juurde. Triigil elab viimase aasta seisuga rohkem lapsi kui kunagistes iibevedurites Ojasool, Harmil ja Paunkülas, kus elab praegu 5-10 last. Need külad paistavad silma vanurite arvu poolest (parempoolne kaart). Nendes külades elab igas ühes 10-50 vanainimest (üle 65 aasta). Sama palju vanureid elab veel Habajal ja Silmsil. Ardus elab üle 50 vanuri. Mitte ühtegi vanurit ei ela Sael, Kukepalal, Paunastes, Sääskülas ja Lutsul. Ühegi lapse nuttu ega naeru ei kuule Saarnakõrvel, Nutul, Kossastes, Palal, Sääskülas, Vanamõisas, Laanel ja Leistul. Need on väljasurevad külad, kui elanikud midagi ette ei võta.


Valla arengukava arutelud toimuvad:

20. märtsil (teisipäeval) kell 16.00 Kõue Rahva Majas
20. märtsil (teisipäeval) kell 18.30 Habaja raamatukogus
22. märtsil (neljapäeval) kell 18.00 Ardu koolimajas

Seal saab kuulda-näha palju muud huvitavat valla oleviku ja tuleviku kohta. Kas 2013. aastal on üldse Kõue valda?  Kindalsti on olemas ja elus Triigi küla.

Mania Grandiosa Kose vallas (tondilossi saaga) - millest jätab rääkimata Kose vallavanem Vello Jõgisoo, Kose Teataja ja Harju Elu

Avalik kiri Kose vallavalitsusele ja vallavanem Vello Jõgisoole

Viimasel ajal saame pea iga päev meedia vahendusel teateid sellest, miks ühe või teise Eesti kultuurile olulise hoone ehitus takerdub või sootuks ehitamata jääb. Nii oleme osa saanud Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ning Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamisega seotud probleemidest, millest teravamalt on ühendava lülina välja toodud nii projektide mastaapsus kui riigi majanduslikust olukorrast tulenev rahapuudus. Kui Tartu, suuruselt teine linn Eestis oma ligi 100 000 elaniku ning 124 177 618 eurose aastaeelarvega julgeb täna kahjutundega tunnistada, et ei saa endale praegu uut linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi hoonet rahapuudusel lubada, siis Kose vallavalitsuse juhtimisel hakatakse kohe, kohe renoveeritavasse Kose Teeninduskooli kultuuritemplit rajama. Ma ei tea, millised arutelud on toimunud vallamajas tulevase kultuuritempli üle, kuid avalik diskussioon siinjuures on kindlasti olnud tagasihoidlik. Mul oleks hea meel, kui vallavalitsus jagaks omi mõtteid, lükkaks minu väited ümber ning tutvustaks valla elanikele ja maksumaksjatele valla kultuurieluga seonduvaid tulevikuplaane. Arutlegem! Tulevasse kultuuripaleesse on planeeritud 385- kohaline saal, lisaks eraldi 200 m²-ne tantsusaal. Ma ei suuda ette kujutada üritusi peale koolilõpetamiste, mis suudaksid need inimestega täita. Jah, saalis on ka kinonäitamisvõimalus ja 165 m²-ne lava, kuid kas saalile on tehtud akustika analüüs, millele tuginedes saaks garanteeritud saali akustiline kvaliteet. Tulevast kultuuritemplit seob tervikuks kahel korrusel paiknev fuajee- garderoob, 40- kohaline WC- plokk, millele lisandub klaaskatusega aatrium, ruutmeetreid kokku ca 900. Kas seda ei ole ebaproportsionaalselt liiga palju, kui hoone kogu kasulik pindala on ca 6 500 m² ? Aatriumisse on planeeritud kohvik abiruumidega (nõudepesu-, personali-, dushiruum). Kas ei jää Kosel kauaigatsetud kohvik alevi keskuse suhtes veidi eemale? Kas kohviku atmosfäär: argisel ajal tühi ja kõrge aatrium, lai vestibüül, vaade mööblitööstusele tekitab mõnusa ja hubase kohvikumiljöö, mida tulla nautima? Projekti kohaselt kaetakse ca 260 m² suurune kooli sisehoov klaaskatusega ning liidetakse hoone ülejäänud vestibüüliga. On selge, et selline lahendus ei säästa küttekulusid, vaid lisanduvad suvised kulutused hoone jahutamisele. Peale selle avanevad paljude ruumide aknad aatriumisse, mistõttu peavad need olema tulekindlad ning on seetõttu ka märgatavalt kallimad. Hoonesse on kavandatud võimla, mida kasutaksid hommikusel ajal lasteaed- algkooli lapsed/õpilased, hilisemal ajal erinevad treeningud. Samas on Kose Gümnaasiumil olemas värskelt renoveeritud võimla. Samuti asub lähedal Kose Spordimaja. Vajadus uue võimla järele tundub antud olukorras arusaamatu. Kose suurim murelaps ruumide osas on Kose muusikakool. Kahjuks, erinevalt Kose arengukavast aastateks 2011- 2025 ei kosta enam vallavanem Vello Jõgisoo viimastest sõnavõttudest, et muusikakool kolib renoveeritavasse Teeninduskooli ruumidesse. Tutvunud projektiga, ei suutnud ma tõesti leida ruume, mis vastaksid muusika õppeasutusele kehtestatud standarditele (EVS 842:2003). Küll aga leidsin 11 prooviruumi. Tegelikult polegi ju vahet, kas neis ruumides tegutseb muusikakool või arvukalt bände, heli tekitavad nad ikka. Kuid antud lahenduse puudulik heliisolatsioon ja ventilatsioonisüsteem seab kahtluse alla nende ruumide samaaegse toimimise, rääkimata puuduvast ventilatsiooni niisutussüsteemist. Viimase puudumise tõttu on suur oht, et renoveeritud Teeninduskooli prooviruumides hakkavad akustilised pillid lõhki kuivama. Minule, kui arhitektile ja valla maksumaksjale, tundub sellise hoone planeerimine ja ehitamine Kosele absurdne. Milleks nii palju kasutut ruumi ja õhku, mida me kütma-jahutama peame? Projektiga tutvunud, tundub, et planeeritakse aktiivset ärikeskust, mida hommikust õhtuni täidavad meeletud rahvamassid ja mille toretsevad lahendused ei sunni mõtlema, kes selle kinni maksab. Hämmastama paneb, et palju suurema elanikkonna ja eelarvega Saku ja Viimsi vallad ei hiilga sarnaste kultuurikolossidega. Suurejoonelisus ja mastaapsus tekitavad paratamatult küsimused, kust võetakse raha hoonet haldava administratsiooni palkamiseks, sisustuse soetamiseks, hoone ülalpidamiskuludeks? Täna, alustades ehitustöid, peaksid läbirääkimised perspektiivsete töövõtjatega juba käima. Kuhu me liigume, millised on tulevaste kultuurikorüfeede äriplaanid? Miks me rajame juurde hooneid, mille ehituskvaliteedist ei saa me rääkida? Värskeim näide lähimineviku „apsakatest“ on vastvalminud Kose- Uuemõisa külakeskus, mida ei ühendatud tsentraalsesse küttevõrku ja mida köetakse elektriga. Hoone talvel külmunud torustik on siin vaid väike näide, milleni viivad halvasti läbi mõeldud lahendused. Ning lõpetuseks, kindlasti toimus enne nii kaaluka kultuuriobjekti projekteerima asumist erinevate lahenduste põhjalik analüüs. Millised olid alternatiivsed variandid? Vallavanem Vello Jõgisoo, olete öelnud, et tahate valla valmis ehitada, vähemalt liikuda selles suunas. Äkki ei teeks kõike. Teeks pool, aga teeks hästi! Rääkigem inimestega!

Lugupidamisega arhitekt Indrek Mikk 27. veebruaril 2012

Vaata ilusat galeriid kultuuripaleest e. Kose teeninduskoolist vahetult enne remonti  http://test.kose.ee/kknr40/  Kes meist ei oleks sellises nõukaaegses koolis käinud?

Kõue vallavalitsus algatas Ardu ja Harmi-Habaja koolide-lasteaedade liitmise

Haridusasutuste reorganiseerimine üheks asutuseks

Esines Ott Valdma, kes tegi ettepaneku liita kõik haridusasutused üheks asutuseks. Sõna võttis Ruttar Roht, Urmas Põlluaas, Taimar Lossmann, Nellika Kondas, Andrus Padar. Toimus arutelu. Andrus Padar tegi ettepaneku, et enne otsuse eelnõu koostamist tuleb paika panna loodava haridusasutuse juhtimisstruktuur. Urmas Põlluaas tegi ettepaneku, milline võiks olla loodava asutuse struktuur, näiteks võiks asutusel on kahe kooli peale üks direktor (majandusküsimused, eelarve, personal, arendusprojektid jne), lasteaial osal üks juhtiv töötaja, kes haldab erialaselt kahte lasteaeda. Vallavanem pani küsimuse hääletamsiele, kes on selle poolt, et valla haridusasutused liita üheks asutuseks. Toimus hääletamine. Otsustati (6 poolt ja mitte ühtegi vastuhäält): algatada haridusasutuste reorganiseerimine ning esitada volikogu istungile vastavasisuline otsuse eelnõu ning loodava asutuse põhimääruse eelnõu.

Ärakiri Kõue Vallavalitsuse 6. märtsi 2012. a istungi protokoll nr 5 (kirjapilt muutmata)

Kose vallavanem Vello Jõgisoo Kõue ja Kose valla ühinemisest (koopia Kose Teataja märtsinumbrist)

Ühinemisplaanidega
teisele katsele

Mäletatavasti tegi Kose vald esimese ühinemisettepaneku Kõue vallale 2004. aastal, et lõpetada ühinemisprotsess 2005. aasta kohalike valimistega juba ühes vallas.

Vello Jõgisoo, Kose Vallavanem

Tol korral ütles Kõue vald pärast aastast arutelu meie ettepanekule ei ja otsustas asju edasi ajada iseseisvalt. Tänaseks on paljud asjaolud muutunud ja olukord meie ümber on täiesti uus. Usun, et kõik Kose ja Kõue valla elanikud soovivad, et Kose muutuks Lõuna-Harjumaa keskuseks, kus luuakse töökohti, antakse head haridust, on loodud head võimalused huvihariduse ja huvitegevusega tegelemiseks, on head tingimused spordi ja kultuuri harrastamiseks. Kõike seda on võimalik lihtsamini ja otstarbekamalt teha, liites selleks kahe valla jõu ja nõu ning rahakotid, napsates riigi rahakotist lisaks selle, mida seadused ühinemisel ette näevad. Ühiselt vajavad korrastamist haridus- ja huviharidussüsteem, transpordikorraldus. Kui vaadata kahte valda ühe territooriumina, siis täna on need valdkonnad ebaratsionaalselt korraldatud ega rahulda meie valdade elanikke, eriti kahe valla ühisel piirialal ja selle läheduses. Ühise korraldusega on võimalik kindlasti vahendeid kokku hoida ja mõistlikumalt kasutada. Tänaseks on kahe valla spordi- ja kultuurielu tihedalt põimunud. Kose valla ametnikud osutavad teenuseid Kõue valla kodanikele juba aastaid. Nii käiakse siin saamas konsultatsiooni maa- ja ehitusküsimustes, sotsiaalvaldkonnas ja millegipärast eelistatakse siin ka sünde ning surmasid registreerida. Kõue valla lapsed osalevad Kose suvelaagrites. Oleme jõudnud nii kaugele, et käime ka naabrite juures teid lahti lükkamas. Tõsine arutelu Kose vallavalitsus, kaalunud kõike eeltoodut, tegigi Kose vallavolikogule ettepaneku esitada headele naabritele taas kord ühinemisett epanek. Volikogu arutas küsimust pikalt ja mõttevahetus oli tõsine. Arutelul tehti isegi vaheaeg, et oma seisukohti paremini selgitada ja täpsustada. Vesteldi telefonitsi nii Kõue vallavalitsuse kui volikogu liikmetega. Kogu see arutelu lõppes valimisliidu “Meie Vald” lahkumisega volikogust enne koalitsiooni lõplikku seisukohta teada saamata. Täna Kose valda juhtiv koalitsioon võtt is aga vastu julge otsuse, näidates sellega, et julgetakse otsustada ja ka vastutada; ei soovita pealt vaadata, kuidas protsessid lihtsalt juhtuvad, vaid soovitakse protsesse juhtida ja suunata. Kuidas siis nüüd edasi? Nagu eespool mainitud, otsustas Kose vallavolikogu 22.02. 2012 oma korralisel istungil teha Kõue vallavolikogule ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmine eesmärgiga moodustada kahe omavalitsuse baasil üks omavalitsus. Mis saab edasi? Sellest tulenevalt tehakse järgmised sammud:1. Ametlikult anti Kose vallavolikogu otsus üle Kose vallavanema ja volikogu esimehe poolt Kõue vallale 1. märtsil 2012. Kohtumine Kõue vallavanema ja volikogu esimehega oli sõbralik ja sisutihe. Mingeid tõrjuvaid hoiakuid me ei täheldanud ja poolteist tundi arutelu möödus märkamatult. Selline sõbralik vestlus on hea algus edasisteks läbirääkimisteks. 2. Kõue vallal on aega kaks kuud Kose vallavolikogule vastata ja anda teada oma seisukoht ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta. 3. Kõue vallavolikogu eitava otsuse korral läbirääkimisi ei alustata ja ühinemine jääb ära. 4.Kõue vallavolikogu jaatava otsuse korral alustatakse läbirääkimisi, koostatakse ühinemislepingu eelnõu ning korraldatakse arutelud ja rahvakoosolekud, samuti rahvaküsitlus eraldi mõlemas vallas. Läbirääkimiste tulemusena peaks valmima ka kahe valla ühine arengukava. 5. Läbirääkimiste ja rahvaküsitluste tulemusena võtavad Kose ja Kõue vallavolikogud vastu otsuse ühinemise kohta, mis tuleb hiljemalt 19. aprillil 2013 koos nõutava dokumentatsiooniga esitada maavanemale. Kuna eelmisel korral kulus meil läbirääkimisteks terve aasta, siis lähtudes seadusega ett e pandud tähtajast oligi juba üsna viimane aeg selle küsimusega tegelema hakata. 6. Dokumentatsioon esitatakse maavanemale vaid siis, kui mõlema omavalitsuse volikogud võtavad vastu otsuse ühinemise kohta. Ühe omavalitsuse eitava otsuse korral ühinemist ei toimu. 7. Kahe jaatava otsuse korral esitatakse vajalik dokumentatsioon maavanemale ja 2013. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühes omavalitsuses. 8. Ühinemised (ehk haldusterritoriaalse korralduse muudatused) jõustuvad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Samast päevast jõustub ühinemisleping.

Loe tervet Kose teatajat siit.

Kõue Külade Seltsi edulugu jätkub - Kõue Rahva Maja värskendas sauna dushiruumi

2008. aasta viiendal detsembri avati Kõue Rahva Maja - ülal fotol uhke dushiruum sauna uksest vaadatuna. Aegamööda tekkisid pesuruumi äravoolus ummistused, plaadid ja hiljem kogu põrand hakkas järele andma ja sisse vajuma.

Novembriks 2010 oli asi nii hull, et lasime meistrimees Slavikul ja Arnol teostada eksperiis probleemi suhtes. Asi oli puhta mäda - paljaste kätega sai eemaldada plaat-plaadi järel, neid hoidnud kipsplaat oli läbi mädanenud.

Kipsplaat oli omakorda 50x50 reikadele ehitatud, all tühjus. Jama oli muudki - äravoolus, trapis, jne. Ehitaja ei olnud nõus garantiikorras praaki lappima, soovitas meil ennast kohtusse kaevata. Kohtu jaoks aga on vaja palju raha, aega ja närve, mida seltsil niigi nappis. Lisaks tuli dushiruum kiiresti üles ehitada, et külalised-rentnikud saunas saaks käia.

Töödega alustas Virla meistrimees. Koristamine, kuivatamine, niiskuskahjustuste eemaldamine, betoonvalu, uus kanalisatsioon, soojustus, põrandaküte. Viktor tegi väga head tööd ja sai tehtud ka järelvalvet, mida esimese ehitaja suhtes nappis - nagu takkajärgi võib järeldada.

2010. aasta lõpuks oli dushiruumi sein plaaditud, põrand ja alumine äär niiskustõkkega möksitud. Pesta sai, aga paraku jäi remont lõpetamata, kuna juhtus külamajade edulugudes harvaesinev juhus - aasta otsa oli Kõue Rahva Maja niivõrd tihedasti täis bukitud, et ei leitud vaba nädalakest remondi lõpetamiseks. 

Märtsis 2012 on remont peaagu valmis, jäänud on veel peenviimistlust. Põranda plaatimist teostas ka Kõue-Triigi mõisas sanruume ehitanud meister.

Naistepäevanädala kontserdid Harmi mõisas

Harmi mõisast on saanud populaarne koht klassikalise muusika interpreteerijate ja koorimuusika esitajate jaoks. Üle-eelmine nädal esines seal kaitseväe segakoor, eelmine nädal Diana Liiv Trio, kes tõi esmaettekandele Heino Elleri teoseid. Sel nädalal toimub Harmis kaks kontseri. Lisaks reedel, 9. märtsil kell 17.00 algavale Kõue Noor Laulja konkursile esineb pühapäeval, 11. märtsil kell 13.00 Raul Talmari Uus Koor (vaata plakatit ülal).

Lõpuks kolm 27. veebruaril Diana Liiv Trio esitatud Arvo Pärdi pala, vaadake, enne kui need autoriõiguste segaduse pärast hävitatakse, juba ähvardatakse:

Kadja küla koosolek 4. märts, 2012

Lihtsalt selleks, et kui midagi peaks lähitulevikus hakkama juhtuma Kõue ja Kose valdade liitumise teemadel ning selleks, et arutada siinsamas blogis tsiteeritud hinnangut justkui sooviks Kadja küla irduda Kõue vallast ja natuke sellepärast ka, et ammu pole sedasi maha istutud ja asju arutatud ja siis muidugi selleks, et maailmale näidata, et me tegelikult oleme olemas ja muretseme ja mõtleme kaasa, sai täna Uuetoa talus peetud Kadja küla koosolek.

Ja selleks, et julgustada teisi külasid samuti kohtuma ja mõtteid vahetama ning erinevates küsimustes seisukohti kujundama, panen siia üles meie koosoleku protokolli ning kutsun üles ka teiste külade inimesi kiirete asjatoimetamiste kõrvalt natuke aega leidma ja naabritega eluolu üle diskuteerima.

Osalejad:
Kadri – Pajamäe
Raivo, Merike – Uuetoa
Mati – Hallika
Vahur – Västra
Jako – Mätliku
Rein – Kõrtsu
Ülo – Vanatoa

1. Hallika (end Loosalu) talu peremehe Matiga tutvumine – Kadja külas elatakse aastaringselt nüüd viies majapidamises: Västra talus, Pajamäe talus, Mäe talus, Kõrtsu talus ja Hallika talus – uued Kõue valla elanikud Mati ja Kadri (mitte segamini ajada Pajamäe Kadriga). Selgus ka, et kuna ajalooliselt on Hallika kandnud Loosalu nime, siis polnud külaelanikel aimugi, et uue talu nimi on praegu Hallika. (On küll olemas Allika, kuid see asub küla teises servas.) Mati andis teada, et on alustanud protsessiga nimetada Hallika talu tagasi Loosaluks.
   Kuigi Mati on kõige noorem peremees Kadjas, polnud tal enda tutvustamiseks vaja muud öelda, kui Männisalu ja juba teadsid kõik põlisasukad, kellega tegu :)

2. Külaelanike teavitamine Kose valla ettepanekust alustada ühinemisläbirääkimisi Kõue vallaga – ühehäälselt kiideti mõte heaks ning avaldati lootust, et vald võtab kutse ühinemisläbirääkimistele vastu ning protsessiga alustatakse. Külaelanike seisukoht: soovitakse liituda Kose vallaga.

   Murekoht: Kas liitudes Kose vallaga ikka teed lahti lükatakse, kuidas korraldatakse transport ning kas autopood jätkab tegutsemist ka suurvallas ning jõuab ka ääremaade küladesse.

3. Arutati alternatiivi liituda Juuru piirkonnaga eraldudes praegusest Kõue vallast. Üksmeelselt laideti idee maha, kuna ühendus Kose vallaga on tunduvalt parem ning teenused sealt kättesaadavamad. Külaelanike seisukoht: Endisaegse Juuru kihelkonnaga liituda ei soovita.

4. Arutati küla teede seisukorda. Otsust vastu ei võetud, kuid leiti, et vald võiks ja peaks toetama teede korda tegemist. Hädasti oleks vajalik teedele tuua mõned koormad kruusa. Osad külaelanikud oleksid nõus vajadusel toetama nii rahaliselt kui näiteks kruusa laiali lükkamise osas. See punkt vajab vallaga läbi rääkimist, kas ja mida saaks teha, et olukorda leevendada.

5. Tõstatus küsimus, kas ühiselt organiseeruda jäätmete äraveo korraldamisel. Selgus, et jäätmeid tekib sedavõrd vähe ning talud on sedavõrd hajali, et ühise prügikasti järele vajadus puudub.

6. Tõstatus küsimus, kas või kui mõistlik on tasuda Kõue Külade Seltsi aastamaksu, kuna seltsitegevus on viimasel ajal soiku jäänud. Leiti siiski, et toetada tuleks ning kohalolnud tasuvad liikmemaksud lähima aja jooksul.

7. Külaelanike teavitamine 20. märtsil Kõue rahvamajas toimuvast arengukava arutelu koosolekust. Võimalusel püütakse koosolekust osa võtta, lootuses saada vastuseid ka valdade ühinemisplaanide kohta.

Tule kaasa mõtlema!

Armas Kõue kandi elanik!

Kõue vallal on valmimas uus arengukava.
20.märtsil kell 16.00 toimub Kõue Rahva Majas meie kandi rahvale arengukava projekti avalik esitlus ja arutelu.
NÜÜD ON IGAL INIMESEL VÕIMALUS SÕNA SEKKA ÖELDA, TOREDAID ETTEPANEKUID TEHA JA OMA ARVAMUST AVALDADA.
OLE KOHAL!