Triigi küla pidas koosolekut

Triigi küla on viimase aasta jooksul pidanud 4 koosolekut - ühe kvartalis. Kuna tegu on Kõue Külade Seltsi kuuluvatest kõige suurema elanikkonnaga külaga (63 elanikku), on siin ka kõige rohkem vaja ära teha küla arendamises. Seekord kogunesid külaelanikud mõisa juurde, kuid mindi edasi Oja tallu. Oja talu on omamoodi Triigi küla mustertalu - seal vaid viis aastat elanud pererahvas peab edukalt lindlat, kitsi, lambaid ja sigu. Talu kaubamärkideks on eksklusiivne kitsejuust, mida turustatakse soliidse hinna eest pealinnas, talu majapraeks pakutakse 24 tundi küpsetatud tervet lammast küüslaugu-mündikastmes, mida on tellinud nii mõnedki cateringid.


Koosolekul räägitust ja tehtust:

Bussipeatuse planeering on koostöös Kõue vallaga kandnud esimesi vilju: maha on märgitud paviljoni asukoht, määratud, millise elektriposti otsa valgustus tuleb. Bussitasku mõõtmed ja ulatus on veel teadmata, vajab eksperdi hinnangut. Arhitektuurilises plaanis on külaelanikud pakkunud välja kolm lahendust, vallavanem on lisanud veel kaks pakkumist: viljandimaalt ja kohalikult tegijalt. Täpsem lahendus ei ole veel teada.

Triigi kui ka nii mõnegi ümberkaudse küla probleemiks on kommunikatsioon - Ojasoo-Triigi maantee on vilets kruusatee, madalamates kohtades Sääsküla ja Riidamäe vahel on tee alt välja tulnud palgid, millel tee osaliselt veel tänapäevalgi kulgeb - seega on tegu omamoodi muinasteega, kuigi sellel teelõigul peaks olema hoopis praktilisem väärtus ja tänapäevasem vorm. Kui legendi järgi asfalteeriti Kõue-Ardu maantee ära peale Arnold Rüütli külaskäiku Kõue keskusesse, millest ka rahvapärane nimi teele "Rüütli tee", siis ootab Triigi rahvas endale "Ilvese teed", juhul, kui president peaks Kõue keskust külastama, tuleks tal Tallinna poolt tulles läbida üsna vilets teelõik. Kõue keskusest läbi Ardu Ärma poole edasi minnes on tee korras, paraku ei ole paljudel Triigi küla elanikel igapäevaselt asja Järvamaa poole, primaarseks suunaks on Kose-Tallinna suund.

Asutati Otto von Kotzebue nimeline Triigi Külaarendamise Seltsing

Kuna eestimaal on kolm Triigi küla, vajas seltsingu nimi eristust teistest Triigidest - lahendust ei tulnud kaugelt otsida, elas just Triigi külas venemaa teiseks kuulsaim maadeavastaja Otto von Kotzebue, kes on nii Kõue kui ka Kose valla kuulsaim eales siin elanud inimene. Olles kolm korda ümber maailma purjetanud, valis ta just Triigi mõisa endale elukohaks, edendades siin põllumajandust ja karjakasvatust.

30.11.2008

Triigi Mõis
Triigi Küla
Kõue Vald
Harjumaa

Otto von Kotzebue nimeline Triigi Külaarendamise Seltsing

Seltsingu leping


1. Käesoleva lepinguga moodustatakse Otto von Kotzebue Triigi Külaarendamise Seltsing, edaspidi seltsing, mille eesmärgiks on külaelu arendamine ja probleemide lahendamine Triigi külas.

2. Seltsingu liikmed moodustavad ühtlasi juhatuse.

3. Juhatus valib vajaduse korral enda hulgast juhataja ja volitatud isuku(d).

4. Igal täieõiguslikul seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimisel.

5. Seltsingus võetakse vastu otsuseid häälteenamuse toel.

6. Iga täieõiguslik liige on kohustatud seltsingu huvides panustama oma aega ja muid ressursse, kui seda nõuab eesmärk

6. Igal seltsingu liikmel on õigus teha ettepanekuid seltsingu töös ja tegutsemise eesmärkides.

7. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks, seltsingu tegevuse võib lõpetada 3/4 juhatuse häältega.

8. Seltsing kohtub regulaarselt kord kvartalis, Triigi küla koosolekul, v.a. erakorralised juhud.

Seltsingu liikmed:

Merike Kukk
Kaja Haljaspärg
Aade Rämmeld
Juhan Soomets, seltsingu juhataja

Kõue Rahva Maja avamispeod

Avamispidu 5. detsembril kell 14.00

Üritusele on kutsutud inimesed, kes on aidanud maja ehitada või rahastada - kutsutud isikute arv on väga väike, heal juhul mahuvad kõik korraga ühele korrusele ning on võimalik kõigil sõnavõtte kuulata. Täpne maja mahutavus ei ole veel teada, see selgub antud ürituse käigus.

Rahvapidu 6.detsembril kell 15.00

See pidu on mõeldud kõigile Kõue kandi inimestele, eriti neile, kes on aastate jooksul maja juures talgutel käinud või muul viisil maja valmimisele kaasa aidanud, kuid ka kõigile teistele huvilistele. Joogid on seltsi juhatuse poolt nagu ka sisselülitatud elektrikeris saunas, koogid, suupisted, kõik muu söögikraam tuleb külalistel ise kaasa võtta. Alles sellel peol selgub, kui palju inimesi sinna täpselt mahub või on maja kummist.


Sellel pildil on Kõue Rahva Maja raamatukoguruum paar nädalat tagasi. Nagu näha, tööd jagub.

Kõue Rahva Maja - millega on tegu?

Jätame keerulise ja probleemiderohke, veninud, higi ja pisaraid kui ka palju rõõmu valmistanud ehitusloo mõneks teiseks korraks, tähtis on fakt: Kõue Rahva Maja on valmis! (ülemisel fotol veel mitte, see on aastast 2006.)

Asukoht Kõue külas (kunagine Kõue valla keskus), pontentsiaalne valla vaimne keskus tulevikus, palkmaja kivikatusega, allkorrusel raamatukoguruum, kaminaruum kööginurgaga ning saun, ülal praegu veel sektsioonideks jagamata saal. On soe ja kodune, valdavaks viimistlusmaterjaliks puit, kroonlühtrit laes ei ole, kulda-karda viimistluses kasutatud ei ole. Soovitame maja kasutada sussides või pehmetes jalatsites, kõrge kontsaga kingad võivad põrandad kiiresti auguliseks perforeerida.


Maja asub valla maal, kuid 50. aastaks Kõue Külade Seltsile kasutada. Krundil kiik, laululava vundament, võimalik võrkpalliplats, püstkoda veel joonisel.

Esialgu on võimalik üürida maja üritusteks, paarkümmend inimest peaks lahedalt ära mahutama, omamoodi mahutavuse prooviks kujunevad avamispeod 5. ja 6. novembril.
Esialgne maja ööpäeva üür on 2000 krooni, Kõue Külade Seltsi liikmetele 1000 krooni. Kuivi kaminapeerge ja halge tuleb esialgu omal kaasa võtta, seltsil sellist ressurssi hetkel pakkuda ei ole.

Kui on soov liituda Kõue Külade Seltsiga, palun täitke alljärgnev avaldus ning viige see tuttavale seltsi juhatuse liikmele.


AVALDUS

Soovin astuda Kõue Külade Seltsi täieõiguslikuks liikmeks.

Ees- ja perekonnanimi:
Sünniaeg:
Talu:
Küla:

Seltsi liikmemaks on juhatuse otsusel 200 krooni aastas.
a/a 221028469570, saaja Kõue Külade Selts

Seltsi liikmetel on õigus osaleda juhatuse valimistel, teha ettepanekuid külaelu arendamiseks ja võtta osa seltsi üritustest, üürida Kõue Rahva Maja soodustingimustel isiklikeks tähtpäevadeks või pidudeks.

Allkiri:
Kuupäev:


Samas tuletame kõikidele seltsi praegustele liikmetele meelde liikmemaksu tasumise vajadust.

Kuni Su küla ajaveeb elab, elad Sina ka ...

Kõue Külade Seltsi ajaveeb on loodud järgnevatel põhjustel:

1. On loogiline jätk 2005-praeguseni seltsi poolt välja antud ajalehele "Mõtted ja Teod"

2. Koondab ja jagab infot seltsi tegevuse, peatselt avatava Rahva Maja kohta

3. Siit saab blanketi Kõue Külade Seltsi liikmeks astumise kohta

4. Konkurents. Kõue vallas on juba kaks ametlikku külaliikumist kajastavat ajaveebi:

Habaja Külade Selts

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade toimetused, kus on omakorda kajastatud Kõue külade seltsielu.
Mainitud ajaveebi autor on ühtlasi koolitanud harjumaal teisi külavanemaid külaveebe tegema.

Kõue külades toimuvast on mujal ajaveebides seni ilmunud lood Kõue Rahva Maja kohta, kajastamist on leidnud Külapäev Palal, Triigi mõisa ajalugu, Talgud Kõuel.

Erinevalt siin viidatud ajaveebidest, on Kõue Külade Seltsi omal eesmärgiks postitused mitmetelt autoritelt - külavanematelt, kes on ühtlasi seltsi juhatuse liikmed.

Miks just blogi - ehk ajaveebiformaat?

See on kõige lihtsam, kaasaegsem, modulaarsem, efektiivsem ja muidugimõista tasuta kanal, kuhu infot panna, seda jagada ja sealt leida, koos tagasisidevõimalusega. Head lugemist ja palju tagasisidet!


Pildil on Kõue Külade Seltsi "Vana kooli" külavanemad Kadja külas. Vasakult: Raivo Kukemelk - Kadja, Tiiu Lõoke - Kõue, Nutu, Vahetüki, Aino Kärner - Pala ja Kukepala, Juta Kuusk - Virla, Olev Kull - Aela.

Kõue Külade Selts koondab enda alla Harjumaal Kõue vallas asuvad 11 küla:


Aela
Kadja
Kukepala
Kõue
Nutu
Pala
Paunaste
Rava
Triigi
Vahetüki
Virla


Järgnevalt külade tunnuslaused ja lühitutvustused:


Kõue küla on valla süda

8 majapidamist + 3 suvemajapidamist. Kõuel avatakse varsti Rahva Maja raamatukogu ja avaliku internetipunktiga. Siin on asunud mitu koolimaja - külakool ja ministeeriumikool ning mitu poodi. Tulevikus on plaanis kiigeplatsi ja rahvamaja edasi arendada ning töösse rakendada.


Triigi - Iidne keskus

Triigil asub mõis, mille piirid katsid hiilgeajal peaaegu kogu praeguse Kõue Külade Seltsi maad. Praegune Triigi küla on mõisasüda lähiümbrusega, seega põlistalusid siin pole. Elanikke on siin Kõue Külade Seltsi küladest kõige rohkem, loomi (sigu, lambaid) samuti. Triigi küla piiridesse jääb ka pool Triigi mõisa kolmandast karjamõisast Oraveskist, pool sellest jääb Kõue küla alla. Triigil on rajamisel bussipeatus.


Rava - Võimsad põllud raba vahel

Ravas asuvad väga viljakad ja suured põllud, siin asub ka põllumeeste tehniline keskus. Küla oli kunagi Triigi/Kõue Valla keskuseks, siin asub tänaseni vana vallamaja, mis otsib kosilast. Rava küla nimi olevat tulnud vene keelest, tähistades kindlat maad jalge all.


Vahetüki ja Nutu

ehk endise nimega Kossaste ja Nutu on endised Triigi mõisa karjamõisad. Kossaste ja Kõue küla piiri märgib maha Kuivajõgi, mis oli ka esimeseks selle kandi teeks - veeteeks. Nendel küladel on ühine vanem Kõue külaga. Ehk just sinu pojast saab kunagi Vahetüki või Nutu külavanem?


Päikeseline Paunaste

Hajaküla, kokku 5 talu, neist ühes suvitajad. Talud on ilusa arhitektuuriga, rohkete abihoonetega, tee ääres, mis lookleb läbi soode ja rabade. Huvitav nimi - tekitab assotsiatsiooni J.R.R. Tolkieni tegelasega Bilbo Paunaste (Baggins). 1820. aasta Triigi mõisa kaardil pole Paunastel ühtegi hoonet, on vaid palktee läbi raba. Talud tekkisid seoses maa kuivendamisega, kui sai rohkem maad harida. Tulevikus on plaanis rajada külla teadete tahvel.


Pala ja Kukepala - Küla soosaartel

Küla ümbritseb sooala. Pala küla on ridaküla, Kukepala hajaküla. 10. talus elu suvel, aastaringselt 3. Palal asub okaspuude istandus. Küla keskus kuulub muinsuskaitse alla, kasutusel 13. sajandist. Veel praegugi võib kuival ajal minna üle sooteede Ravale ja Virlasse, läbi metsa ja kuivendatud pususoo kaudu Kaskevõhma soolinnuseni välja. Pala ajaloo kohta loe Aksel Orasi teoseid ja käsikirju.


Kadja on üks tore metsaküla

Majapidamisi 14, neist suvitajaid 11. Külas asub suur kivi, Hansu-Tõnu talu koplis. Tasub vaatamist. Teiseks vaatamisväärtuseks on magasiait, küla keskel Veskimäel, aastast 1888. Loodussõbrale pakub huvi Kadja järv ja soosaared. Küla läbis Tallinn-Paide talitee, mille vahepeatus asus Kõrtsi talus. Tulevikus on plaan arendada infotahvlist küla keskus, Kõue Külade Seltsi traditsiooniline suvetrall aastal 2010 saab samuti toimuma Kadjas.


Virla - Küla metsade keksel

Koduloouuruja Erich Klaani andmetel elas esimese vabariigi ajal Virlas rohkem kõrgharidusega inimesi kui Ardus. Ardu kasv on tingitud Tartu maanteest, Virlat läbis tol ajal tähtis talitee. 19 majapidamist, neist suvitajaid 7. Virlas asub ümbruskonna ilusaim kuusehekk, Paljaku talus. Tulevikus on plaanis välja ehitada bussipeatus ja Lasku tall.

Aela - Olemine soosaartel annab võimaluse elu üle järele mõtlemiseks

Sügav eraldatus soode ja rabade vahel. Viimastel aastatel tuntakse enam huvi oma juurte vastu. Aela on hajaküla - 3 suitsu talvel, 7 suvel. Aela järv asub halduslikult küll Kaiu vallas, kuid sisuliselt Aela küla järv, sest juurdepääs on Aela kaudu. Tulevikus on plaanis taastada küla keskuses asuvad lauda varemed ja puurkaev selle kõrval.




Kui Sinu kodukülal puudub tunnuslause, proovi vastata järgmistele küsimustele:


Kuidas paikneb küla looduses?

Kui palju majapidamisi, suvitajaid?

Mis on külas erakorralist, iseloomulikku?

Mis võiks olla tõmbenumbriks läbisõitjale?

Kõige huvitavam fakt küla ajaloost:

Mis on tulevikus plaanis ära teha küla jaoks?

Küla tunnuslause: