Uus aasta on jõudnud Kõuele

Kui ma neid ridu kirjutan, on suurem pidu Rahva Majas läbi, tantsiti ja lauldi lõõtspilli saatel, raamatukoguruumis pandi kalendrisse kirja paar uut üritust käesolevasse, jaanuarikuusse ja veebruarigi. Tänastest söökidest olid kodusemad Endla küpsetatud leivad ja jookidest mehisem hiigelpudel Törley vahuveini. Saluut oli võimas, seda lasti ümbritsevatest majapidamistest aga kogupauk tuli siit, Kõue keskusest. Eeskujulik pauk tuli ka Hiiepaju talust.

Täienduseks: maja läks lukku kell 5.00, selleks ajaks sai lauldud umbes sajas viimane laul lõõtsmooniku improvisatsioonide saatel ja tantsitud viimane rahavatants. Head Uut Aastat!

Toimunud üritustest

20. detsembril toimus Kõue Rahva Majas majanduslik-kultuurilise liidu Järva Arengu Partnerid projektijuhtimiskoolitus. Üritusel oli võimalik Kõue valla rahval käia välja oma tulevasi projekte või nende ideid - kasina reklaami kiuste said projektijuhtimise koolituse läbijad arvustamiseks kolm ideed - mis paremad, mis veel paremad, teavad asjaosalised. Järvamaa külalistele maja meeldis, tundus kodune, hubane, suurimaks hädaks kujunes teise korruse valgustus - piisav, et vaadata projektori pilti või näppida sülearvutiklahve, suuremaks kirjatööks on vaja minna raamatukogutuppa, kus eeskujulik päevavalgustus laes.


Üritus, mille korraldajad kahtlevad, kas üldse keegi kohale tuleb, võib aga kujuneda hoopis teistsuguseks - nii juhtus 27. detsembri lastehommikuga. Reklaamikanaliks oli üritusele infostendid külades, külavanemate otsereklaam, online-infot ei jagatud üldse. Kohal olid 11 last paljude vanematega, kusjuures kohaletulnud isad ei pidanud ennast üldsegi diskrimineerituna tundma, kuigi emasid oli rohkem. Pettsoni stiilis jõulupuu valmistamine kujunes menukaks, kokku lepiti järgmise latehommiku toimumispäev. Jälgige reklaami infostendidel külades või küsige lähima külavanema käest!

Häid pühi!

Üks pilt ka Rahva Maja tagant, lääne poolt. Märka lauavirna ja teadetetahvli taga kunagise kuulsa Kõue Ministeeriumikooli kõrgete akendega esimese korruse müüri. Praegu on seal töökoda, 1905. oli see aga ülimoodne kahekorruseline koolimaja internaadiga. Õpilasi käis seal isegi Järvamaalt Albust Raplamaale Juuruni välja, maja hävis 1941.


Rahva Maja tulevaste ürituste kohta loe oma või naaberküla infostendilt, küsi kohaliku külavanema käest täpsemalt järgi. Ilusaid pühi!

Kuidas meid leida

Kõue on olnud kunagi võimas muinasküla, Kõue küla järgi on nime saanud ka Kõue vald, mille kunagist keskust kooli ja vallakohtu maja vundamendi näol meenutab tänapäeval mälestuskivi. Keskuse areng on alati olnud seotud teedevõrguga, Kõue küla koos Triigi mõisakompleksiga moodustab kaartidel ämbliku keha, olenevalt kaartide täpsusest kuni kuuejalgse, ehk Kõuelt lahkumiseks võib kasutada kuut võimalust - läbi Ojasoo, Ardu, Virla, Kuimetsa, Vaopere, Oraveski. Samas asub Kõue maanteedest nii kaugel, et esmakordselt siia sattujal on soovitav varuda kannatust, aega ja tähelepanu, tuleb mitu korda keerata kõrvalteedele, silte ja liiklusmärke märgata.

Kui Kõue Rahva Maja vundament valmis, kinkis Harju maavanem Värner Lootsmann Kõue Külade Seltsile reproduktsiooni Ludvig August von Mellini Harjumaa kaardist (18. sajandi lõpp). Nüüd on võimalik kõigil, kes enne Kõuel pole käinud, siia orienteeruda kuulsaima Baltisaksa kartograafi loomingu järgi, Mellini kaart on esimene eesti- ja liivimaad põhjalikult kujutav kaart, Liivimaa Atlas sisaldab mitu tuhat kohanime ja palju muud põnevat.


Võtame vaatluse alla kaks põhilist marsruuti, Tallinnast ja Järvamaa poolt tulijad.

Järvamaa poolt, mööda Tartu maanteed (oranz) tulles, tuleb sooritada vasakpööre paar kilomeetrit peale Ardut, silt näitab Triigi poole, eraldi vasakpöörde rada maanteel ei ole, sõidurada läheb sujuvalt laiemaks, et vasakpööret sooritades saaks aeglustada, vajadusel läbi lasta vastutulevad sõidukid. Tee (roheline) kulgeb läbi Silmsi, Rava, Triigi külla. Triigile jõudes on vaja varsti jällegi vasakpööre teha, kõrvalteele, vahetult enne bussipeatust (Kõue tee). See tee (kollane) viib otse Rahva Majani (Kõue küla). Kes selle pöörde maha magab, sõidab läbi Triigi mõisaesise (tumepunane) teederistini, kus silt näitab Kõuele, vasakule. Ka see tee viib otse Rahva Maja juurde.

Tallinnast, mööda Tartu maanteed (oranz) tulles, tuleb pöörata paremale Kose-Ristil, Johan Pitka memoriaali peale (sinine). Enne Ojasoo silda, vahetult peale Ojasoo bussipeatust, tuleb sildi järgi keerata Triigi poole, vasakule, peatee, mida Mellini kaardil pole, läheb läbi Habaja Juuru peale. Olles Ojasoolt Triigi peale suuna võtnud, jõuab läbi Riidamäe, Sääskula, Triigile. Sealt näitab silt paremale, Kõue peale.

Vana aasta ärasaatmine Kõuel

31.detsembril kell.23.30 algab Rahva Majas pidu, asja tõmbab käima Marika Leppik akordioniga, tants ja trall kestab seni, kuni rahval jaksu on. Tulijal kaasa võtta söök, jook ja pauk. Saadame koos ära vana ja võtame vastu uue.

Tulevastest üritustest

Kõue kandi külavanemad pidasid pühapäeval oma igakuist koosolekut Rahva Majas, pildi järgi otsustades ei olnud tegu mingi piduliku sündmusega, vaid see on elementaarne, et koosolekul on nii muu seas kaetud laud vastavalt aastaaja menüüle, seekord siis verivorst, pohlamoos, heeringas, palju magusat ja RMK harjumaa juhtkonnalt vana tallinna vineerist kinkepakk sissepõletatud RMK sümboolikaga. Aga tegelikult oli põhjust pidulikuks sündmuseks ikkagi. Nimelt oli üle pika aja kohal kõik 8 külavanemat - nii palju, kui Rahva Maja peaukse taga nagisid. Kõue Külade Seltsi mudel - seltsi kuuluvatest küladest valitud külavanemad, kes moodustavad seltsi juhatuse, paistab hästi toiminud olevat, kasvõi esimeseks suuremaks linnukeseks oleva Rahva Maja näol, mida vald on toetanud 460000 krooniga. Muidugi on kõik külavanemad inimesed oma nõrkuste ja hädadega, mis on loomulik, nagu tulised võitlused põhimõtete eest ja pärast - omamoodi õhu selginemine, mis ei lase lämbusel ja silmakirjalikkusel hinge matta. Koosolekul pandi paika Rahva Maja detsember-jaanuar kalenderplaan, pilootüritusi mitmele maitsele, eagrupile ja maailmavaatele, siinkohal võtab antud postituse allakirjutaja endale võimaluse delegeerida kokkulepitud ürituste eelinfo ja reklaam siin külaveebis teistele külavanematele, kahe nädala jooksul on Kõue Külade Seltsi ametlikku ajaveebi käinud vaatmas 106 erinevat külastajat, päevane külastatavus on kuskil 20-30 vahel.

Aga ühest üritusest täpsemalt:

20. detsembril peab majas projektijuhtimiskoolitust Järva Arengu Partnerid (JAP). Tegu on organisatsiooniga, mis vahendab PRIA euroraha 2009-2013 Kõuel ja järvamaal 7 vallas. Tegu on nn. intelligentse rahaga, ehk JAPi asi on peale raha paigutuse vaadata ka, et seda kulutatakse õilsateks, kohalikku keskkonda ja kogukonda väärtustavateks tegevusteks. Toimuv koolitus on koolitustsükli viimane, kolmas ning sellest kooruvad tulevased projektide kirjutajad, juhid, konsultandid, eksperdid ja hindajad. Et koolituse lõpp ei kujuneks kuivaks ja liig teoreetiliseks, on kell 13.00 kutsutud majja Kõue vallas valmivad projektid ehk nende loojad, omamoodi projektijuhtide koolituse eksamiks kujuneb välja reaalsete projektide arvustamine ja konsultatsioon. Kõue Külade Selts käib välja vähemalt kaks valmivat projekti - ühe pehme meetme alla mineva "Veelinnu rahva" ja kõva meetme alla mineva Käsitoo projekti, millest ma veel ei kirjuta.

Nii et - kohtume laupäeval 20.12.2008 kell 13.00!

Seltside ja Seltsingute päev Kõue Rahva Majas

Toimus koos Järva Arengu Partnerite (JAP) infotunniga. JAP kujutab endast Seltsidele lähemale toodud euroraha jagamise süsteemi, kusjuures jagamisse on kaasatud põhiliselt kohalikud inimesed programmi tegevuspiirkonnast. Kõue Vald asub ainsana JAPi kuuluvatest valdadest harjumaal, järvamaalt kuuluvad sinna Albu, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku vald.

JAPi tegevjuhi Silva Anspali sõnul on seltsitegevus Kõue vallas eriti heal järjel, seega, et raha ühtlaselt valdade vahel jagada, võib Kõuel tihedaks konkurentsiks minna. Kõue Valla Lipuprojekt, ehk kõige olulisem, millele toetust saada, on Kiruvere Muinaslaager,
üliaktiivsed arenduspiirkonnad on Kõue Külade Selts, Paunküla külade Selts ja Habaja Külade Selts, mille alla kuuluv Alansi, Kirivalla ja Lutsu küla (koos Rõõsa külaga ainsad külavanemaga külad väljaspool Kõue Külade Seltsi), on teinud viimasel tegevusaastal nii palju tegusid, et powerpointi presentatsiooni vaadates tuli paljude teiste külade esindajatel kadedus peale. Mitte aga Kõue Külade Seltsi liikmetele, sest Kõue Rahva Maja on ikkagi tähtsaim ja hubaseim arendus Kõue vallas viimastel aastatel.

Kultuurikalendri koostamiseks antud üritusel väljakuulutatu asemel ikkagi ei läinud, niivõrd paljud MTÜd, seltsid, seltsingud ja muidu aktiivsed inimesed said ja võtsid sõna, JAPi infopäev teistes valdades oli seni toimunud eraldiseisva pool päeva kestnud üritusena.

Kõue Rahva Maja ei jää tühjana seisma, lisaks paljudele alles planeeringu faasis olevatele üritustele peavad majas jõulupidu Ardu kooli õpetajad, kolmapäeva õhtuti teeb taidlusproovi kollektiiv "Üllatus", JAPi projektijuhtimise koolitus toimub siin detsembri lõpul.

Seltsingute päeva kohta loe kohustuslikest valla blogidest edasi:

Monika nägemus
Riina nägemus

Rahvapidu Kõuel

Kes käis reedel Kõue Rahva Majas ja arvas, et on õiget pidu näinud, eksis. Laupäeval esines majas kohalik taidluskollektiiv "Üllatus".


Nagu külapäevadel on kombeks olnud, tõid peost osavõtjad ise head-paremat kaasa. Lauad olid lookas, võibolla parimad palad olid Triigi külast Oja talust toodud marineeritud silmufileed, tundmatu autori letso ja lauasuurune kook Kõue külast Uue-Mihki talust, mille tegemiseks kulus mune kohalikus munavääringus saja krooni eest.

Tantsu löödi mõlemal korrusel, terve maja mürtsus, laetalade vahelt pudenes põrandale viimast ehitustolmu.


Maja pühapäeva hommikul, lehivivad Eesti, Kõue valla ja EL lipud.


Järgmine üritus toimub majas juba kolmapäeval, 10. detsembril, kell 17.00. Siis on siia oodatud kõik Kõue valla MTÜd, seltsid, seltsingud ja muidu aktiivsed inimesed.

Kõue Rahva Maja on avatud!

Fotojäädvustusi 5. detsembri avapeost:

Maja oli rahvast täis:


Kolme lauluga esines Oru Kvartett:


Kõue kandi külavanemad Arno Ilves (Paunaste), Juta Kuusk (Virla), Tiiu Lõoke (Kõue, Vahetüki, Nutu), Olev Kull (Aela), Raivo Kukemelk (Kadja):


Jüri Muru Harju maavalitsusest, Kõue kandi teenekaim koduloouurija Erich Klaan, Kõue vallavanem Andres Õis, Harju maavanem Värner Lootsmann:

Maavanem kinkis Rahva Maja raamatukogule Johann Christoph Brotze ajaloolisi kirjeldusi ja jooniseid sisaldava raamatu:


Vallavanem mängis nii suupilli kui tõmbas lõõtsa:




Vaata lisaks:

Pilte
Uudist
Veel Uudist

Tuleb lisa!

Kõue Rahva Maja ootab külalisi

Reedel 5. detsembril kell 14.00 ametlik avamine

Laupäeval 6. detsembril kell 15.00 rahvapidu

Triigi küla pidas koosolekut

Triigi küla on viimase aasta jooksul pidanud 4 koosolekut - ühe kvartalis. Kuna tegu on Kõue Külade Seltsi kuuluvatest kõige suurema elanikkonnaga külaga (63 elanikku), on siin ka kõige rohkem vaja ära teha küla arendamises. Seekord kogunesid külaelanikud mõisa juurde, kuid mindi edasi Oja tallu. Oja talu on omamoodi Triigi küla mustertalu - seal vaid viis aastat elanud pererahvas peab edukalt lindlat, kitsi, lambaid ja sigu. Talu kaubamärkideks on eksklusiivne kitsejuust, mida turustatakse soliidse hinna eest pealinnas, talu majapraeks pakutakse 24 tundi küpsetatud tervet lammast küüslaugu-mündikastmes, mida on tellinud nii mõnedki cateringid.


Koosolekul räägitust ja tehtust:

Bussipeatuse planeering on koostöös Kõue vallaga kandnud esimesi vilju: maha on märgitud paviljoni asukoht, määratud, millise elektriposti otsa valgustus tuleb. Bussitasku mõõtmed ja ulatus on veel teadmata, vajab eksperdi hinnangut. Arhitektuurilises plaanis on külaelanikud pakkunud välja kolm lahendust, vallavanem on lisanud veel kaks pakkumist: viljandimaalt ja kohalikult tegijalt. Täpsem lahendus ei ole veel teada.

Triigi kui ka nii mõnegi ümberkaudse küla probleemiks on kommunikatsioon - Ojasoo-Triigi maantee on vilets kruusatee, madalamates kohtades Sääsküla ja Riidamäe vahel on tee alt välja tulnud palgid, millel tee osaliselt veel tänapäevalgi kulgeb - seega on tegu omamoodi muinasteega, kuigi sellel teelõigul peaks olema hoopis praktilisem väärtus ja tänapäevasem vorm. Kui legendi järgi asfalteeriti Kõue-Ardu maantee ära peale Arnold Rüütli külaskäiku Kõue keskusesse, millest ka rahvapärane nimi teele "Rüütli tee", siis ootab Triigi rahvas endale "Ilvese teed", juhul, kui president peaks Kõue keskust külastama, tuleks tal Tallinna poolt tulles läbida üsna vilets teelõik. Kõue keskusest läbi Ardu Ärma poole edasi minnes on tee korras, paraku ei ole paljudel Triigi küla elanikel igapäevaselt asja Järvamaa poole, primaarseks suunaks on Kose-Tallinna suund.

Asutati Otto von Kotzebue nimeline Triigi Külaarendamise Seltsing

Kuna eestimaal on kolm Triigi küla, vajas seltsingu nimi eristust teistest Triigidest - lahendust ei tulnud kaugelt otsida, elas just Triigi külas venemaa teiseks kuulsaim maadeavastaja Otto von Kotzebue, kes on nii Kõue kui ka Kose valla kuulsaim eales siin elanud inimene. Olles kolm korda ümber maailma purjetanud, valis ta just Triigi mõisa endale elukohaks, edendades siin põllumajandust ja karjakasvatust.

30.11.2008

Triigi Mõis
Triigi Küla
Kõue Vald
Harjumaa

Otto von Kotzebue nimeline Triigi Külaarendamise Seltsing

Seltsingu leping


1. Käesoleva lepinguga moodustatakse Otto von Kotzebue Triigi Külaarendamise Seltsing, edaspidi seltsing, mille eesmärgiks on külaelu arendamine ja probleemide lahendamine Triigi külas.

2. Seltsingu liikmed moodustavad ühtlasi juhatuse.

3. Juhatus valib vajaduse korral enda hulgast juhataja ja volitatud isuku(d).

4. Igal täieõiguslikul seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimisel.

5. Seltsingus võetakse vastu otsuseid häälteenamuse toel.

6. Iga täieõiguslik liige on kohustatud seltsingu huvides panustama oma aega ja muid ressursse, kui seda nõuab eesmärk

6. Igal seltsingu liikmel on õigus teha ettepanekuid seltsingu töös ja tegutsemise eesmärkides.

7. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks, seltsingu tegevuse võib lõpetada 3/4 juhatuse häältega.

8. Seltsing kohtub regulaarselt kord kvartalis, Triigi küla koosolekul, v.a. erakorralised juhud.

Seltsingu liikmed:

Merike Kukk
Kaja Haljaspärg
Aade Rämmeld
Juhan Soomets, seltsingu juhataja

Kõue Rahva Maja avamispeod

Avamispidu 5. detsembril kell 14.00

Üritusele on kutsutud inimesed, kes on aidanud maja ehitada või rahastada - kutsutud isikute arv on väga väike, heal juhul mahuvad kõik korraga ühele korrusele ning on võimalik kõigil sõnavõtte kuulata. Täpne maja mahutavus ei ole veel teada, see selgub antud ürituse käigus.

Rahvapidu 6.detsembril kell 15.00

See pidu on mõeldud kõigile Kõue kandi inimestele, eriti neile, kes on aastate jooksul maja juures talgutel käinud või muul viisil maja valmimisele kaasa aidanud, kuid ka kõigile teistele huvilistele. Joogid on seltsi juhatuse poolt nagu ka sisselülitatud elektrikeris saunas, koogid, suupisted, kõik muu söögikraam tuleb külalistel ise kaasa võtta. Alles sellel peol selgub, kui palju inimesi sinna täpselt mahub või on maja kummist.


Sellel pildil on Kõue Rahva Maja raamatukoguruum paar nädalat tagasi. Nagu näha, tööd jagub.

Kõue Rahva Maja - millega on tegu?

Jätame keerulise ja probleemiderohke, veninud, higi ja pisaraid kui ka palju rõõmu valmistanud ehitusloo mõneks teiseks korraks, tähtis on fakt: Kõue Rahva Maja on valmis! (ülemisel fotol veel mitte, see on aastast 2006.)

Asukoht Kõue külas (kunagine Kõue valla keskus), pontentsiaalne valla vaimne keskus tulevikus, palkmaja kivikatusega, allkorrusel raamatukoguruum, kaminaruum kööginurgaga ning saun, ülal praegu veel sektsioonideks jagamata saal. On soe ja kodune, valdavaks viimistlusmaterjaliks puit, kroonlühtrit laes ei ole, kulda-karda viimistluses kasutatud ei ole. Soovitame maja kasutada sussides või pehmetes jalatsites, kõrge kontsaga kingad võivad põrandad kiiresti auguliseks perforeerida.


Maja asub valla maal, kuid 50. aastaks Kõue Külade Seltsile kasutada. Krundil kiik, laululava vundament, võimalik võrkpalliplats, püstkoda veel joonisel.

Esialgu on võimalik üürida maja üritusteks, paarkümmend inimest peaks lahedalt ära mahutama, omamoodi mahutavuse prooviks kujunevad avamispeod 5. ja 6. novembril.
Esialgne maja ööpäeva üür on 2000 krooni, Kõue Külade Seltsi liikmetele 1000 krooni. Kuivi kaminapeerge ja halge tuleb esialgu omal kaasa võtta, seltsil sellist ressurssi hetkel pakkuda ei ole.

Kui on soov liituda Kõue Külade Seltsiga, palun täitke alljärgnev avaldus ning viige see tuttavale seltsi juhatuse liikmele.


AVALDUS

Soovin astuda Kõue Külade Seltsi täieõiguslikuks liikmeks.

Ees- ja perekonnanimi:
Sünniaeg:
Talu:
Küla:

Seltsi liikmemaks on juhatuse otsusel 200 krooni aastas.
a/a 221028469570, saaja Kõue Külade Selts

Seltsi liikmetel on õigus osaleda juhatuse valimistel, teha ettepanekuid külaelu arendamiseks ja võtta osa seltsi üritustest, üürida Kõue Rahva Maja soodustingimustel isiklikeks tähtpäevadeks või pidudeks.

Allkiri:
Kuupäev:


Samas tuletame kõikidele seltsi praegustele liikmetele meelde liikmemaksu tasumise vajadust.

Kuni Su küla ajaveeb elab, elad Sina ka ...

Kõue Külade Seltsi ajaveeb on loodud järgnevatel põhjustel:

1. On loogiline jätk 2005-praeguseni seltsi poolt välja antud ajalehele "Mõtted ja Teod"

2. Koondab ja jagab infot seltsi tegevuse, peatselt avatava Rahva Maja kohta

3. Siit saab blanketi Kõue Külade Seltsi liikmeks astumise kohta

4. Konkurents. Kõue vallas on juba kaks ametlikku külaliikumist kajastavat ajaveebi:

Habaja Külade Selts

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade toimetused, kus on omakorda kajastatud Kõue külade seltsielu.
Mainitud ajaveebi autor on ühtlasi koolitanud harjumaal teisi külavanemaid külaveebe tegema.

Kõue külades toimuvast on mujal ajaveebides seni ilmunud lood Kõue Rahva Maja kohta, kajastamist on leidnud Külapäev Palal, Triigi mõisa ajalugu, Talgud Kõuel.

Erinevalt siin viidatud ajaveebidest, on Kõue Külade Seltsi omal eesmärgiks postitused mitmetelt autoritelt - külavanematelt, kes on ühtlasi seltsi juhatuse liikmed.

Miks just blogi - ehk ajaveebiformaat?

See on kõige lihtsam, kaasaegsem, modulaarsem, efektiivsem ja muidugimõista tasuta kanal, kuhu infot panna, seda jagada ja sealt leida, koos tagasisidevõimalusega. Head lugemist ja palju tagasisidet!


Pildil on Kõue Külade Seltsi "Vana kooli" külavanemad Kadja külas. Vasakult: Raivo Kukemelk - Kadja, Tiiu Lõoke - Kõue, Nutu, Vahetüki, Aino Kärner - Pala ja Kukepala, Juta Kuusk - Virla, Olev Kull - Aela.

Kõue Külade Selts koondab enda alla Harjumaal Kõue vallas asuvad 11 küla:


Aela
Kadja
Kukepala
Kõue
Nutu
Pala
Paunaste
Rava
Triigi
Vahetüki
Virla


Järgnevalt külade tunnuslaused ja lühitutvustused:


Kõue küla on valla süda

8 majapidamist + 3 suvemajapidamist. Kõuel avatakse varsti Rahva Maja raamatukogu ja avaliku internetipunktiga. Siin on asunud mitu koolimaja - külakool ja ministeeriumikool ning mitu poodi. Tulevikus on plaanis kiigeplatsi ja rahvamaja edasi arendada ning töösse rakendada.


Triigi - Iidne keskus

Triigil asub mõis, mille piirid katsid hiilgeajal peaaegu kogu praeguse Kõue Külade Seltsi maad. Praegune Triigi küla on mõisasüda lähiümbrusega, seega põlistalusid siin pole. Elanikke on siin Kõue Külade Seltsi küladest kõige rohkem, loomi (sigu, lambaid) samuti. Triigi küla piiridesse jääb ka pool Triigi mõisa kolmandast karjamõisast Oraveskist, pool sellest jääb Kõue küla alla. Triigil on rajamisel bussipeatus.


Rava - Võimsad põllud raba vahel

Ravas asuvad väga viljakad ja suured põllud, siin asub ka põllumeeste tehniline keskus. Küla oli kunagi Triigi/Kõue Valla keskuseks, siin asub tänaseni vana vallamaja, mis otsib kosilast. Rava küla nimi olevat tulnud vene keelest, tähistades kindlat maad jalge all.


Vahetüki ja Nutu

ehk endise nimega Kossaste ja Nutu on endised Triigi mõisa karjamõisad. Kossaste ja Kõue küla piiri märgib maha Kuivajõgi, mis oli ka esimeseks selle kandi teeks - veeteeks. Nendel küladel on ühine vanem Kõue külaga. Ehk just sinu pojast saab kunagi Vahetüki või Nutu külavanem?


Päikeseline Paunaste

Hajaküla, kokku 5 talu, neist ühes suvitajad. Talud on ilusa arhitektuuriga, rohkete abihoonetega, tee ääres, mis lookleb läbi soode ja rabade. Huvitav nimi - tekitab assotsiatsiooni J.R.R. Tolkieni tegelasega Bilbo Paunaste (Baggins). 1820. aasta Triigi mõisa kaardil pole Paunastel ühtegi hoonet, on vaid palktee läbi raba. Talud tekkisid seoses maa kuivendamisega, kui sai rohkem maad harida. Tulevikus on plaanis rajada külla teadete tahvel.


Pala ja Kukepala - Küla soosaartel

Küla ümbritseb sooala. Pala küla on ridaküla, Kukepala hajaküla. 10. talus elu suvel, aastaringselt 3. Palal asub okaspuude istandus. Küla keskus kuulub muinsuskaitse alla, kasutusel 13. sajandist. Veel praegugi võib kuival ajal minna üle sooteede Ravale ja Virlasse, läbi metsa ja kuivendatud pususoo kaudu Kaskevõhma soolinnuseni välja. Pala ajaloo kohta loe Aksel Orasi teoseid ja käsikirju.


Kadja on üks tore metsaküla

Majapidamisi 14, neist suvitajaid 11. Külas asub suur kivi, Hansu-Tõnu talu koplis. Tasub vaatamist. Teiseks vaatamisväärtuseks on magasiait, küla keskel Veskimäel, aastast 1888. Loodussõbrale pakub huvi Kadja järv ja soosaared. Küla läbis Tallinn-Paide talitee, mille vahepeatus asus Kõrtsi talus. Tulevikus on plaan arendada infotahvlist küla keskus, Kõue Külade Seltsi traditsiooniline suvetrall aastal 2010 saab samuti toimuma Kadjas.


Virla - Küla metsade keksel

Koduloouuruja Erich Klaani andmetel elas esimese vabariigi ajal Virlas rohkem kõrgharidusega inimesi kui Ardus. Ardu kasv on tingitud Tartu maanteest, Virlat läbis tol ajal tähtis talitee. 19 majapidamist, neist suvitajaid 7. Virlas asub ümbruskonna ilusaim kuusehekk, Paljaku talus. Tulevikus on plaanis välja ehitada bussipeatus ja Lasku tall.

Aela - Olemine soosaartel annab võimaluse elu üle järele mõtlemiseks

Sügav eraldatus soode ja rabade vahel. Viimastel aastatel tuntakse enam huvi oma juurte vastu. Aela on hajaküla - 3 suitsu talvel, 7 suvel. Aela järv asub halduslikult küll Kaiu vallas, kuid sisuliselt Aela küla järv, sest juurdepääs on Aela kaudu. Tulevikus on plaanis taastada küla keskuses asuvad lauda varemed ja puurkaev selle kõrval.




Kui Sinu kodukülal puudub tunnuslause, proovi vastata järgmistele küsimustele:


Kuidas paikneb küla looduses?

Kui palju majapidamisi, suvitajaid?

Mis on külas erakorralist, iseloomulikku?

Mis võiks olla tõmbenumbriks läbisõitjale?

Kõige huvitavam fakt küla ajaloost:

Mis on tulevikus plaanis ära teha küla jaoks?

Küla tunnuslause: