Mõdrikule!

KÕUE KRÕÕDAD

kutsuvad Sind 1.juunil 2013.a. huvireisile

MÕDRIKU ILUAEDA.

Tutvu lähemalt iluaia tegemistega tema kodulehelt!

Osaleme SAAMAPÄEVAL,

st.jagatakse tasuta taimi ja istikuid, võib ka ise midagi vahetamiseks kaasa võtta.

Saab osta taimi. Õpetatakse tervist hoidma taimede abil jm põnevat.

Osalemine saamapäeval on tasuta.

Buss väljub kell 10.30 Habaja poe eest,

kell 11.00 Ardu külalistemaja eest.

Kui oled tulija, anna teada

Hillele Habaja raamatukogus

või Tiiule tiiu@ardukool.ee, 6083201, 53473869

ja maksa ära sõiduraha 7 eurot.

Kui saame bussi täis, saab 7 eurost natuke tagasi.

Tulge leiba küpsetama!

Kõue Krõõdad kutsuvad kõiki huvilisi 12.nov.kell 19 Kõue Rahva Majja. Leiva paneb ahju Jaagu talu perenaine Rita Virla külast. Võta kaasa oma kogemused, nipid ja retseptid, võimalusel ka oma leiba ja maitsevõid. Tule aga julgelt, juuretist antakse ka.

Krõõdad käisid sõpradega soos

Kõik sai alguse sellest, et Monika hakkas Marele peale käima, et ta meid külla kutsuks ja meile oma hiiglaslikku ja väga kaunist aeda näitaks. Mare, hea inimene, rääkis pehmeks veel Arne, kes oli heal meelel nõus meile tutvustama ka sel ajal õitsenud rohkem ja vähem haruldasi orhideesid.

Sel teisipäeval, kui minema pidime, oli väga palav, kuid mineku hetkeks sättis täpselt meie peade kohale paks vihmapilv. Arne oli väga murelik ja arvas, et see metsaskäik jääb ära. Krõõdad aga ronisid otsustavalt autost välja ja lasid vihmal ennast poole minutiga üdini märjaks leotada. Jah, nii tihe vihm oli! Ja siis polnud Arnel ka enam taganemisteed – läbimärjad olime ju nagunii.
Õige pea siras taevas jälle päike ja niisked riided olid seljas just mõnusaks jahutuseks.

Orhideesid, mida Arne meile näitas, oli mitut liiki ja sorti. Mis seal salata, minu jaoks olid orhideed lihtsalt lillad, valged ja kollased (harilik käoraamat, soo-neiuvaip, ööviiul ja mis erinevad nimetused seal kõik veel olid). Kui nina päris vastu õit suruda, oli näha ka imepisikesi erinevusi nende vahel ja mõne juures tunda väga head lõhna. Igasugu muid taimi saime ka näha ja meelde tuletada. Lisaks kõigele vulises soos veel väga vahva käänuline oja, mille sees ja kallastel me peamiselt jalutasimegi.

Tagasi Kivistike juures, ootasid meid veel mõningad hiljem kohalejõudnud ja siis võttis Mare juhtimise üle ning rääkis aiast. Saime näha ja tunda, et pere on aias väga-väga-väga palju vaeva näinud. Ma ei suuda kuidagi nähtut kirjeldada, aga kadedaks tegi see igatahes. See ei olnudki nagu mingi tavaline aed, see oli pigem nagu park või üks hästi hoolitsetud haljasala. Usutavasti said mitmedki Mare ja Arne aiast jõudu, innustust ja ideid, et ka oma koduümbrust ilusamaks kujundada. Ja loodetavasti jääb pererahval mahti ka ise oma kätetööd nautida.

Õhtu jätkus kaasa võetud suupistetega maiustamisega ja kohvitassi taga jutustamisega.

Mõnus! Mõnus!

Aitäh Marele ja Arnele ülimalt õnnestunud ja meeldejääva õhtupooliku eest!

Mare ise mäletab õhtut nii: http://marekodukas.blogspot.com/2010/07/vahva-uritus.html

Pildistanud Sirje

PS. Krõõtadega saad liituda, andes endast teada Kadrile (kadritonka@gmail.com; 56643972)

PPS. Väikse vihjena saan öelda, et Krõõdad valmistuvad juba uueks aiakülastuseks! ;-)

Naised kogunevad pühasse hiide

Juba kolmandat aastat oleme maarjapäeva tähistanud sama nädala pühapäeva hommikul. Nii ka seekord.

Kõue Krõõdad kutsuvad kõiki naisi 28. märtsil, pühapäeval kell 7.00 Kõue küla hiiemäele päikesetõusu tervitama!

Päevakava (või õigemini hommikukava) on siis umbes selline:
Kella 6.45 või 6.50 paiku võiksime koguneda rahvamaja juurde. Sealt jalutame koos mäest üles, tervitame päikest, peseme allikaveega silmi jne. (Nimetatud tegevustest võivad osa võtta AINULT NAISED!).
[Väljavõte Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasist: Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada.]
Päike tõuseb suveaja järgi Tallinnas kell 7.00.

Kuskil 7.15 või 7.30 paiku suundume tagasi rahvamajja, rüüpame kaasa võetud punast jooki ja ampsame kaasa võetud pannkooki ja ajame peamiselt naistejutte.

Üritusest osa saada soovijad härrad võivad umbes selleks ajaks ka ennast rahvamajja sättida.

RIIETUS NAISTELE: Selga (hele) seelik, pähe valge rätik, abielunaised võivad kanda põlle.
KAASA: Punast jooki, pannkooki, värvilist paela.

NB! Ära unusta ööl vastu 28. märtsi kella keerata. Kõik kellaajad on märgitud suveaja järgi!

Kohtumiseni!

Maarjapäevast on rohkem lugeda aadressilt:
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-maarjapaev.php

Ükskord me käisime Heimtalis

Sellest on nüüd juba mõned nädalad tagasi, aga olgu see postitus veel tagant järele tunnistuseks, et Heimtalis käisime me ära.

Rohkem juttu ja pilte saab Alansi, Kirivalla ja Lutsu küla toimetustest ja Mare blogist.

Kaunist kadripäeva!

Kadrilaupäeva õhtul kogunes Krõõtade ja laste väike, 12liikmeline seltskond Kõuele, et vana kombe kohaselt käia talust talusse lapsele hambaraha kogumas ja pererahvale karjaõnne soovimas.

Nelja Kadri-naise ja kaheksa väikse Kadri-piiga esitlusel said kaheksa teele jäänud peret osa laulust, tantsust, luuletusest ja mõistatustest. Mõnda tallu mahtusime kööki ära, teistes kohtades tantsisime valgustatud õuemurul, ja kolmandas tegime väikse etenduse aknast meid jälginud tõbistele poistele.

Katrin tutvustas noortele santidele ka kommet, et kui vanal ajal kadrisante sisse ei lastud, tegid need pererahvale mõne vembu, näiteks tassisid puuriida ukse ette või mõtlesid midagi muud tülikat välja. Ühe õue peal otsisidki juba tüdrukud riita, aga õnneks lasti ikka lõpuks sisse ja tülikaid vempe välja mõelda ei tulnudki.

Loe lisa Rõõsa külaseltsi kodukalt

Esineb pereõde Ada Nokkur

Kõue Krõõdad esitlevad

6. novembril Kõue Rahva Majas kell 19.00

p e r e õ d e A d a N o k k u r

tuletab meelde tähtsamaid esmaabivõtteid ja räägib muust vajalikust, mida iga pereema teada võiks.
Juttu tuleb nii muhkudest, sidumistest kui palaviku alandamisest koduste vahenditega.

Saab esitada küsimusi!

Oodatud kõik pereemad, -isad ja teised huvilised!

Kuidas me Kõuel raamatulaata korraldasime

Mõni aeg tagasi sai erinevatest blogidest ja maakonnalehtedest juba mitmendat korda loetud tasuta raamatulaadast. Mõte tundus igati ahvaltev ja et trendi edasi levitada võtsime Krõõtade eestvedamisel ka ise nõuks ühe sellise raamatuvahetuse korraldada. Kõik, kes mõttest kuulsid, kiitsid selle heaks ja nii oli julgust ideed tegudeks edasi arendama hakata. Kogumiskuulutuse tekstid said kenasti välja mõeldud ja kuulutused laiali jagatud, jäi ainult oodata kõigi nende raamatuid, kes suure suuga kiitsid, et oh, mul ongi garaažis mitu kastitäit raamatuid, millega midagi teha pole.

Kogumiseks plaanisime nädal aega.

Esimesel päeval toodi paar raamatut, teisel päeval ei toodud midagi. Kolmandal tuli kaks kastitäit ja neljandal veel natuke. Veidi murelikuna, kuidas küll nende mõnekümne raamatuga laata korraldatakse, sorteerisin ühel õhtul enda kodused raamatukuhjad ka läbi – paar asja leidsin.

Esialgu oli planeeritud, et päev enne laata saame kokku ja sorteerime raamatud mingi süsteemi järgi ära, et lihtsam valida oleks. Aga kuna veel eelviimasel päeval oli raamatutuba üsna tühi, siis saatsin hoopis paaniliselt kõigile tuttavatele kirju, et tooge aga vanad raamatud ära ega palunudki väga valjuhäälselt kedagi appi sorteerima. Nadi ju ka, kui 10 abilist 30 raamatu ritta ladumiseks Kõuele sõidavad.

Reedel sain päeval paar kõnet inimestelt, kes soovisid, et nende juurest raamatuid tooma läheksin ja lootus minus ärkas taas.

Kui õhtuks rahva majja jõudsin, ootas mind seal kõvera näoga Tiiu, kes pühkis higi palgelt ja ütles, et tema enam ei jõua. Oli ta ju koos Sirjega juba ligi tund aega raamatuid esimeselt teisele korrusele vedanud.

Jäi mulje nagu oleks vahepeal toimunud raamatute plahvatus või olid head raamatud kokku saades kiirelt paljunenud. Võtsin sorteerimise üle ja kuna mul polnud mingit tahtmist ööd raamatute vahel veeta, läksin lihtsama vastupanu teed ja eraldasin lihtsalt juturaamatud, lasteraamatud ja muu pudi-padi. Kella poole kaheteistkümneks olid raamatud laadaks valmis.

Laiali laotatud raamatuid vaadates, hakkas minus idanema uus mure, mis me nende raamatutega küll peale hakkame, äkki keegi ei tahagi neid endale.

Kui ma laadapäeva hommikul kell kümme rahva majja jõudsin, olid Aino ja Tiiu juba ametis küpsetamisega. (Ma arvan, et nad tõusid veidi enne kukke.)

Päev sujus imekenasti. Publikut jätkus nii Kadri Ilvesele, Hardo Aasmäele kui Triin Soometsale. Kusjuures inimesed tulid ja läksid ehk et esinejate valik õigustas ennast täiesti – igaühele midagi.

Ja ka raamatuid jätkus igaühele midagi. Rõõm oli tõdeda, et kõik, kes tulid, sealt ikka suurema või väiksema kuhja raamatutega koju läksid. Kellele läksid muinasjutud, kellele sõnaraamatud, kellele ehitusraamatud, kellele laulikud, ka nõudlikuma maitsega ilukirjanduse huviline leidis sealt endale lugemismaterjali.

Kui mina kella nelja paiku lahkusin, olid raamatuvirnad madalamaks jäänud küll.

Kuna me ei ole veel päris täpselt välja mõelnud, mida me alles jäänud raamatutega teeme, ja need peaksid Kõue rahva majas veel täiesti alles olema, siis on kõik lugemishuvilised teretulnud endalegi sealt midagi soetama.

Minu suurim lugupidamine ja maani kummardused Tiiu, Katrini, Aino, Kristi, Kei, Sirje ja kõigi teiste Krõõtade ees, kes aitasid infot levitada, kogusid raamatuid ja olid muidu väga muhedad kaaslased!

Krõõdad koguvad raamatuid

Kui sul on pööningul, garaažis, keldris, kapi otsas või seina ääres virnade viisi raamatuid, mida sa enam ei loe, aga kus on kirjas palju toredaid lugusid, et neid mitte ära visata, siis too oma raamatud Kõue rahva majja. Terve nädala koguvad Kõue Krõõdad raamatuid, et need laupäeval, 24. oktoobril soovijatele tasuta laiali jagada.

Kui sinu pööningul ulub tuul, keldris kummitab tühjus, kapi otsas veerevad tolmurullid ja seina ääres seisavad kaunid lillepotid, siis tule laupäeval Kõue rahva majja ja vali endale tasuta raamat, millega sügise hallust eemale peletada ja raamaturiiulit kaunistada.

Tule isegi siis, kui sa raamatutest puudust ei tunne. Sest laadakülastajatele tulevad oma kirjanduslikku kogemust vahendama lasteraamatute illustraator Kadri Ilves, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe ning kahekordne Juhan Liivi luulepreemia laureaat Triin Soomets.

Lisainfot küsi Kadrilt (5664 3972) või Tiiult (53473869).

Laadal näeme!

Raamatulaada uuenenud plakat

Erinevalt vanast plakatist on uuel konkreetsem kujundus, märgitud kolm esinejat, kel raamatutega rohkem pistmist - pole just paha valik esinejaid ühele väikesele külakeskusele:




Üks pisipilt ka samast asjast, kui keegi viitsib oma veebi aretada, viitega antud artiklile:

Ära maha maga - KRÕÕDAD ALUSTAVAD!

Krõõdad alustavad uue hooajaga
ja kutsuvad kõiki naisi kaasa lööma!

2. oktoobril kell 19.00
Kõue Rahva Majas

Kes me oleme?
Kõue Krõõdad on naiste ühendus, kuhu võivad kuuluda kõik naised sõltumata elukohast, vanusest, sotsiaalsest positsioonist, töökohast, laste või lastelaste arvust. Kuskile kuulumine pole loomulikult kohustuslik, võib käia ka niisama uudistamas.

Mis me teeme?
Teeme, mis tahame. Jagame kogemusi ja küsime nõu targematelt. Ise otsustame, kas tahame kedagi esinema kutsuda, kuskile välja sõita, midagi kelleltki õppida või kogemusi vahetada. Näiteks möödunud hooajal tutvusime kevadise aiandusega, lõikasime õunapuid, maalisime kalosse, vahetasime hoidiste retsepte.

Kuidas me teeme?
Sõltuvalt teemast püüame leida spetsialiste, kes mingit teadmist või oskust saaks tulla edasi andma. Kui enda hulgast tarka ei leia, kutsume kaugemalt. Kui kellelgi tuleb hea mõte, teeme ära.

Miks me koos käime?
Tänapäeval võiks istuda internetiühendusega arvuti taha, saada sealt infot kõige ja kõigi kohta, käia foorumitest nõu küsimas, ennast kommentaariumides välja elamas ning õppida kokkama teleka vahendusel. Aga me oleme inimesed mitte endasse sulgunud robotid, me tahame näost näkku suhelda, saada vahetut elamust ning tunda rõõmu koos tegemisest. Me armastame oma isasid, poegi, vendi ja abikaasasid, kuid nad on ikkagi mehed ja kuidas ka ei püüaks, ei mõista nad meid kunagi nii nagu emad, tütred, õed, sõbrannad või Krõõdad.

Kus me kohtume?
Kõue Rahva Majas, kuid huvitavate pakkumiste korral pole välistatud ka muud põnevad kohad.

Millal?
Iga kuu esimesel reedel. Esimest korda kohtume reedel 2. oktoobril kell 19.00.

Kohtumiseni!

Tule kirbuturule !!!

Tervitame 4-päevast vastsündinut - Rõõsa Külaseltsi! Vahva, et külaliikumine meie vallas muudkui idaneb ja lisandub uusi vahvaid ettevõtmisi.

KIRBUTURG - laupäeval, 23.mail kell 12 - 14 tule Kõue Kiigemäele, võta kaasa seda, mida Sul endal enam vaja pole, aga teistel võib-olla on tarvis. Kaubaks läheb kõik - söödav, joodav, selga-jalga panemiseks, taimed, mänguasjad, koduse majapidamise pudi-padi, moosid - kompotid jne. jne.
Turul osalemine on tasuta. Tule vaid kohale!
Müügilette pele. Võta ise midagi kaasa, millele oma kaup välja panna.

Kalossid maalitud

Möödunud reede õhtupoolikul sai Kõue Rahva Majast justkui väike käsitöökoda, kus kakskümmend kätepaari hoolega kalosse maalisid.

Kirjeldan tehtud enda silmade ja kätega kogetu põhjal.

Kui rahvamaja uksest sisse astusin oli laua ümber juba nii palju Krõõtasid, et pidime kaks lauda teiselt korruselt juurde tassima. Katsusin maalijaid ka kokku lugeda, aga kahekümne pealt läks segamini.

Esimese asjana tuli välja valida ihaldatud muster, mida kalossidele maalida sooviti. Ja siis algas lõikamine. Lõikamine. Ja veelkord lõikamine. Võib öelda, et julgelt pool kogu meistriteosele kulunud ajast läkski mustri välja lõikamisele. Käsi jäi seda tööd tehes lõpuks täitsa valusaks.

„Ma kasutan sellist lõikamist ainult kord kvartalis, kui varbaküüsi lõikan,“ arvas keegi.

„Aga miks peaks üldse ette antud mustrit jälgima, ei mina viitsi, teen nii nagu mulle meeldib,“ leidis teine väljapääsu peenest täppistööst.

Kiiremad said juba värvipurkide kallale asuda, kui aeglasemad ikka veel lõikasid.

„Ohhh, tahaks ka juba värvida,“ avaldasin arvamust.

„Lõika, aga lõika, ma tahtsin ka värvimise kallale asuda, nüüd on tunne, et võiks veel lõigata,» sain vastuse kelleltki, kes juba pintsel peos lilli maalis.

Ja tõepoolest, lõikamine oli küll hull töö, aga värvimine täpselt sama suurt kannatust nõudev. Pärast kruntimist, vaatas kalossidelt vastu ilmetu valge kujutis, mis enam kaugeltki seda mustrit ei meenutanud, mis suure vaevaga välja lõigatud sai. „Mismoodi sellest pläkerdisest küll ilusad kalossid peaksid saama?» mõtlesin vaadates oma pooleliolevat kätetööd.

„Oh, mis, pole viga, nüüd algabki improvisatsioon,» lohutasid need, kellel esimesed lilled ja maasikad juba punaseks värvitud. Ja tõepoolest – natuke värvi ühest purgist, natuke teisest ja kalossid hakkasid üha enam ilmet võtma. Ühel hetkel oli hasart juba nii suur, et oleks tahtnud ikka veel ja veel värvida.

Pärast värvimist said maalingud veel väikese lakikihi ja valmis nad olidki.

Lõpptulemus oli vapustav! Millised säravad mustrid! Ja kaunid maalingud!

Rahvamaja pliidi peal kuivavaid kalosse imetledes ununes kogu vaev ja tekkis tahtmine kohe järgmisel päeval poodi uute kalosside järele minna. Õnneks jäi värvi veel küllalt järgi, nii et on lootust, et ükskord tuleb kalosside maalimise kordusüritus.

Pildimeenutusi Monikalt

Krõõdad maalivad kalosse

www.laat.ee

Kui lähimate (ehitus)poodide kalossiriiulite juures valdab teid küsimus, kus siis kõik kalossid on, tasub vastust pärida Kõue Krõõtadelt.
Reedel, 17. aprillil kell 19 haaravad Krõõdad pintslid ja värvid ja muudavad igavad kummist aiajalatsid kirevalt kaunistatud trendikateks rahvuskalossideks.
Kes tahab ka maalima tulla, peaks kõigepealt hankima omale kõige tavalisemad mustad kalossid. Töö hõlbustamiseks tasub kaasa haarata ka terava otsaga väikesed käärid ja terav nuga. Muud vajalikud materjalid saad väikese tasu eest koha pealt.

Naised kogunevad pühasse hiide

Tähistamaks iidsete kombete kohaselt paastumaarjapäeva, kutsuvad Kõue Krõõdad kõiki naisi urbepäeval, 5. apillil, Pala külla ohvrikivi juurde päikesetõusu vastu võtma.
Sel pühapäeva hommikul kogunetakse kell 6.15 Paunastes ja kell 6.20 Palal, et sealt koos edasi ohvrikivi juurde liikuda.
Vanad kombed näevad ette, et veel enne päikesetõus peab allikaveega puhtaks pestud saama nägu ja silmad. Seejärel, kell 6.35 laulavad naised päikese välja.
Selga tuleks panna hele seelik ja siduda pähe valge pearätt, abielunaised näitavad oma staatust ette seotud põllega. Kaasa võetakse punast jooki ja värvilist paela (näiteks lõnga). Krõõdad on kokku leppinud, et keha kinnitatakse pannkookidega, mistõttu tasub eelmisel õhtul mõned hommikuseks kaasa haaramiseks juba valmis küpsetada. Ka kohalikud elutargad on lubanud kohale tulla oma tarkusi teiste suguõdedega jagama.
Sa, kallis naine, ära üldse kodus mehele, vennale, pojale ütlegi. Sest selleks ajaks, kui nemad ärkavad oled Sina juba kodus tagasi. Ja kell üks võta meespere kaasa ning too ka nemad Kõue Rahva Majja pannkoogi pidu pidama.

Kõue Krõõtade teisel kohtumisel õppisid naised puid lõikama

Märtsi viimase laupäeva keskpäeval Kõue Rahva Majja kogunenud Krõõtadele jagas seekord aiandusalaseid teadmisi Räpina kõrgema aianduskooli värske vilistlane Merike Teas.

Teasel on oma lillepood ning varem on ta töötanud ka lilleseadjana.

Loeng esimestest kevadtöödest oli põhjalik ja hariv. Põgusalt tutvustas Teas taimede ettekasvatamist, jagas teadmisi taime kasvuks vajalikest väetistest ning rääkis, millised on enam levinud maitsetaimede nõudmised ja kasutusvõimalused.

Teas oli võtnud kaasa ka mitmeid seemnepakikesi ja näidiseid väetistest ning tõrjevahenditest. Neilt Krõõtadelt, kes seemnetest midagi meelepärast välja valisid, jäävad õed-Krõõdad huviga tulemusi ootama, et mõne nädala pärast juba taimi vahetada ja kuulata, kuidas Tease antud teoreetilised kogemused praktikas rakendusid.

Pikemalt peatusime aga puude ja põõsaste hoolduse ning lõikamise teemadel. Esmalt rääkis Teas, mida ja kuidas teha ning illustreeris oma juttu rohkete fotodega, seejärel tõmbasime kummikud jalga ja läksime käärid käes müttama rahvamaja naaberaeda. Aia omanikud Toomas Känd ja Riina Kurg olid küll juba puud kenasti õigeid valguspõhimõtteid järgides ära lõiganud, aga Tease terav silm leidis siiski veel mõned oksad, mida paremaks lõigata andis.

Lisaks Teasele jagasid kohaletulnud kogemusi ka omavahel. Nii selgus, et õhus lendavaid kahjureid saab hästi kinni püüda puu otsa riputatud avatud keefiripakiga, kohvipaks aga hoiab eemal peenra sees taimi ründavad kahjurid ja haigused. Teas märkis ka, et kuiv kohvipuru on tõhus abimees seemnete ajatamisel. „Väiksemaid seemneid tasub enne mulda külvamist kohvipuru või liivaga segada,“ täpsustas ta.

Järgmisel korral kohtuvad Krõõdad 17. aprillil, et spetsialisti juhendamisel maalida endale kaunid rahvusmustris kalossid.

Naised ühinesid...

27.veebruari õhtul saigi loodud naisselts Kõue Krõõdad. Kohal oli üllatavalt palju naisi. Oli mõnus koosolemine, saime üksteisega veelgi tuttavamaks. Palju häid plaane ja põnevaid ettevõtmisi on tulemas. Pidage kalendritel ja kuulutustel silm peal!

Siinkohal mõned pildid, meestele imetlemiseks:

Sellest üritusest vaata ülevaadet ka Alansi veebist.

Vahva, et oleme ületanud oma ettevõtmistega ka valla piirid, seekord oli kohal ka juba naabervalla esindaja. Pendliklubis käib ka üks inimene päris kaugelt.
28.veebruari õhtul sai maha peetud ka üks suurem sünnipäevapidu - 35 inimest oli pika laua taga, löödi tantsu, ööbiti kohapeal ja mindi rõõmsalt pühapäeva hommikukohvi järel mööda Eestit oma kodudesse laiali.
Tänan südamest inimest, kes külaseltsi tegemisi salamisi pangaarvet täiendades toetas! Väga ilus üllatus oli. Täname südamest, iga toetus on nagu rusikas silmaauku. Aitäh!

Kõue Krõõdad

27.veebruaril kell 19 - reede õhtu, kooli- ja tööpäeva ees pole, peremehed valvaku lapsi - ootame Kõue Rahva Majja perenaisi-pereemasid-noori-vanu-algajaid-kogemustega. Tegevust alustab Kõue valla naiste klubi KÕUE KRÕÕDAD. Ei maksa arvata, et see on vaid Kõue Külade Seltsi piirkonna ettevõtmine. Otse vastupidi, meie suhtleme siin nagunii väga tihedalt. Ootame just nimelt naisi kogu vallast!
Miks meil seda vaja on? Meid ühendavad ju samad asjad: pere, aed, lapsed, köögitarkused, hoidistamised, käsitööoskused, elukogemused ja majapidamisnipid. Kõik see päevakorda tulebki. Esimesel korral peame plaane, aga edaspidiseks on juba kokkuleppeid - saaksime kuulda uuemaid uudiseid taimede-seemnete ja aianduse maailmast, leivaküpsetamise õpiks ära, vitspunumise meister on silmapiiril, vahetaks omavahel taimi jne. jne. jne. Ja ikka peamine - saaks omavahel tuttavamaks ja tunneks, et koos oleme suurem jõud kui üksi.

Kui 27.veebruaril tuled, võta sõbranna ka kaasa. Joogimasin rahvamajas töötab endiselt hästi, aga lauale võta midagi põnevat kaasa. Vahva, kui see oleks ise tehtud.
Kohtumiseni 27.veebruaril kell 19 Kõue Rahva Majas!