Olukorrast Kose vallas (Triigi külavanema kommentaar eilse volikogu salvestise kohta)

Sellel lingil asus eile kaks videojäädvustust Kose volikogust, mis on nüüdseks eemaldatud. Usun, et põhjus eemaldamiseks on piisavalt lihtne - sarnane käitumine, mida seal nägi, ei tee au ühelegi kodanikule, seda enam veel vallavolinikele. Samas on volinikud parim osa elanikkonnast, eliit. Pikemalt emotsionaalsetel rünnakutel ei peatu, tõesti, vehiti rusikatega ja karjuti teineteise peale, pakun mõned solvangud järgmiseks volikoguks, mida võib vabalt kuu aja pärast kasutada: "Teil kõigil on vaid lasteaiaharidus!" või siis "Mida sa ronid oma kummikutega siia volikokku!".

Nüüd aga sisulisest poolest. Poole tunni pikkuses videos oli tähelepanu all allakirjutaja eelmises postituses kirjeldatud Külavanemate kogu viimine töörühmana eelarve ja majanduskomisjoni alla ( edaspidi EMK). Seda nõudis volikogu esimees põhjendades asja vajalikkust. Kui koalitsioon koosneb (7 Meie Vald + 4 SDE) 11 liikmest, võttis sel teemal pooldavalt sõna vaid üks koalitsiooni liige, kes ütles (mälu järgi) et milleks jamada, külavanemate seas pole ka ühtset meelt, teeme selle ära ja läheme edasi. Volikogu esimees ei suutnud samas veenvalt selgitada, milleks seda vaja on. Rääkigu siis välja, milles asi, seda teavad kõik külavanemad ja ilmselt ka palju teisi asjaosalisi. Külavanemate kogu viimine EMK alla tähendab otse ligipääsu (volikogu väliselt) poliitilisele rahale. Kui oleks vastu võetud vastav statuut, oleks järgmisena loodud süsteemid selle raha laristamiseks (jutt käib umbes 25 000€). Kes on selle plaani suurimad vastased? Mitte väga üllatuslikult on selle vastu kultuurikomisjoni juht, kuna vastav muudatus mängib MTÜde rahastamise kultuurikomisjonilt EMKle. Üllatuslikult on kultuurikomisjoni juht aga SDEst, ehk koalitsioonist! Videos saigi kuulata volikogu esimehe ja Sven Andreseni vaidlust. See tähendab aga mõra koalitsioonis! Asi läks tuliseks ning Astrid Ojasoon (Harju- ja Raplamaa SDE juht) lahkus saalist. Kui Sven Andresen peaks enda poole saama veel ühe volikogu SDE liikme, on pinnas võimuvahetuseks Kosel valmis! Vaadates tervet rida mitte sõna võtvaid "Meie Valla" liikmeid, võiks tõdeda vaid, et vaga vesi sügav põhi. Mida nad mõtlevad või tunnevad pole teada. Vähemalt tulihingeliselt volikogu esimeest eesliinil kaitsmas nad ei ole. Opositsioon aga ei maga - usun, et ka praegusel hetkel sepitsetakse mingit nutust artiklit mida vallaleht keeldub avaldamast aga kindlasti leitakse mingi muu viis.

Kuidas saaks säilida praegune koalitsioon? vt. eelmise artikli lõpuosast (märksõnad: postitiivne edasiviiv kuvand, autoriteetse, õiglase liidri esiletoomine, koostöö jne., jne.)

Triigi külavanema viis kuud külavanemate kogu juhatuses

Kõigepealt Kõue kandi ühistranspordi tulevikust tuginedes abivallavaanema ettekendele viimasel külavanemate kogu koosolekul Ravilas.

Sügisest jätkab nn. valla buss samal liinil selle sarnasusega, et õpilased saavad jätkuvalt tasuta sõita, kõik teised hoidku mündid taskus. Õhtust lisareisi valla poolt hetkel pole plaanis (kesse ikka õhtul Kõuele tahab). Sellest reformist saab kindlasti valla ajalehest lugeda, pikemalt siin ei peatu. Plaan, mille nimel on pingutusi tehtud ehk 299A et üks hommikune ja teine õhtune liin läbi Kõue hakkaks sõitma on endiselt utoopia - vald erafirmat mõjutada ei suuda. Töö sektsioonides Triigi-Tallinn otseliini peal aga käib edasi. Siin on huvitav, et kui ma Vello Jõgisoole sellest 299A muudatusettepanekust pool aastat tagasi rääkisin oli tema reaksioon umbes selline,et sel pole niikuinii mõtet - Harju Ühistranspordikeskuse poliitika järgi jäetakse eravedajad kohe-kohe kuivale, doteeritakse valla siseliine. Praegu räägitase vallas sama juttu - 299A tõmbab liine niikuinii koomale, kuigi poole aasta jooksul pole midagi muutunud. Valla dotasiooni Kõue liinidele pole samas ka kusagilt näha.
 
Aga nüüd tagasi Külavanemate kogu juurde. Teatud peataolek valitses külavanemate kogu novembri alguses (Habaja Freskos), kui võim oli vahetunud, koalitsioonileping äsja alla kirjutatud. Koalitsiooni esindajat kohal ei olnud, suur segadus. Külavanemad otsustasid valida enda hulgast kolmeliikmelise juhatuse, kes tekkinud eriolukorras volikoguga suhtleks ja elementaarsemaid-hädavajalikke kommunikatsiooniülesandeid täidaks. Kuna Kõuel ja Kosel kehtisid täiesti erinevad külavanemate (edaspidi KV) statuudid, sai esmaseks ülesandeks kahe statuudi peale üks korralik teha. Toimusid kohtumised volikogu esimehega, kes tutvustas MTÜde uut rahajagamispoliitikat, külavanemate valimisi soodustavaid mehhanisme. Kahel kohtumisel kärati statuut sedavõrd valmis, et juleti see suurele ringile külavanematele saata ning järgnesid kaks selleteemalist koosolekut Visklas. Parandusettepanekuid tuli kümne ringis, parandusettepanekutega statuut sai 12 lehekülge pikk. Puupüsti täis Viskla külakeskuses käis lärm üle dialoogi - tõsine külavanemate käraja. Teisel Viskla istumisel hääletati statuudist välja KV kogu kuulumine eelarve- ja majanduskomisjoni juurde - just see koht, kust saaks otse eelarvele ligi, et kohalike MTÜde kukruid täita. Statuut saadeti volikokku kinnitamiseks.

Mõne aja pärast saatis volikogu esimees tagasi parandatud variandi, kus oli taastatud kogu kuulumine EMK haldusesse, mõned muud parandused veel, millega Visklas ei oldud arvestatud. See tekitas segadust ja nõutust. Ja otsekui selgest taevast ilmus  opositsiooni loodud statuudi eelnõu, mis oli üksjagu teistmoodi ning loomulikult KV kogu seotuseta EMKga. Opositsiooni statuudi eelnõul oli Vello Jõgisoo allkiri. Sellel ilmutusel on kaks poolt - kui seda poleks juhtunud, oleks volikogus tõenäoliselt kinnitatud volikogu esimehe versioon - olles ükskõik kui hea ja õilis oleks see tõmmanud kriipsu peale KV kogu demokraatiale olles otsene diktatuuri väljendus ehk Kose külavanemate kogu oleks leidnud ennast kusagilt Valgevene õigusruumist. Teisest küljest ei olnud opositsiooni statuudil vähemalt vormilist seotust (opositsiooniliste) külavanemate arvamusega. Järgneval koosolekul Ravilas kinnitasid (opositsioonilised) külavanemad käsi südamel, et nemad selle loomisel ei osalenud. Peaaegu ütlesid isegi, et nendest keegi ega isegi opositsioon ei käinud ***** külas opositsioonilise statuudi koostamisel. See selleks, tsirkust on vaja ning antud hetkel näitasid nad,et külavanematele niisama juba kotti pähe ei tõmba. Võrdle paari aasta tagust Kõue külavanemate pöördumist vägagi sarnasel situatsioonil liitumise eel, kui volikogu esimees samuti soleerima hakkas. Mis on aga opositsioonilise statuudi negatiivne pool? Allakirjutatud oli see, nagu öeldud, formaalselt Vello Jõgisoo poolt, kes valla valla lehe märtsinumbris kritiseeris liigset MTÜde rahastamist, võrreldes seda raha lennukilt loopimisega. Kas opositsioonilise statuudi allakirjutamine oli toetuseks külavanematele või hoopis kaigaste kodarasse loopimine kogu praegusele vallakorraldusele (nagu demokraatias opositsioonile igati kohane)?

Antud olukorras leidsin ennast KV kogu juhatusest kohalike poliitiliste leeride vahel, kes, olles naabrid või sagedamini isegi samade külade inimesed üksteist kogu südamest vihkavad ning üksteise vastu töötavad. Meenutasin, et nõustusin juhatuse kohta võtma esindamaks oma kanti, olles siis ja nüüd täiesti apoliitiline. Nüüd saan aru, et mõnedel kohtumistel vaieldi mulle vastu vaid selle pärast, et teostasin (koalitsiooni) statuuti, arvates ise, et see on kõigi külavanemate statuut. Siin tegingi naiivselt vea, sest näilisest külavanemate statuudist sai volikogu esimehe käes poliitiline paber. Tegin Ravila koosolekul avalduse enda juhatusest välja arvamisest demokraatia tagamise suutmatusel ning ettepaneku, et juhul, kui juhatus jätkab kolmeliikmelisena peaks minu asemel sinna valitama opositsiooniline külavanem, kes koordineerides protsesse annaks ka Batjale teada, et asi on kontrolli all ning vastutöötamist pole vaja. Vastasel juhul on seda oodata küll ja veel. Tuletan meelde, et Vello Jõgisoo oli viimastel KOV valimistel enim hääli saanud kandidaat.

Statuudi osas on lugu pärast neid pöördelisi sündmusi perspektiivikas - usun, et volikogu teostab edaspidi KV üldsuse tahet ning nii paljude kärajate peale (ise osalesin sel aastal koosolekutel 12 tundi) saab statuudi vaid paremaks. Kui see vastu võetud, saab tegeleda edasi põnevamate asjadega nagu MTÜde toetustega, reaalsete probleemidega.

Poliitilise madina vaibumist aga loota ei ole. Võimuliit ühisavalduses kaitseb ennast üksikuna esineva Don Quiote eest - väidetavalt on viimane Jõgisoo kirjutis valla lehest välja jäänud kuigi üleval (siseopositsiooni?) FB lehel. Siin, tundub, et saab vastu päid ka riigikirik (haudade kaardistamine mõtetu?). Samas on see leht kustutanud ise kriitilise kommentaari (midagi koolijuhi teemal). 300 meest on ennegi impeerumil jalgealuse kõikuma löönud, kas 100 (+SDE) suudavad tagada võimu Kosel? Puudu on võimas narratiiv-juhtfiguur. Uued sihid on vaja seada ja rahvast selle nimel motiveerida. Kui pea on tühi, tasub üle lugeda Aivar Pohlaku volikogupäevikuid. Reaalne kuid samas ilukirjanduslike elementidega olukorrakirjeldus, paatoslik-maguskaotajaliku stiili asemel optimistlikku-perspekttivikasse võtmesse pandud, võiks valla lehes fänne ja toetajaid koalitsioonile juurde tuua küll. Muidugi ma ei väida, et lood "lasime pika liu" või "vanaema teeb parimaid verivorste" valla lehes vähem fänne tooks.

Rahvast seob teadagi hästi ühine vaenlane. Tuhala kaevandussaaga paistab olevat lõppenud. Tartu maantee laienduse vastu pole ka nagu mõtet töötada. Jõgisoo peksu peal saab ehk mõnda aega hakkama aga kui võrrelda viimast Kõue võimuvahetust tüütab see (Kõuel sai mõnda aega kolakat endine VV Õis) ka varsti ära ning kui asemele ei astu vähemalt sama suurt juhti-visionääri võib tekkida vaakum. Õnneks on kevad ning peagi suvi ning tubased jahumised - võitlused parteipileti alusel jäävad vaid volikogu ja vabatahtlike sado-masohhistlike kalduvustega isikute seinte vahele. (foto poliitika ja pullisitt).

Ühtsest Kose ühistranspordist Kõue kandis

Seletan olukorda, mille illustreerimiseks on aluskaart 19. sajandi lõpust Kose keskusest Kõue-Triigi ja antud kandi tagaküladeni. Teedevõrk, kus tänapäevane ühistransport sõidab kattub, valla piiresse on mahtunud ka toonasest kihelkonnast välja jäänud Kadja-Aela. Ajaloolistest tõmbekeskustest-kantidest räägin aga hoopis järmises postituses.

Tänase situatsiooni eelduseks, et ühistransport Kõue kanti rohkem väisaks on mullu juulis asfalteeritud Ojasoo-Triigi tee, mis tagab Koselt sama hea juurdepääsu kui Habajale, kust käib homme läbi kuus K3 marsat Kosele + bussid peamiselt õpilaste veoks nii Harmi kui Orule-Kosele. Ardust leiab homme 32 otseliini Tallinnasse peatus.ee vahendusel. Ravilast läheb homme 12 otseliini Tallinnasse.

Kuidas on seis Kõue-Triigi tõmbekeskusega (ca. 300 elanikku)? Eelmise volikogu ajal pandi kuu pärast asfalteerimise lõppu tööle õhtune kojuveobuss (Koselt 19.45, Kõue 20.04, Ardu 20.20, Kõue 20.39, Kose 20.55). Kuidas on lood hommikuga? Siis saab arvestada vaid nn. valla bussiga, mis mille keeruline teekond (koolivaheajal, nädalavahetusetel ei tööta) on kujunenud aastate jooksul sobitudes hajakülades elavate õpilaste hariduseteele juhatamisega (helesinine hommikune trajektoor kaardil). Reedene lisaring peamiselt vanuritele Kosele ravimite hankimiseks. Kõue valla ajal teadupärast ei tohtinud ei kodanik ega õpilane Kosele saada, kardeti valla tühjaksjooksu. Just see igand annab valusalt tunda tööinimesena kasutades nn. valla bussi - Kosele saab hoomikul (6.50 Kõue tee) vaid ümberistumisega Ojasool K3-e (sõidab Koseni). Et Tallinna saada on vaja seega kasutada kolme bussi ümberistudes kahel korral! Teekond Tallinnasse, kuhu saaks umbes poole tunniga venitatakse terveks tunniks (Mäo kaugus Tallinnast)! Ardusse saab valla bussiga (8.15 Kõue tee) tiirutades läbi nii Panuküla kui kauni veehoidla taguse ringi. +Ardu-Tallinn teeb selle teekonna pikkuseks samuti tunni. Ilusad vaated veehoidlal aga ei tööta praktilisel viisil üldse efektiivselt.

Kas on lootust olukorra paranemisele? Töö käib ja lootust on. Kui vaid vallavalitsuses töö- ja vaimujõudu piisavalt oleks - veel nädal aega vakantne abivallavanema koht. Seega - mida ei tahaks 2014. enam kuulda?

"asendamatuid inimesi on terve surnuaed täis"

Kas see on sobilik väljend stabiilselt väheneva rahvaarvuga vallas? Väheste eranditega on endise Kõue valla piires Triigi ainus demograafiliselt perspektiivikas küla (praeguse Kose piires võrdne ehk vaid Otiveskiga).

Triigi külavanema uusaastapöördumine

Hea rahvas Triigil, Kõuel ja Kosel - lõppenud on taaskord üks tegus aasta ning nagu KOV-valimisaastale omane, on toimunud umbes niisama palju asju, kui kolmel eelmisel aastal kokku. Ja veel enam. Tunamullu toimunud ühinemisralli tõi omakorda särtsu ja tegusid juurde. Tuleb vaid soovida, et kõik see rahvas, kes siis aktiveerus ei peatu ning jätkab tegude ja üle kihelkonna kostvate sõnumite-ideedega. Väikest galeriid Kõue kandis tuimunust kuude kaupa saab näha me FB-lehel. August oli kõige metsikum. Kõue külapäev, Kõue mõisa heli, Kose Kihelkonnapäevade raames toimunud üritused, mis tipnesid kultuurikeskuse lahtiste ustega ning kiriku arhiivmuuseumraamatukogu avamine. Ravila mõis avas uksed. Rääkimata Triigi mõisa üliheadest teatritükkdest ning Triigi külavanema hõbeaardest, mis nii mõnegi ajaloolase oma arusaami ümber vaatama sundis. Ning kõige põhilisem - igakevadise-sügisese soparaja asemele valmis Triigi-Ojasoo tee, mis sai poolteist kuud peale valmimist endale vurama marsaliini K7. Ühistranspordi arendamine Kõuel on 2014 suurimaks teemaks kuid sellest täpsemalt järgmises postituses. Ka suures plaanis on teedevõrgu osas muutusi oodata. Kose-Ristil on näha Tallinna-Tartu maantee uut lõiku raie näol (ülemine foto) - nii nagu vana maantee nelja sajandi eest lõikas läbi kohaliku Kose-Ojasoo tee, lõikab uus maante vana tee veel korra pooleks - nüüd küll juba kahetasandilisena. Õhkõrna võimalusena saaksime Rail Baltica trassi läbi Kolu risti aga mitte lähemale (skeem all). Hea seegi.

 Nüüd aga veidi teadaolevat külaelu edendamise võimalustest käesoleval aastal. Mullu (nagu ikka valimisaatatel kombeks) käidi välja uued skeemid külade otserahastuseks. Kuigi võim on vahetunud, ei saa taolist magusat präänikut rahva käest tagasi rabada. Kuna allakirjutajal on sel aastal võimalus kuuluda Külavanemate Esinduskogusse (nn. varivalitsus), valgustan Sind käimasolevast tööprotsessist, mis küll väga toores aga siiski annab põgusa pildi, kuidas vald tööle hakkab:  

Volikogu ümber on komisjonid, millest Eelarve- ja Majanduskmisjoni alla kuulub Külavanemate Kogu. Kogu ja EMK vahel asub Külavanemate esinduskogu - kolm külavanemat, kelle volitused lõppevad kalendriaastaga - siis koosseis roteerub. Külavanemate kogu ja Vallavalitsuse (kes täidab volikogu käske) vahele on palgatud Jaanus Saadve, kes vastutab selle eest, et asjad sujuksid - et külavanemate hääl oleks valitsuses kuulda ning otsustele järgneksid teod. MTÜd, Külaseltsid, seltsingud jne., saavad otserahastust Külavanemate Kogu otsuste põhjal. Seega on antud külavanmatele (Kogule) volitusi juurde. Veel enam. Nüüd on selge piir Külavanemate ja MTÜde vahel. Külavanemate Kogust saavad osa võtta vaid valitud küla- ja alevikuvanemad ning abivanemad. See peab soodustama külavanemate valimist. Kõue kandist oleks hädavajalik valida külavanem Lööral, Habajal ning Ardus - et saada sõnaõigust neis külades tegutsevate seltside-MTÜde otserahastuses. Raha jagamise reeglid on loomisel - loomulikult rahastatakse kõigepealt omaosalusi, üritusi, mis on suunatud kogukonnale, eelistatakse kinnise seltskonna väljasõidule. Jne. Jne. Kas midagi praeguse Kose valitsuses ka lonkab? Puht kuulu järgi tundus kummaline kultuuri definitsioon, mis lähtub  rahvatantsust ja käsitööst. Kas peaks ehk Sirbi vallavalitsusse tellima või mis? Igal juhul - Head Uut Aastat!

Triigi küla pidas koosolekut

Kahetuhande kolmeteistkümnenda aasta kolmanda kuu kolmandal päeval kell kolm kogunes Kõue Rahva Majja seltskond Triigi külaelanikke (esindatud oli kaheksa majapidamist), et peale viit aastat taas vaadata üle, kes külavanemana küla esindada võiks. See probleem sai lahendatud lihtsalt - kõik osalenud nõudsid praeguse külavanema jätkamist ning nii jäigi. Kamina paistel soojendati end mitu tundi ning juttu jätkus seniks, kuni vaid söed hõõgusid - on olnud põnev aeg ning rääkida oli paljustki. Kui veel aasta tagasi ei osatud seisukohta võtta Kõue-Kose ühinemisel, siis praeguseks on hirm ja kõhklus kadunud - Triigil midagi viletsamaks ei lähe - läheb Ardu kooli viimane kooliaste kinni, pannakse lapsed Kosele, pannakse Ardu postkontor kinni, pole ka midagi - tööl käival inimesel pole kella kaheni avatud postiasutusse niikuinii asja. Perearstil käivad pooled Triigi elanikud niikuinii Kosel - täiskohaga arsti Kõuel enam ei ole. Rääkimata pangast, bensukast, veidi odavamast poest jne. Kuidas on lugu ääremaastumisega? Kolgas me oleme juba niikuinii, aga see on juba rohkem iseenda suhtumise küsimus. Kus endale meeldib elada ning millist mõttelaadi kanda. Küla, kus asuvas restoranis saab süüa näiteks Pardifileed kartuli-kanasüdame hautise ja värskete ürtidega või siis Vana Tallinnaga marineeritud veisefileed krõmpsuva salati ja seentega, ei saa olla kuidagi ääremaa. Ehk siis Monaco vürst Albert II võiks öelda Triigil seajahil käies, et kui see on ääremaa, siis just sellisel ääremaal ta tahakski jahti pidada. Aga Triigi ei ole mitte ainult Mõis ja sigade paradiis. Räägiti ka pikemast perspektiivist ja vaadeldi asju laiemalt. Sügisesed valimised toovad Kose vallale uue volikogu - kes oleks need inimesed, kes Kõue-Triigi asja seal tõhusamalt ajaksid? Praegune Kõue volikogu seis on pehmelt öeldes kummaline - endine koalitsioon (vallavanema-volikogu esimehe seljatagune) ja opositsioon (vana vallavanem, allasutuste juhid) enam ei toimi - võtmeküsimus, Kose vallaga liitumine, tõi koalitsiooni ridadest kaks liiget üle liitumise toetajate poolele. Loogiline oleks, et volikogu ka vormilselt toetaks sisulist arengut aga ei. Vallavanema, volikogu esimehe umbusaldamisest loobuti aga see ei olekski kõige olulisem olnud. Praegu paistab, et volikogus puudub liider - on uimeradmine ja peataolek. See olukord on kummaline KOV valimiste lähenedes - kes selga sirgu ei aja ja oma põhimõte eest ei seisa, jääb tõenäoliselt kaotaja rolli. Tuletame meelde vana vallevanemat Andres Õisi - valimiste aastal valmis Ardu lasteaed, mida nimetati tol ajal Õisi monumendiks ja kehvaks laenutekitajaks kuid milleta tänast Ardut ette ei kujutaks. Tol aastal toimus valla külade päev Kõue Rahva Maja hoovil (maja oli ka just eelneval aastal valmis saanud). Päeva juhatas loomuliklt Andres, lõigates rohekelt loorbereid. Praegused valitsejad endast monumenti maha ei kavatse jätta, kuigi suviste üritustega oleks lootust ja võimalusi küll. Kasvõi rohkelt õlle ajada ja õhupalle jagada kui paremat ette ei löö. Triigi külamees kandideerib Pärnu linnapeaks ja kampaania on keskmistel tuuridel juba mõnda aega käimas. Võtke eeskuju! Kosega liitumise üks põhjusi oli lühike pink tegijaid - kui praegune volikogu-vallavalitsus kulutavad oma energiat kemplmisel Kosega ühinemise jms. teemadel (Ühe VV liikme parandusettepanek ühinemislepingusse sisaldab välendit "Selgituseks: lepingu mahu suurendamiseks ei ole mõtet mingit möla kokku kirjutada ja dubleerida."), siis kust me leiame tegijaid Kose volikokku? Aga teeme demokraatiat mitte ülalt alla vaid alt üles, nn. rohujuure meetodil. Vasta küsimusele, kes peaks oma kandidatuuri üles seadma inimestest, mis koosneb praegusest Kõue volikogu, vallavalitsuse ja külavanemate hulgast. Peaks olema valikut küll. Äkki on mõni nii tagasihoidlik, et ei läheks ise ennast eales välja pakkuma, aga rahva toetus on olemas? Vasta ning tee avatuks Kose KOV valimiste ralli 2013!

Kõue-Kose ühinemisralli vahefinish gümnaasiumis

Järjekorras viies ühinemisvoor on läbi ja Vello Jõgisoo suutis sõnastada põhilised kärpekohad, kus tuleks kokkuhoidu: koolid, juhtimine ja raamatukogud ehk haridus-kultuur-juhtimine koonduks rohkem Kosele, saaks kvaliteetsemaks ja rahvas saaks sinna ühistranpordiga paremini ligi. Viimased kaks ühinemispeatust on septembri alguses - tahaks loota, et ühinemiskomisjon saaks plaanid selleks ajaks küpsemaks aga tõenäoliselt juhtub see kusagil oktoobris, mil lisa voorud. Siis käidaks lauale ka ehk konkreetsemad kärpekavad.

Olgu liitumisega kuidas on, ühinemisralliga on võitnud peamiselt Kõue rahva suhtluskultuur reaalaja vestmiku-chati läbi ning Alansi-Kirivalla-Lutsu külaselts, kes on ülekandeid läbi viinud. Kui väikse seltsina on olnud probleeme külavanemate järelkasvus, siis kvalitatiivsed hüpped tekkivad teinekord etteplaneerimatult - viimaseid ülekandeid vaatas rohkem inimesi, kui saalis - AKL külaselts on selle toimiva tehnoloogilise uuendusega (loomulikult ilma igasuguse eelarveta, vaid entusiasmist) teeninud kindlasti Kõue aasta MTÜ tiitli. Au neile! 

Tõenduseks olgu Kose gümnaasiumis aste leidnud neljatunnilise kõnemaratoni taustal veerenud vaatajate jutt (kasutaja AKLK2 moderaatorina):

Welcome to the 'aklk' room.
Atsmats: tere tere
AKLK2: tervist , nüüd ehk tagasi
Atsmats: paistab kostab
Habajaelanik: Ülekanne OK!
Habajaelanik: Hääl hakib!
AKLK2: palun korrake oma küsimusi, mis täna siitkaudu esitati
AKLK2: üks oli Kose pangakontori sulgemise teema
AKLK2: teist ei saanud kirja enne katkestust
AKLK2: on meid ikka näha ja kuulda?
teeluxx: jah
AKLK2: palume netivaatjate küsimusi ja repliike teemadel:
AKLK2: - mida "tädi  Maali" ühinemise läbi võidaks
AKLK2: - mida tasuks tädi Maalil karta ühinemise korral
Atsmats: kose algatas ühinemise et oleks kahe peale kokku rohkem nii mõistust kui raha...kummast kosel suurem puudus on ? ;)
Habajaelanik: "Tädi Maali" läheb suures vallas ametniku juurde, mitte tuttava juurde kellele saaks kurta ka muid muresid.
Habajaelanik: to Atsmats :))))))
Atsmats: tädi Maali on pika toimega ja hakkab just saama valmis projekti LEADERisse esitamiseks aga võta näpust JAP on ka kuulnu ühinemisplaanidest ega taha äraminejale enam toetust raisata...uues grupis aga
Atsmats: ei tunnetädi Maalit veel keegi ja ühinemisega läheb paar aastat aega ka... :(
AKLK2: saalis on publikut 12 inimest, neist 3 on Habaja kandist
Atsmats: lahja küll
Habajaelanik: Laseks kaamera vahest ka üle saali!
HE2: Tere ka minu poolt! Küsimus oleks siis Kose Vallavanemale. Kui  Vello väidab, et 200 000€ oleks võimalik kokku hoida, kui kulud ülevaadata. Kui ta niimodi väidab, siis järelikult tal on ka visoon või
AKLK2: Majanduse teem = eelarve üldiselt  & investeeringud; ühisveevärk; kesküte; prügimajandus; teedevõrk; tänavavalgustus jne
AKLK2: repliike ja küsimusi ?
HE2: eesmärk, kust ta need kärped teeb. Et küsimus oleks siis selles, et kus ta näeb neid lünku, kust saab kulud kokkutõmmata, kui kaks valda ühinevad? Aitäh =)
Habajaelanik: Lõpetage see harmi  kallal närimine - Ardu raiskab kordi rohkem!
Habajaelanik: Hr. Valdma - ARA VALETA!
Habajaelanik: Küsimus mõlemale vallavanemale: Eile räägiti hariduse osas jälle sellest, et Harmi tuleks omadega välja, kui 6 klassi kohta oleks 2 klassikomplekti.
Habajaelanik: Räägiti ka rohkem kui 10x suuremast dotatsioonist Ardu koolile.
Habajaelanik: Praeguse õpilaste arvuga peaks ka Ardus olema vähemalt 2 liitklassi, aga ei ole – Miks? Kas ühinenud Kose/Kõue vald suudab lõpetada Ardu kooli lausdoteerimise?
Mees: mida Valdma valetab?
X: Tubli, hr. Jõgisoo! ka Ardusse tuleks luua kolm liitklassi ja alates 7. klassist mõlema kooli õpilased Kose G-sse. Oleks õiglane ja aus!
Habajaelanik: Harmile maksab Kõue vald 2000!
Habajaelanik: Mitte 20000
Habajaelanik: Liitklassid Ardus????
Habajaelanik: Ardule Kõue vald 26000
teeluxx: Nüüd ma saan aru, miks Ardu ja Habaja inimeste vahel nii suur lõhe on.
Habajaelanik: Harmile ei leitud!!!
HE2: Nõustun X väitega. =)
AKLK2: Palve netiauditooriumile, kes julgeb, võiks oma nickname's või siis niisama välja öelda, millisest  Kose või  Kõue piirkonnast ta pärit on
Ly: Virla
Habajaelanik: Nimes
AKLK2: siis tekib läbirääkijaile parem pilt, millises kandis millised seisukohad olulised on?
Atsmats: habaja
HE2: Habaja
Habajaelanik: Miks vald ei ole nõudnud Ardu koolilt sama karmi kokkuhoidu nagu Harmilt?
AKLK2: Vallavalitsuse istungil oli ARdu-Harmi raha jagamise teemal kõva vaidlus, kuid enamushäältega otsustati raha jagada just nii
Habajaelanik: Andrus - Avalikusta see info!
teeluxx: Ma üldse mitte pahatahtlikult ei küsi seda teilt ja loodan ka viisakat reaktsiooni: kas te arvate tõesti et kui Kõue ühineb Kosega, siis Harmi kool jääb?
Mees: palju kose vanemad maksavad huvihariduse eest? või on tasuta?
X: Seda, et Harmi jääb alles, on lubatud kõikidel koosolekutel. Eile jäi kõlama "valge värv" ehk siis roheline tee Harmile.
teeluxx: Kose vallas oleks siis 4 kooli`?  On vist nii?
AKLK2: Läbirääkimiste käigus on mõlemad pooled seisukohal, et  Harmi kool säilib, kui riik ei vähenda veelgi koolide rahastamist ning !!! lapsevanemad panevad oma lapsi Harmi kooli !!!
AKLK2: Olin ise harmi hoolekogu liige, suutsime koos vallaga kooli alles jätta, tehes kärpe 3. kooliastme osas
AKLK2: aga keda kooli ei tulnud, olid mitmed Habaja kandi lapsed
AKLK2: ja taas ei piisanud riiklikust rahastamissüsteemist, valla poolt tuli anda lisa
Habajaelanik: Miks eelistat Ardut ja "kotiti" Harmit?
X: ühinenud vald saab olema suur. Miks mitte neli kooli - väikesed lapsed peavad saama kodulähedases koolis käia.
Mees: mina ei usu et jääb alles.kas ühinedes ei saaks sundida harmis sseal piirkonnas elavaid lapsi harmis käima?
AKLK2: selline oligi mõlema poole konsensus, 1. ja laste olemasolul ka 2. kooliaste peavad olema kindlasti kodu ligidal
AKLK2: kui lapsi on alla kriitilise piiri, siis pole see rahaliselt aga võimalik
AKLK2: seega 50% sõltub valla lapsevanemate valikust
Habajaelanik: Ardus ei ole lapsi, et hoida klasse lahus!
AKLK2: 3. kooliaste onjuba piisavalt suur, et hea transpordikorralduse puhul iseseisvalt kodu ja kooli vahel liikuda
AKLK2: minu arvates on eriti oluline just koolipäeva lõpus tagasi sõidu võimalus erinevatel kellaaegadel
Habajaelanik: Harmis on ka pikapäevakool.
Mees: vägagi nõus !!! aga kosel pole koolibussi, viiakse ainult suurematesse küladesse, edasi vaata kuidas ise saad. Kõue koolibuss viib ukse ette lapsed, kas pole?
AKLK2: juba transpordiprobleem on 1 oluline põhjus, miks Habaja kandist onraske lapsi oma valla kooli saata
AKLK2: Ardusse
Habajaelanik: Ja tagasisõidu võimalus.
X: Seadke ennast Habaja kandi lapsevanema rolli - kui kaua peab ta kannatama seda Harmi kinni-lahti juttu? Kas niimoodi hoitakse oma inimesi? Kui selline ebakindlus püsib, paneb pere oma seitse asja
X: kokku ja kolib mujale. Lähevad lapsed, läheb töötaja tulumaks. Valla rahakott jälle tühjem.
AKLK2: Teemavahetus: vallaelanike vaba aeg ja kultuur
AKLK2: hea, kui küsimused tuleks enne seda hetke, kui moderaator annab sõna kokkuvõtteks
Mees: kui ma ise kose koolibussiga sõitsin siis sõitsin 1 tund kose alevikus palvere risti. tgelelikult sõidab selle ju 10 minutiga, asi oligi selles, et koolibuss tegi hirmsa ringi
Mees: kõik peamised külad sõideti läbi aga lapsed edasi läksid jala
AKLK2: no kilomeetri-paar võib ju jala käia
X: Kui Palverre sõidab terve tunni, kui kaua ta siis sinna taha Tuhalasse ja Otiveskile veel sõita võib?
AKLK2: Lutsuküla lapsed tulevad ka Kolu tee ristile hommikul välja
AKLK2: vahest küll raske lapsi veenda, et talvel õues liikumiseks tubased tossud pole just parim jalanõu
Mees: käimise vastu polnud midagi, lihtsalt 1,5 h jõudsin koju
AKLK2: sinka-vinka bussidega pole töölkäijad muidugi rahul
AKLK2: seda räägiti ka Kõue küla ja Habaja koosolekutel
Atsmats: vaba aeg on maainimese jaoks olematu kategooria :)
HE2: =)
X: Just nimelt -tema vaba aeg kulub bussis loksumiele :)
Mees: Andrus ma arvan, et ma ei pea ennast avalikustama, enamus siin ei esine oma nimega, kui tahad saada oma e-mail, räägin sulle endast :) )
AKLK2: @mail.ee
Habajaelanik: Vabale mikrofonile: Hr.O.Valdma -  Kui 2000 Harmile ja 26000 Ardule ei ole lausdoteerimine – siis mis see on???
Mees: kas see teema juba ei lõppenud
AKLK2: Ott vastas: see oli vajalik Ardus 3. kooliastme säilitamiseks käimasoleva õppeaasta ajal, sest õpilasi on altpoolt peale tulemas
Habajaelanik: Miks see ei laienenud Harmile?
X: Kas  Kose vald ei näe kuskil võimalust matusetoetuse taastamiseks? Teada ütlemine: elu on väga kallis, suremine on veelgi kulukam.
Habajaelanik: Kus mina saaksin oma elektrisuksut ühinenud kose vallas laadida?
Mees: kodus
Habajaelanik: Vähe
Mees: mis vähe?
Habajaelanik: Tahaks rohkem võimalusi.
Atsmats: kasuta kaeramootorit...lae iga põllumehe juures :)
Habajaelanik: Irv:))))))))))))))
Mees: kõue valda tulevad kiirlaadijad,
Atsmats: tulevad kiirelt -lähevad kiirelt
AKLK2: laadimisjaamade kohta vaata kaarti siit: http://www.elmo.ee/et
Habajaelanik: Tean seda.
AKLK2: loe siis ka seda rubriiki - http://www.elmo.ee/et/KKK - kes viitsib orgunnida saab laadija oaigaldamiseks toetust
AKLK2: kindlasti ka ärisektor hakakb neid paigaldama, kui kliente piisavalt
Habajaelanik: OK
Mees: absoluutselt pole räägitud ettevõtlusest-miks? kui kasulik võib tulevikus tln-trt mnt valmimine Ardusse mõjuda uute ettevõtete tekkimisele?
AKLK2: olid kord ajad, kus aurumassinate pooldajad võtsid sõna, kui nõme ja vastikult haisev on bensiinimootor
AKLK2: proovme ettevõtluist kajastada vaba mikrofoni ajal
Mees: segane küsimus minult
X: Ehk lisandub piki uue Tln-Tartu maantee äärt uusi tehnoparke. Lisaks töökohtadele oleks vaja ka suuremat kaubanduskeskust - nagu näiteks Maksimarket + Bauhof Pärnu mnt-l Tallinna piiril.
Habajaelanik: Põllumeestest pole kah räägitud!
AKLK2: Täpsusta põllumeeste küsimust, mida täpsemalt peaks arutama?
X: Põllumehed on uute alamurajoonide arenduse vastu. Põld annab küll süüa, aga lapsi ta ju ei anna.
Mees: siis ju kõue tulubaas suureneks
Habajaelanik: Küsimust nagu polegi.
Habajaelanik: Maad nagu jaotatud.
m: üks ringkond on täiesti piisav
X: Minu arvates ka
Mees: mõte oli, miks konkreetset plaani, kokkuhoiu plaani pole?rahvast huvitab see.
X: Kõige tulisem teema on ilmselgelt haridus.
Habajaelanik: Selge see.
HE2: Jep
Atsmats: tuure tuleb teha jah veel...see ongi maarahva vaba aja kultuurne sisustamine
Mees: hea küsimus!
X: Aitäh huvitava koosoleku eest! Kose pool nagu ikka enesekindel ja argumenteeritud, Kõue pool kahjuks ebakindel ja kaitsepositsioonil.
Atsmats: asi pole ju kose või kõue pooles vaid puhtalt persoonides
Habajaelanik: Värvulisi hanenägusid !!!
Mees: ma oleks üldse lahkunud sealt koosolekult kui pidevalt mõnitatakse
X: Head ööd kõigile!

Kõue-Kose ühinemisralli vahepeatus täna Kose gümnaasiumis

Eile Orus olid enamus pinke tühjad, arvestatav osa publikust oli Kõue rahvas ehk Koset ühinemine rahva tasandil suurt ei huvita. Tänud Alans-Kirivalla-Lutsu külaseltsile, kelle ülekannet vaatas kõige rohkem 21 inimest ehk rohkem, kui kohal - suur edasiminek oli ka chati ehk vestmikuga, mis on läinud tõesti sisuliseks. Kui on kellelgi muljeid, palun kommenteerige, allakirjutaja ei viitsinud üle pooleteise tunni ülekannet jälgida - isegi Aivar Pohlak ei jõudnud selle ajaga midagi ägedat öelda.

Milline on liitumise atmosfäär peale nelja kohtumist (viies täna gümnaasumis, ülejäänud kaks järgmisel nädalal)? Kose läbirääkijad ja moderaator on tasemel, Kõue juhid kaitsepositsioonil, hääled, kes liitumist ei poolda, on omale näo taha saanud (näitena Kõue seenioride hävitavad pilgud peale Triigi küla Kõue Rahva Majas välja öeldud 51% poolthäält, isegi Kadja seeniorid paistsid kahetsevat eelnevalt välja öeldud 100% liitumiskindlust). Kes liitumise poolt, sel argumendid kindlad - valitsemiskulud kokku, perspektiivikus, suurem-võimsam vald. Kõue rahvaküsitlus võib tulla praguse seisuga 50:50 poolt-vastu - ei ole kerge armsast koduvallast loobuda nüüd, kui võimalus paremale tulevikule olemas. Kõik oleneb volikogust.

Kõue-Kose ühinemisralli Kõue voorud läbi, täna ülipõnev kohtumine Orus

Fotol Kose juhid Astrid Ojasoon ja Vello Jõgisoo - kas vaid dünaamiline poliitiline duo või osav PR trikk?

Kõue Rahva Majas toimus järjekorras kolmas ja seni kõige õnnestunum koosolek - juhid olid soravamad, avatumad ja rohkem harjunud, rahvas valla keskosale omaselt kõige terasem, sovhoosiaegset kantide vastandamist siin pole (mõningate eranditega). Palju vastuseid on saadud ja oldakse teoreetiliselt kursis ka argipäevaga, mis peale võimalikku ühinemiseufooriat saabub. Mõistusepärane skepsis varitseb mitme nurga all - kes koosolekutel käinud, see adub. Teine on emotsionaalse aspekt - oma viletsast aga armsast vallast lahtiütlemine. Kose laenude suuruse poolest tundub, et võiks laieneda järgmise vooruga. Ühinemise poolt argumente muidugi endiselt palju.

Ohud võivad peituda aga ka seal, kus neid veel näha pole olnud - täna Orus tuleb Kõue kodaniku poolt arutusele Paunküla veehoidla teema, mida Kose juhid üldse ei adu ja päevaga ei suuda adekvaatselt ette valmistada. Orus on põnev ka selle tõttu, et kuulda Kose esmakordselt Kose rahva arvamust liitumise osas.

Triigi külavanem langetab ühinemisindeksit 2:1 ühinemise poolt, mis oli talvel 5:1 ja kevadel 3:1.

Kõue-Kose ühinemisläbirääkimised Habajal

Seekord jupsis veidi Alansi-Kirivalla-Lutsu ülekandes heli ning järgmine kord võiks kasutada normaalsemat mikrofoni, samas järgmises ühinemisralli peatuses Kõue Rahva Majas võib mikri rahumeeli laua keskele panna ja saab ka küsijate hääli kuulda. Igal juhul tuleks heliga tegeleda ja voluumi juurde saada.

Mis oli Habajal teistmoodi kui Ardus? Tundus, et matusemeeleolu oli vähem - arutelu oli ka asjalikum tänu intelligentsematele küsimustele. Publik elas kaasa, plaksutas koolijuhi sõnavõtule jm.

Kahjuks tundub, et Kose poliitikute pink on sama lühike, kui Kõuel - 85% vastustele vastas Vello Jõgisoo, 95% asjalikest vastustest andis Vello Jõgisoo. Vägisi hakkab tunduma, et Kose juhtimine sarnaneb Keskerakonnaga - tugev liider, tükk tühja maad ja mõned takkakargajad. Kas tõesti pole nii olulisele sündmusele, kui valla laienemisele saata sotsiaalset kapitali? Kose ehitab "kultuuripaleed" aga ei suuda peale vallavanema üldmajandus- ja kultuuriküsimustele vastajat leida! Esmaspäeval on järgmine koosolek Kõue Rahva Majas - kui Aivar Pohlak (Kosel tõenäoliselt muid säravaid kujusid ei olegi) Kõue rahvaga kohtuma ei ilmu, jääb minu poolt ühinemata!

Kõue-Kose ühinemisläbirääkimiste ralli startis Ardus võimsalt - järgmine peatus Habaja täna!

Ardu koosolekul oli kohal rahvast viiekümne kanti ja on ka põhjust - valdade ühinemisel jääks Ardu ilma vallakeskuse tiitlist. Üritus venis tunde - infomahud on tõesti suured, millest läbi kaevata, et saada pilti võimaliku Kõue-Kose ühisvalla tulevikust. Tundus, et tõsiseid argumente mitte ühinemiseks pole. Täna järkub ralli Habajal. Valla kõrgtehnoloogilisem AKL külaselts kandis eilset üritust üle ka podcastina (ca. 15 vaatajat) ja ehk juhtub see ka täna.

Mida soovitaks Kose poole läbirääkijatele? Tüübid olid pinges ja nägid tigedad välja (vaata fotot), nagu suurkorporatsiooni ülevõtjad arengumaa tehase tsehhis. Või nagu Darth Vader, Darth Maul ja Imperaator "Star Warsist". Rohkem inimlikkust, kallid poliitikud! Koosolekul oleks hoopis teine toon olnud, kui see oleks alanud Vello Jõgisoo kitarrimängu ja Astrid Ojasooni tervitava lauluga. Reperuaariks oleks võinud olla näiteks Raimond Valgre!

Kõue-Kose - kas ühineda?

Ühinemisprotsess jõuab rahva sekka - kas ühinemiskoosolekule jõuab kodanikuna ka see anonüümne kommentaator, kes salaja kihvti pritsib ja intriigi loob, kuid ise ei viitsi mõnele üritusele pealtvaatajakski tulla (ühe neutraalse vaatleja väljend). Olenemata temast, action on koosolekutel garanteeritud!


Kose ja Kõue ühinemisläbirääkimiste raames peetavate rahvakoosolekute ajad ja kohad:

Rahvakoosolekud toimuvad:

08.08.2012 Ardu koolimajas kell 19.00;
09.08.2012 Habaja lasteaias kell 19.00;
13.08.2012 Kõue Rahva Majas kell 19.00;
14.08.2012 Oru Külakeskuse saalis kell 19.00;
15.08.2012 Kose Gümnaasiumi saalis kell 19.00;
04.09.2012 Ravila Külakeskuses kell 19.00;
05.09.2012 Kose-Uuemõisa Külakeskuses kell 19.00.

Kõue ja Kose valdade ühinemine - kuidas edasi?

Paar kohalikku lehte - Kõue Kuulutajat - tagasi ilmus vallavanema veerus tähelepanek, et kõik Kõue külavanemad toetavad valdade ühinemist. See arusaam kujunes külavanemate ümaraluas, kust puudusid Aela ja Triigi küla esindaja. Aga just nemad moodustavad praeguse hetke külavanemate opositsiooni.

Aela külavanem: Ma ei poolda Kõue valla liitmist Kosega. See on ajaloolise traditsiooni ränk lõhkumine, peale selle ei saa Aela küla kunagi Kose osaks, kuna on kuulunud Juuru kihelkonda. Liitumisel läheb Aela küla Kaiu ja Kaiu-Juuru liitumisel tulevikus Juuru alla. Seda saate näha! Olen töötanud Kose konstaablipunktis ja näinud, kuidas Ravila, Viskla, Oru, Tade jne. inimesed käivad probleeme kurtmas aga Kose valla huvi jätkub vaid keskusele - Kose alevile. Valdade liitudes jääks enamus Kõue valda veel rohkem ääremaaks - Kõue küla taha jääks siis terra incognita - eikellegi kolgas. Praeguse vallavanema Jõgisoo ajal pole mingit muutust loota. Midagi võiks loota uue põlvkonna pealeksvades ja kaadri vahetuses, selle mittetoimumist aga on võimurid tugevalt kindlustanud.

Triigi külavanem: Mina jään Kõue-Kose ühinemise suhtes erapooletuks. Loogiline on, et sotsiaalse kapitali vähenedes tuleb avalikku sektorit - administratsiooni paratamatult kärpida. Kõue vallas napib inimesi, kes suudaksid, viitsiksid ja tahaksid asju ajada. Helgematel peadel on peale põhitöö veel mitu ühiskondlikku funktsiooni - see tähendab praktiliselt seda, et ajatakse asju vaid iseenda rõõmuks. Miks ma ei saa aga liitumist pooldada, kuigi see tuleb tõenäoliselt niikuinii, on tulevase suurvalla lõuna ehk Kõue osa marginaliseerumine. Jõgisoo on lubanud nii Harmi- kui Ardu kooli käigus hoida niikaua, kuni jagub õpilasi - paratamatult aga hakatakse eelistatama jrjest rohkem Kose kooli, kus huviringe ja võimalusi rohkem. Kõige suurem kaotaja oleks Ardu alevik, kust kaoks vallavalitsus ja sellega kaasnevaid hüved. Kaotajad oleksid kindlasti ka äärekülad - nii väikseid külasid praeguses Kose vallas ei ole. Lumerookimise hind elaniku kohta oleks kõrgem kui tihedamini asustatud ja väiksemas Kose vallas, sealt võib samuti probleeme tulla.

Triigi küla on arutanud liitumist mitmel külakoosekul ja on leitud on nii plusse, miinuseid, kui on ka kerkinud palju vastuseta küsimusi. Triigi küla ühinemisest palju ei kaotaks, siin on valla eeralve palgal vaid 1/16 inimest, teevõrgustik hea, oma küla ettevõtte palgal pea pool tööealisest elanikkonnast. Külal on hoopis muud probleemid - vallavalitsus võiks kolida Rava vanasse vallamajja ja vald võiks võtta tagasi esimese vabariigi aegse Triigi valla nime. Ometi alandan valdade ühinemise tõenäosuse indeksit praguste sündmuste põhjal, mis seni püsis 5:1 liitumise kasuks (mida näitas ka antud ajaveebi lugejaküsitlus) nii väheseks nagu 3:1 liitumise kasuks!

Mania Grandiosa Kose vallas (tondilossi saaga) - millest jätab rääkimata Kose vallavanem Vello Jõgisoo, Kose Teataja ja Harju Elu

Avalik kiri Kose vallavalitsusele ja vallavanem Vello Jõgisoole

Viimasel ajal saame pea iga päev meedia vahendusel teateid sellest, miks ühe või teise Eesti kultuurile olulise hoone ehitus takerdub või sootuks ehitamata jääb. Nii oleme osa saanud Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ning Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamisega seotud probleemidest, millest teravamalt on ühendava lülina välja toodud nii projektide mastaapsus kui riigi majanduslikust olukorrast tulenev rahapuudus. Kui Tartu, suuruselt teine linn Eestis oma ligi 100 000 elaniku ning 124 177 618 eurose aastaeelarvega julgeb täna kahjutundega tunnistada, et ei saa endale praegu uut linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi hoonet rahapuudusel lubada, siis Kose vallavalitsuse juhtimisel hakatakse kohe, kohe renoveeritavasse Kose Teeninduskooli kultuuritemplit rajama. Ma ei tea, millised arutelud on toimunud vallamajas tulevase kultuuritempli üle, kuid avalik diskussioon siinjuures on kindlasti olnud tagasihoidlik. Mul oleks hea meel, kui vallavalitsus jagaks omi mõtteid, lükkaks minu väited ümber ning tutvustaks valla elanikele ja maksumaksjatele valla kultuurieluga seonduvaid tulevikuplaane. Arutlegem! Tulevasse kultuuripaleesse on planeeritud 385- kohaline saal, lisaks eraldi 200 m²-ne tantsusaal. Ma ei suuda ette kujutada üritusi peale koolilõpetamiste, mis suudaksid need inimestega täita. Jah, saalis on ka kinonäitamisvõimalus ja 165 m²-ne lava, kuid kas saalile on tehtud akustika analüüs, millele tuginedes saaks garanteeritud saali akustiline kvaliteet. Tulevast kultuuritemplit seob tervikuks kahel korrusel paiknev fuajee- garderoob, 40- kohaline WC- plokk, millele lisandub klaaskatusega aatrium, ruutmeetreid kokku ca 900. Kas seda ei ole ebaproportsionaalselt liiga palju, kui hoone kogu kasulik pindala on ca 6 500 m² ? Aatriumisse on planeeritud kohvik abiruumidega (nõudepesu-, personali-, dushiruum). Kas ei jää Kosel kauaigatsetud kohvik alevi keskuse suhtes veidi eemale? Kas kohviku atmosfäär: argisel ajal tühi ja kõrge aatrium, lai vestibüül, vaade mööblitööstusele tekitab mõnusa ja hubase kohvikumiljöö, mida tulla nautima? Projekti kohaselt kaetakse ca 260 m² suurune kooli sisehoov klaaskatusega ning liidetakse hoone ülejäänud vestibüüliga. On selge, et selline lahendus ei säästa küttekulusid, vaid lisanduvad suvised kulutused hoone jahutamisele. Peale selle avanevad paljude ruumide aknad aatriumisse, mistõttu peavad need olema tulekindlad ning on seetõttu ka märgatavalt kallimad. Hoonesse on kavandatud võimla, mida kasutaksid hommikusel ajal lasteaed- algkooli lapsed/õpilased, hilisemal ajal erinevad treeningud. Samas on Kose Gümnaasiumil olemas värskelt renoveeritud võimla. Samuti asub lähedal Kose Spordimaja. Vajadus uue võimla järele tundub antud olukorras arusaamatu. Kose suurim murelaps ruumide osas on Kose muusikakool. Kahjuks, erinevalt Kose arengukavast aastateks 2011- 2025 ei kosta enam vallavanem Vello Jõgisoo viimastest sõnavõttudest, et muusikakool kolib renoveeritavasse Teeninduskooli ruumidesse. Tutvunud projektiga, ei suutnud ma tõesti leida ruume, mis vastaksid muusika õppeasutusele kehtestatud standarditele (EVS 842:2003). Küll aga leidsin 11 prooviruumi. Tegelikult polegi ju vahet, kas neis ruumides tegutseb muusikakool või arvukalt bände, heli tekitavad nad ikka. Kuid antud lahenduse puudulik heliisolatsioon ja ventilatsioonisüsteem seab kahtluse alla nende ruumide samaaegse toimimise, rääkimata puuduvast ventilatsiooni niisutussüsteemist. Viimase puudumise tõttu on suur oht, et renoveeritud Teeninduskooli prooviruumides hakkavad akustilised pillid lõhki kuivama. Minule, kui arhitektile ja valla maksumaksjale, tundub sellise hoone planeerimine ja ehitamine Kosele absurdne. Milleks nii palju kasutut ruumi ja õhku, mida me kütma-jahutama peame? Projektiga tutvunud, tundub, et planeeritakse aktiivset ärikeskust, mida hommikust õhtuni täidavad meeletud rahvamassid ja mille toretsevad lahendused ei sunni mõtlema, kes selle kinni maksab. Hämmastama paneb, et palju suurema elanikkonna ja eelarvega Saku ja Viimsi vallad ei hiilga sarnaste kultuurikolossidega. Suurejoonelisus ja mastaapsus tekitavad paratamatult küsimused, kust võetakse raha hoonet haldava administratsiooni palkamiseks, sisustuse soetamiseks, hoone ülalpidamiskuludeks? Täna, alustades ehitustöid, peaksid läbirääkimised perspektiivsete töövõtjatega juba käima. Kuhu me liigume, millised on tulevaste kultuurikorüfeede äriplaanid? Miks me rajame juurde hooneid, mille ehituskvaliteedist ei saa me rääkida? Värskeim näide lähimineviku „apsakatest“ on vastvalminud Kose- Uuemõisa külakeskus, mida ei ühendatud tsentraalsesse küttevõrku ja mida köetakse elektriga. Hoone talvel külmunud torustik on siin vaid väike näide, milleni viivad halvasti läbi mõeldud lahendused. Ning lõpetuseks, kindlasti toimus enne nii kaaluka kultuuriobjekti projekteerima asumist erinevate lahenduste põhjalik analüüs. Millised olid alternatiivsed variandid? Vallavanem Vello Jõgisoo, olete öelnud, et tahate valla valmis ehitada, vähemalt liikuda selles suunas. Äkki ei teeks kõike. Teeks pool, aga teeks hästi! Rääkigem inimestega!

Lugupidamisega arhitekt Indrek Mikk 27. veebruaril 2012

Vaata ilusat galeriid kultuuripaleest e. Kose teeninduskoolist vahetult enne remonti  http://test.kose.ee/kknr40/  Kes meist ei oleks sellises nõukaaegses koolis käinud?

Kose vallavanem Vello Jõgisoo Kõue ja Kose valla ühinemisest (koopia Kose Teataja märtsinumbrist)

Ühinemisplaanidega
teisele katsele

Mäletatavasti tegi Kose vald esimese ühinemisettepaneku Kõue vallale 2004. aastal, et lõpetada ühinemisprotsess 2005. aasta kohalike valimistega juba ühes vallas.

Vello Jõgisoo, Kose Vallavanem

Tol korral ütles Kõue vald pärast aastast arutelu meie ettepanekule ei ja otsustas asju edasi ajada iseseisvalt. Tänaseks on paljud asjaolud muutunud ja olukord meie ümber on täiesti uus. Usun, et kõik Kose ja Kõue valla elanikud soovivad, et Kose muutuks Lõuna-Harjumaa keskuseks, kus luuakse töökohti, antakse head haridust, on loodud head võimalused huvihariduse ja huvitegevusega tegelemiseks, on head tingimused spordi ja kultuuri harrastamiseks. Kõike seda on võimalik lihtsamini ja otstarbekamalt teha, liites selleks kahe valla jõu ja nõu ning rahakotid, napsates riigi rahakotist lisaks selle, mida seadused ühinemisel ette näevad. Ühiselt vajavad korrastamist haridus- ja huviharidussüsteem, transpordikorraldus. Kui vaadata kahte valda ühe territooriumina, siis täna on need valdkonnad ebaratsionaalselt korraldatud ega rahulda meie valdade elanikke, eriti kahe valla ühisel piirialal ja selle läheduses. Ühise korraldusega on võimalik kindlasti vahendeid kokku hoida ja mõistlikumalt kasutada. Tänaseks on kahe valla spordi- ja kultuurielu tihedalt põimunud. Kose valla ametnikud osutavad teenuseid Kõue valla kodanikele juba aastaid. Nii käiakse siin saamas konsultatsiooni maa- ja ehitusküsimustes, sotsiaalvaldkonnas ja millegipärast eelistatakse siin ka sünde ning surmasid registreerida. Kõue valla lapsed osalevad Kose suvelaagrites. Oleme jõudnud nii kaugele, et käime ka naabrite juures teid lahti lükkamas. Tõsine arutelu Kose vallavalitsus, kaalunud kõike eeltoodut, tegigi Kose vallavolikogule ettepaneku esitada headele naabritele taas kord ühinemisett epanek. Volikogu arutas küsimust pikalt ja mõttevahetus oli tõsine. Arutelul tehti isegi vaheaeg, et oma seisukohti paremini selgitada ja täpsustada. Vesteldi telefonitsi nii Kõue vallavalitsuse kui volikogu liikmetega. Kogu see arutelu lõppes valimisliidu “Meie Vald” lahkumisega volikogust enne koalitsiooni lõplikku seisukohta teada saamata. Täna Kose valda juhtiv koalitsioon võtt is aga vastu julge otsuse, näidates sellega, et julgetakse otsustada ja ka vastutada; ei soovita pealt vaadata, kuidas protsessid lihtsalt juhtuvad, vaid soovitakse protsesse juhtida ja suunata. Kuidas siis nüüd edasi? Nagu eespool mainitud, otsustas Kose vallavolikogu 22.02. 2012 oma korralisel istungil teha Kõue vallavolikogule ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmine eesmärgiga moodustada kahe omavalitsuse baasil üks omavalitsus. Mis saab edasi? Sellest tulenevalt tehakse järgmised sammud:1. Ametlikult anti Kose vallavolikogu otsus üle Kose vallavanema ja volikogu esimehe poolt Kõue vallale 1. märtsil 2012. Kohtumine Kõue vallavanema ja volikogu esimehega oli sõbralik ja sisutihe. Mingeid tõrjuvaid hoiakuid me ei täheldanud ja poolteist tundi arutelu möödus märkamatult. Selline sõbralik vestlus on hea algus edasisteks läbirääkimisteks. 2. Kõue vallal on aega kaks kuud Kose vallavolikogule vastata ja anda teada oma seisukoht ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta. 3. Kõue vallavolikogu eitava otsuse korral läbirääkimisi ei alustata ja ühinemine jääb ära. 4.Kõue vallavolikogu jaatava otsuse korral alustatakse läbirääkimisi, koostatakse ühinemislepingu eelnõu ning korraldatakse arutelud ja rahvakoosolekud, samuti rahvaküsitlus eraldi mõlemas vallas. Läbirääkimiste tulemusena peaks valmima ka kahe valla ühine arengukava. 5. Läbirääkimiste ja rahvaküsitluste tulemusena võtavad Kose ja Kõue vallavolikogud vastu otsuse ühinemise kohta, mis tuleb hiljemalt 19. aprillil 2013 koos nõutava dokumentatsiooniga esitada maavanemale. Kuna eelmisel korral kulus meil läbirääkimisteks terve aasta, siis lähtudes seadusega ett e pandud tähtajast oligi juba üsna viimane aeg selle küsimusega tegelema hakata. 6. Dokumentatsioon esitatakse maavanemale vaid siis, kui mõlema omavalitsuse volikogud võtavad vastu otsuse ühinemise kohta. Ühe omavalitsuse eitava otsuse korral ühinemist ei toimu. 7. Kahe jaatava otsuse korral esitatakse vajalik dokumentatsioon maavanemale ja 2013. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühes omavalitsuses. 8. Ühinemised (ehk haldusterritoriaalse korralduse muudatused) jõustuvad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Samast päevast jõustub ühinemisleping.

Loe tervet Kose teatajat siit.