Showing posts with label Meie külade lood. Show all posts
Showing posts with label Meie külade lood. Show all posts

13.3.11

Toimus Aela küla ajaloopäev

Käsna Akseli lorilaul:

Las katus sajab läbi
kaob emisel tõbi
ja arneneb külmaveesiga
meil metsikut maisi
puhvaikades naisi
meil kartul on kärnase näoga
ja nisu on hargneva peaga



Läbi kahe aasta pea igal Kõue ajaloopäeval kohal olnud Arvi väitis, et tegu oli seeriast kõige põnevama üritusega, ainult metsavendadest räägiti vähe.



Jah, palju räägiti ja palju sai protokollitud. Toorest materjali tuli nii palju, et seda ei jõua ühe korraga ära toimetada. Lugusid saab lugeda ja pilte juurde vaadata Aela külapäeval, 21. augustil 2011. esitletavas Aela reisijuhis. Ülal nõukogudeaegne kaart - kui palju oli väikeseid teid Aela vahel.

13.2.11

Meie maade lood...

Protokoll ajalootunnist:

Vene aja lõpp 89. aasta, sain sovhoosi käest ehituskrundi. 2 aastat maksin maamaksu, materjal ja projekt olemas, kohe läheb ehituseks. Läksin vallamajja. Oot-oot, asi pandi seisma, tuli maadetagastamine. Vana maaomanik ei tahtnud maad tagasi, võtab kompensatsiooni välja. Läksin valda, ei saa edasi ajada, miks ei või või ehitusega edasi minna. Maanõunik ütles, et palju vingud, ei saa midagi! Aga olen maksu maksnud, peaks nagu minu oma olema. Aasta pärast oli kompensatsioon välja võetud, pidi valla oma olema. Aga maa läks riigi resevfondi. Siiamaani olen üritanud silma peal hoida, et saaks endale, aga siiamaani seisab tühjalt.

Isa oli valla esimene talu, kes kirjutas taotluse tagastamisele. Mõõdeti välja, katastrisse. Saadati tagasi, pull käis 4-5 aastat. Maamõõtja tuli koju, ei saa maad välja anda, makske uus mõõdistamine välja. 25000 oli hind. Läksin valda ja palusin, et mõõtke maad välja. Amtnik: Ei, makske. Annan asja kohtusse, ütlesin. Nädala pärast olid maamõõtjad ukse taga, nelja nädalga sai asi korda. Aga selleks läks viis aastat aega. See oli rubla aja lõpp.

Tol ajal maksis riik esimese maamõõtmise kinni. Hiljem taheti palju-palju. Läksin maanõuniku juurde: Teie olete oma raha juba kätte saanud aga meie pole maad saanud.

Isa maa maksti kinni, vanaisa oma mitte. Teise järgu pärija ei saanud.

Teed ei poolitatud, kraavid poolitati, vanast ajast tean.

Meil samamood 100 ha. talu, oli ka testament, kolmele pojale ära jagatud. Oli näha ka katastril jooned. 2003 läksime üle vaatama, vana sugulane vedas pea Tamsile välja, potikud vett täis, külm, rabas leidsime ristikivid üles, ajasime kõik kupitsad valesti kokku, 1 sugulane ei oleks saanud üldse metsa. Pärast tuli välja, et jagasime hoopis vale maad. Maanõunik oleks võinud öelda, et võta aerofoto või kaart aluseks, aga ta vist arvutit ei tundnud.

Üks maja on teede kolmnurga peal, mismoodi piir jookseb, et maja osteti, aed ümber. Ostis vana peremehe käest, kes oli saanud erastada. Lippidest aed maakivipostide peal. See on sinu maa, see on sinu maja. Tahtis juuredeehitust teha, tuli välja, et temal jooksis piirijoon läbi maja nurga. Üks punkt oli jäänud märkimata. Maanteeamet võiks maja nurga maha võtta.

Lumelükkamine, raha vähe, kui palju valla rahade eest tehakse. Kui palju on registri järgi valla avalikuks kasutamiseks kirjas. Vaja vaadata kinnistupiire. Krunt on teiste maade sees, ligipääsuteid kaardil pole. Sügav eraterritoorium. Aga tema enda majal, tagumine tükk jäänud, maa müünud endise omaniku kinnistu peale.

Siin vallas, enamikes polegi teid eraldi välja mõõdetud vallale. 5 a. tagasi hakati välja mõõtma. Müüsime ühe metsatüki maha, vald ei lubanud maha müüa, tahtsid, et tee jääks eraldi tükiks. Kõrgemad põllud, mis paremini ära kuivavad on hinnalisemad, EW ajal olid hinnad isegi kõrgemad.

Kui maade ostmine oli mõõdeti tee maa sisse, pidin maksu maksma. Minu talul läheb ka mitu teed läbi. Maamõõtja mõõtis kõik teed välja - vallateed ja teedevalitsuse teed, Pärnu kandis. 40 ha oli, siin maksti juba siis kõvasti.

Kolhoosimelioraatorite ja agronoomidega pidi kaklema, nad arvasid, et nõukogude aeg tuleb tagasi.

Kepihoidjad olid alati vine all. Pani kiirete sammudega üle põllu minema, hea et pikali ei kukkunud. Kuidas sa nii mõõdad? Need panevad punkti sinna, tegelik oli 100 meetrit eemal. Panime papsiga järgi, kus punkt on? Veerand tundi vaidlesime. Füüsilises mõttes on lihtsaks läinud. Vanasti mõõdeti kindelpunktide järgi, need olid ka hoonete seinas.

5.10.10

Ajalooõhtud alustavad

meie külade lood
meie maa
miks võimsamad talud on maha jäetud
perepojad laiali jooksnud
sõtta maaelu eest pakku saanud
tüütu maaelu eest
maa harimise eest
loomade kasvatamise eest
järjepidevus kadunud
hooned lagunevad
vundamendid sammalduvad
metsad ammu maha parseldatud
maad ammu ära jagatud


Ajaloosari
"Kõue kandi mälu"

10. okt. kell 15
"Rava, Triigi ja Kõue tõmbekeskusena"

14. nov. kell 15
“kolhoosi-sovhoosiaeg”

12. dets. kell 15
"Meie kandi koolid läbi aegade"

tuleval aastal Aela ja Virla külalood, paku ise veel teemasid-kante välja!

iga kuu teisel pühapäeval alates 15 ajalooõhtu, alates 17-18 külavanemate laiendatud koosolek - jää kohale ja paku oma ideed-lahendused välja või delegeeri kedagi aktiivset!

Virla külavanema kandidaat oodatud samuti iga kuu teisel pühapäeval Kõue Rahva Majja - auraha ootab!!!

23.5.10

Meie külade lood... Paunaste kohtumise protokoll

Mudasilla esindused kohal, pooled Ilvesed külaelanikest. Jüri laskevõistustes, Maimu kohal, väike küla. Vanasti oli Niiselepa ja Vanasauna ka. Maimu juurest vaadates läbi metsa, Paunaste küla. Sisse saab siitkaudu. Narvatagused ja Petseri tagused maad, need on vaja tagasi võita. Kõue küla all on need majapidamised praegu. Palju metsloomi, põtra ja kägu täna nägime. Kohalikud on: Maimu, mina olen rukkipõllu ääres sündinud, ema lõikas rukkist ja sünnitas 25 juuli, hea aeg sündida. Arno>3 a tagasi olin esimene, kes sisse kirjutati külla. Savisaar maksab pensionärile 1000 krooni aastas, keegi ei taha maale sisse kirjutada. Aasta jooksul sureb palju inimesi ära, seepärast makstakse pinsitoetus nüüd sünnipäeval, mitte 1. jan.

Isapoolne vanaisa ehitas Ees-Paunaste (Maimu).

Tamme all oli Pikkeli maja, Ale Ann elas, aiamaa oli ka, halva kuulmisega.

Kalju maa ei ole Paunaste piir, Jüri maa tuleb Kõue külla.

Paunastes oli metsavendi ka, minu onu vend. Kossaste Reinul oli palju metsa, praegu kõik maha võetud, lauda taga hakkas. Sugulased ei lähe matust vaatama, sõjaväe auto peal punane kirst. Sass lõikas parashutisti pea maha, kes oli okstesse kukkunud. Tegi seatembu, lasti maha, KGB mees. Virlas maandus kuskil, vene vastased. Et oleks kindel, et surnud, venemaa eestlane oli Sass. Võibolla suunati siia. Metsavennad lõid Sassi maha. Aali elas Ilvese majas, Juhan Smuul on Nutu küla inimesi küüditanud. Kui muhulased tahvad, siis pidagu Smuuli tänavat, Kuressaarest kaoks! Heinrich Nettan oli meie küüditaja, poes tatistas värskete räimede hulka, nägin seda enamlast. See on puhta vale. Jahimees ja mis ta oli. Täna läheb asi huvitavaks. Kas Mudasillalt karjatee ka läks. Koostemäele, Mardimägi jääb paremale. Labamanni kõrvalt läheb mardimäele, kiige oli seal, Maimu vend ajas üle võlli. Koostemäe kaudu läks ilus tee, sai mootorratastega käia. Unnuki põld oli enne sood, kus praegu lepad Mudasillal. Aasa, teeristis, nende maa oli, mitte Mudasilla. Praegu riigimaa. Sootee läks, ümar põld, mis praegu tihe mets. 20. a. tagasi seenel, oli vaja minna küljega, nii tihe oli. Sealt me käisime Poostlemäe. Kossase juurest sai kogu aeg läbi käidud Virlas. Soolamägi, kossasest mööda, tee teeb jonksu, soolemägi, puu maha võetud, suur kivi ka. Tiidu mets. Eksisime ära, ühe talu juures Roosi, Nutu ja Vahetüki piiril. Talbaku Helmut, nüüd Rakveres. Kossase lugu, kolm venda, karjamõis. Helga tädi elas vahepeal Mudasillal, tegi puutööd. Teiselpoolteed oli küün kunagi. Helga tui meilt läbi, läksime kõik kooli. Käisime Triigi mõisakoolis. Keegi lasi looma, teine lasi vett kaevul, rikoshetiga läks ämber lõhki. Mudasilla mutt, minu vanaema oli see. 80. elas Mudasillal mees, käisin raadiot parandamas, rehemaa Ella. Kes Labamannil elasid, enne Tammetsad, praegu elamine ait. Kääbaste Elje, nende elamine Palal. Juuli Sanktberg, Ernst Jossak, oli puud tarvis, saagis puud ühelt ja teiselt poolt, tegi hiljem poriseks, et tuulega puu maha kukuks. Kasesalu oli kraavini, kasvasid puhmas, sai vikatiga niita. Kukeseened kasvavad seal, seal, seal, 100 aastat kasvavad ühes kohas. Kus Virla piir algab vasakule, murakale. Siht, peale Virla silti tuleb II siht, murakad. Mägede ümber, murakad.

7.5.10

Meie külade lood... Paunaste

Paunaste endised, praegused ja tulevased elanikud pluss kõik muud, kellele see küla südamelähedane, on kutsutud pühapäeval, 9.mail Kõue Rahva Majja. Võtame kaasa suupisteid ja vanu fotoalbumeid.

13.12.09

Meie külade lood... Pala

Üritus toimus seekord Ardu koolis, sest seal oli just lõppenud kontsert (Kõuel peeti samal ajal jahti). Saal oli tühi, kas kontsert üldse oli?



Pala küla lugudevestmine aga toimus, osaliselt on Pala küla vanem ajalugu kirjas Pala külaraamatus-vihikus.



Läbi talvise Pala hiljem, kodu poole kulgedes:

9.11.09

Õnnestunud ürituse elemendid (Triigi kooli kokkutulek)



Tiiu (Kõue) ja Olevi (Aela) poolt kogemata välja mõeldud külade ajalooõhtute formaat "Meie külade lood" jõudis 8. novembril teise ürituseni - Triigi küla pidas lisaks küla kokkutulekule ka Triigi kooli kokkutulekut ning Triigi valla päeva. Üritus toimus täismajale - ega üle 30 inimese juba naljalt Kõue Rahva Maja esimese korruse pika laua taha istuma ei mahu. Kuidas sellist üritust organiseerida? Allakirjutanu kujundas plakatid (Kõuel, Triigil, Kosel üleval), otseposti Triigi külaelanikele ja kaks kutset Rävalisse, Kõue Külade Seltsi ajaveebi päise ning kogu lugu. Kooli kokkutulek on niivõrd jõuline üritus, et kus seda veel ei tehta, seal ei osata ära kasutada inimressurssi, endiste üle maailma laiali kooliõpilaste näol. Kõue/Triigi kooli viimane kokkutulek toimus Kõu külas 1996, kui avati kooli mälestuskivi - see asub aga kooli vana vundamendi juures, kus asus kool viimati sõja ajal - Triigi mõisakooli kokkutulekut peeti viimati 1970, ehk ajal, mil kool veel töötas, sellest ajast peale on mõisakooli kokkutulek vaid plaaniks jäänud. Fotol kooli 100. juubel 1970. - nii palju rahvast pole enam Triigil nähtud:



Triigi kokkutulek 2009 - hakkab juba jälle looma:



Kokkutulnute seas oli aukartustäratavaid tegelasi, kellel polnud veel põhjust olnud Kõue Rahva Majja tulla - nende seas Triigi mõisa viimane õigusjärgne omanik Vilma Nigul tütardega, Triigi algkooli viimane juhataja Aino Jaakov ning tema õpilane, Triigi Farmi suuromanik, endine Kõue vallavanem Aare Mölder. Esindatud oli Triigil mitmed põlved elanud Põlluaasa perekond, samuti Kõue kunagise koolijuhataja Ergma järeltulijad. Läbi astus ka Mait, vaid kaks päeva tagasi tagasi Kõue vallavanemaks valitud Oti vanaisa. Kõige eakamaks külaliseks oli ilmselt Erich Klaan, kelle haridustee algas 1929. aastal Kõu koolis - mees, kes lappis kunagi Triigi mõisa katust pilbastega, et koolil oleks võimalik sinna sisse kolida. Fotol (Aino Jaakova kogust) vaade mõisa peahoone katuselt:



Ajalooürituse formaadi raames esitlesid kõik kohalolnud ennast, rääkisid kuidas ning millal nad Triigi küla või mõisaga seotud on, meenutati vanu aegu alates mõisnikest kuni erastamiseni - see kõik pidi mahtuma kahe tunni sisse kui juba hakkas hämarduma ning tuli minna Triigi mõisa juurde ning mälestuseks seal küünlad süüdata. Allakirjutaja tegi mitme lehe jagu ülestähendusi, mis ootavad toimetamist ja avaldamist - põnevaid fakte ja lõbusaid lugusid, uusi hüpoteese mõisa salakäikude ja piinamiskambrite kohta. Lepiti kokku järgmine kord, kui Triigi kool taas kokkutulekut peab - esialgse plaani järgi augusti lõpul 2010. Kõue Rahva Maja esimesele korrusele jäid üles neli Triigi mõisa kaarti:

Fragment 1820. a Triigi mõisamaadest, peal ka Kõue küla (EAA kogust), 1857. aasta vana vallamaja pööningult leitud, vallamajja viidud ning hiljem kadunud kaardi ainsad koopiad, 19. saj. lõpu mõisasüdame kaart TLA Hagemeistrite fondist, 1921. võõrandamisaegne plaan.

Triigi kooli kokkutuleku 2009. protokolle vaata edasi siit.