Triigi küla/valla/asunduse/mõisapäev möödus üliedukalt!

Ei meenugi Kose kihelkonnas peale Kiruvere muinaslaagri ja Kose kihelkonnapäevade üritust, mis kestaks mitu päeva ja mida külastaks üle paarisaja inimese. Just selline oli Kõue Külade Seltsi järjekorras seitsmes külapäev ja kooli kokkutulek Triigil.

Peatselt palju fotogaleriisid ja statistikat, rohkem juttu septembrikuu Kõue Kuulutajas.

Meid külastas Kõue vallavanem, Randvere külavanem, Vahastu mõisa omanik, Kose kiriku juhatus grupi soomlastega.

Tänud Kõue mõisa omanikele ja personalile, eriline tänu köögile, kes esimesel päeval puupüsti täis restorani söögisaali teenindas, teisel päeval aga 88 kooli vilistlast ära toitis.

Aplaus esinejatele - Tallinna Keelpillikvartett ja C-jam!

Aitäh Aksel Orasile, kes terve viimase talve Triigi mõisa ja Georg Bergerti temaatikaga tegeles.

Suur tänu Võtikmetsa tiimile - Annely, Riina ja Stella juhenduse all valmisid uskumatud meisterdused, et lapsed ise ka imestasid, et need ise teinud on.


Külapäeva korraldusmeeskond:

Triigi külavanem - kava, lepingud, juhtimine
Kõue külavanem - KOP projekt, administraator
Paunaste külavanem - administraator
Aela külavanem - administraator


Kohtumiseni 24.08.2013 kas Paunastes, Nutus või kusagil mujal!

Sel suvel toimub küla/valla/mõisapäev Triigil (Kõue-Triigi kool 142! Georg Bergert 120!)

Fotol Triigi kooli 100. juubeli kokkutulek 1970. aastal. Istuvad neli Triigi koolijuhti: Georg Bergert, tema taga Aksel Ergma, August Rebane ja Aino Jaakov.

Selle aasta lõikuskuul on põhjust Triigi või Kõue, nagu seda nüüd nimetatakse, mõisa kokku tulla taaskord neil, kes siin viimati 2010. aasta augustil käisid ja kõigil teistel, kes tookord mingil põhjusel tulemata jäid. Mõisa restaureerimine on jõudnud lõpusirgele ning uksed on peatselt valla taas üle tüki aja - viimati olid need avatud Kõue kooli ajal, mis suleti siin 1975. aastal. Milline näeb välja Triigi mõisakompleks täna? Peahoonel on täies mahus välja ehitatud teine korrus, tall-tõllakuuri esimesel korrusel on galeriiruumid ja saun basseiniga, teisel korrusel lisaks üheksa verandaga külalistuba. Keldrist on saanud moodne hakkepuidu katlamaja ja tööhobuste tall on muutunud kahesajakohaliseks kontserdisaaliks. Ait-kuivati ja lagunenud viinavabriku ehitus võetakse ette lähiaastatel. Tehtud töö on vägev ning ehituse lõppemist tuleb väärikalt tähistada kõigil, kes selle kohaga seotud on - seetõttu korraldab Kõue Külade Selts 18.-19. augustil kaks päeva kestvad külapäevad. 18. augustil alustame kell 14.00 mõisa juurest matkaga, mis kestab orienteeruvalt poolteist tundi. Samal ajal saab ennast külapäevadele registreerida mõisa juures. 15.30 on kavas külavanema tervitus ja külapäevade avamine. Peale seda esitleme kahte raamatut: esimene keskendub Triigi mõisa vanemale ajaloole, lisaks põhjalik 2009.-2012. aastatel aset leidnud ulatuslike taastamistööde kirjeldus rohkete fotodega, teine raamat on Aksel Orasi poolt kirja pandud "Päästetu saaga", mis kujutab endast sisukat uurimustööd Georg Bergertist, Kõue kooli juhatajast ja õpetajast. Raamat algab Georg Voldemari vanaema Kai nooruspõlveagse lahkumisega vana-Kaiu mõisast, kus ta teenijatüdrukuna elatist teenis. Teos lõppeb selle aasta 24. detsembril 120-aastast sünniaastapäeva pidava Bergerti kompromissitu ja väljakutseid tulvil olnud elu looga, mille uurimisel lisaks vilistlaste meenutustele ja Kõue kooli kroonikaraamatule on abiks olnud Tallina Ülikooli Pedagoogika Arhiivmuuseum. Külapäeva kavaga edasi: toimub näituse avamine - oma õlimaale eksponeerib ka Kõue kooli vilistlane Renate Unt. 17.00 esineb Tallinna Keelpillikvartett ja hiljem üllatusesineja. Aega võib veeta mõisa restoranis ja soovijad saavad üürida toa siinsamas öö veetmiseks, et osaleda 19. augustil toimuval Kõue-Triigi kooli kokkutulekul. Seda alustame kell 12.00. Koguneme, vahetame muljeid ja mälestusi, Aksel Orasi räägib Georg Bergerti teemalisest uurimusest. Ootame ettekandeid ja mälestusi ka osalejatelt! Kell 15.00 istume ühise laua taha ja naudime Triigi restorani kahekäigulist pidusööki, mida serveerivad meile mõisa auhinnatud kokad Artur ja Vova.

18. augusti külapäeva pilet maksab €10, kel on kaasas omatehtud kook küpsetiste võistluseks, peab tasuma €5. Arveldame koha peal.

19. augusti kooli kokkutulek on eelregistreerimisega ja maksab €15 (pidusöögi hind). Registreerimiseks kanda €15 inimese kohta arvele 221054915030 (MTÜ Kõue Külade Selts), selgitusse osalejate nimi (nimed). Registreerimine kestab kuni 10. augustini. Üritus on vaid registreerunutele - koha peal tasuda ei saa. Lisainfo tel. 5090269.

Kus toimub 2012 külapäev?

Külapäevi oleme seni pidanud: Kõue (2006 ja 2009), Virla (2007), Pala (2008), Kadja (2010) ja Aela (2011). 2012 aasta toimumispaiga asjus on külavanemad mitmeid kordi käranud, oleme korraldanud ka kaks küsitlust rahva seas.

Võimalikud kandidaadid 2012 aasta augustis külapäeva pidama on järgnevad:

Paunaste - kunagine Kõue saunaküla, praegu jõukate perede hoida ja pidada. Kindlasti toimuks seal jahisaaduste degusteerimine, traditsioonilise matka läbiviimiseks on sihtkohti (nt. Mardi mägi), küla ise ilus ja kompaktne. Jätkaks traditsiooni, et külapäev teeb nähtavaks ja tuntuks perifeeriakülasid (Kadja ja Aela viimasel kahel aastal - tehtud!)

Kõue-Triigi-Vahetüki-Nutu

Kõue Rahva Majas oleks ehk põhjust pidada küll - üle kolme aasta taas (olnud 2006 ja 2009). Tooks palju rahvast jälle kokku (est. 300). On olnud ka tagasisidet, et külapäeva alul peetav matk võiks pikem olla. See võiks Kõue puhul võiks käia läbi näiteks Vahetüki(Kossaste), Oraveski(Kõue/Triigi) ja Nutu, kõik Triigi karjamõisad. Kui toimumiskoht oleks Triigi, toimuks külapäev tõenäoliselt liigse tilu-liluta, rõhk oleks Kõue-Triigi kooli kokkutulekul, nagu seda sai peetud 2010 (200 in.). Kooli kokkutulek ehk isegi külapäeva raames on lähiaastatel plaanis küll.

Kadja - palun võimalikel organiseerijatel võtta ühendust Kõue Külade Seltsiga


Pala - palun võimalikel organiseerijatel võtta ühendust Kõue Külade Seltsiga

Virla - palun võimalikel organiseerijatel võtta ühendust Kõue Külade Seltsiga

Parim jõulukingitus on raamat

Mida kinkida inimesele, kes on sündinud ja elanud Kõue kandis? Juhul, kui ta on osalenud Kõue Külade Seltsi korraldatud külapäevadel 2008 Palal, 2009 Kõuel, 2010 Kadjal ja 2011 Aelas võib tal olla olemas kirjeldatud külade raamatud, mis on ilmutatud nendel üritustel. Juhul aga kui ei ole, on neid ja teisi Kõue kandi külaraamatud võimalik lunastada Ardu koolis toimuval jõululaadal 17. detsembril.

Ülemisel fotol seni kõige mahukam, 160-leheküljeline tribüüt Rava külale - autoriteks Raval sündinud Erich Klaan ja Aksel Orasi.



Aela - küla, kus vaid käputäis kunagi haritud maad soode ja rabade vahel, taluasemeid ja üksikud tänapäevased suitsud. Aela Olev, Linnumäe Aksel, Triigi Juhan ja Soolemb käisid Aela küla uurimas. 140 lk, ilmunud Aela külapäeval augustil 2011.

Kellele ei meeldiks Kadja küla ja Kadja külapäev augustis 2010? Raamatud endiselt saadaval.

Kõue külas peeti külapäeva 2009. Oi kui palju on veel Kõue küla kohta kirjutada. Vast jõuab veel kunagi.

Pala küla kohta on Aksel Orasi kirjutanud sadu lehekülgi meenutusi, maarevisjonide tõlkeid, lugusid. Nendest on ilmunud kokkuvõte 2008. aastal.



See on Harmi mõisa ajaloovihik, mida on ehk mõni eksemplar veel Harmi koolis alles, nüüdseks ilmunud teine osa.

Vaja arendavat tegevust lastele? Lõika välja ja kleebi kokku Kõue koolimaju. Ei meeldi Korteni maja, Kõue ministeeriumikool, Harmi mõis, Triigi mõis ja Kõue Rahva Maja? Saadaval ka Kõue Paberist Koolimajad II - Ardu koolide eri. Samuti Järvamaa Paberist Mõisad I.

Kõue Külade Seltsi üritused sügisel 2011

Külavanemad kogunesid pühapäeval, 25. septembril ja ürituste koha pealt on teatada järgnevat:


Mälumäng Kõue Kood alustab oktoobris ja käib aprillini, iga kuu kolmandal pühapäeval kell 15.00.

Kõue Rahva Maja III sünnipäeva peetakse tõenäoliselt 3. detsembril.

Plaanis on veel naisteklubi üritusi, kaasa arvatud matk Aela järvele. Jälgi reklaami!

Kus toimub külapäev 2012. aastal? Veel ei oska öelda, toimumiskoha pärast konkureerivad kolm Kõue Külade Seltsi küla.

Aela külapäeva järelkaja

 Koduloouurija Rein-Aksel Oras saatis kolm fotot ägedast külapäevast.
Aela hiis 20. augustil 2011.

Mäepõllu talu hoovis tõmbavad Kõue Külade Seltsi lipu masti Aela Olev ja Süttemäe Jaagup.

Aela küla reisijuhti tutvustavad autorid Juhan Ja Aksel. Ajaloolist juttu "lindistab" isehakanud noorreporter Uku.

Aela külapäev I / III - fotod

Nii pikk, nii pikk
on sinna tee – suvine,
enne kui jõuab kohale
üle voorte ja ooside,
läbi soode ja kandvate nõmmede
Vonka sääre taha – Aelasse.

Aela külapäeva programm toimub iga ilmaga

Juhul, kui laupäeval sajab vihma, toimub külapäev Olevi abihoone ja suure telgi katuse all, endiselt on kasutada terrass ja välipingid, kui selgineb. Vihmase ilma korral tuleb 15.00 algavale paarikilomeetri pikkusele matkale tulla vastavas varustuses!



Fotol külavanemad viimasel pühapäeval Mäepõllu uhiuuel mahagonterrassil, ilmal polnud siis viga midagi. Näeme homme!

Aela külapäev

See igatsetud emamaa,

nii nutet näoga ta,
kas nüüd alles hiljuti
Paavst üles leidnud ta?
Kui ammu pojamaa
suures lõõsas lõõmamas,
kuis sellest aru saama
nüüd peaksin ma,
et elavad neis paigus
inimese näoga paganad?

Sellise värsireaga algab Aela küla reisijuht, mille esitlus toimub 20. augustil Kõue Külade Seltsi külapäeval Aelas.

Järgnevalt plakat neile, kelle küla infostendil, trepikojas või teadetetahvlil veel pole:



Ja pisike variant kodulehtedele aretamiseks:



Näeme Aelas kahekümnendal, külavanematega juba neljateistkümnendal!

Meenutusi Kadja külapäevast

Rein-Aksel Orase kaamera ette on jäänud külapäeva korraldustoimkonda...



Registreerimislaud...



Külaraamatu autoreid - Varbselt ja Virutsillalt

Veel ühed meenutused külapäevast

Kõue külade seltsi külapäev toimus sel aastal Kadjas, kuhu kogunes kokku 200 inimese ringis. (Aususe huvides olgu märgitud, et ametlikult pani ennast kirja 152 inimest, aga neid, kes ei registreerinud oli mitmeid kümneid veel).

Kogu eeltöö oli üsna nüri ja närviline plaanimine ja korraldamine, aga õnnelikult lustinud inimeste nägudest peegeldunud rõõm andis tunnistust, et iga viimne kui pingutus oli seda väärt.

Pidu algas külavanema ja vallavanema tervitustega, kes mõlemad arvati koos Arviga kohe ka küpsetiste võistluste žüriisse.

Pärast ametlikku osa alustasid taidlejad. Kõigepealt pidi olema ansambel Üllatus ja oligi. Siis pidi laulma Kataleena. Lauliski. Ja siis pidi tulema rahvatantsurühm Kapak. Aga veel ühe üllatusena tuli hoopis Heidy Tamme, kes oma järge ootavad rahvatantsijad endale taustatantsijateks värbas ja publiku üksteisest kinni hoidma ning kaasa jorisema sundis. Ja alles siis sai Kapak taustatantsijate staatusest välja. Ei lasknud nemadki rahval niisama pingil passida. Jalga keerutama pandi nii küla- kui vallavanemad.

Rohelise telgi all siblisid kogu aeg ringi lapsed, kes samal ajal, kui suured pidutsesid, toreda näituse üles panid.

Taidluskavadega ühele poole jõutud, võeti mõõtu spordivõistlustes. Sai kaelkooguga vett kanda, saabast visata, karkudega käia ja veel üht kui teist teha.

Pärast pisukest sportimist, haaras taas mikrofoni Heidy Tamme, kes koos rahvaga veel natuke laulis. Külarahvas teab rääkida, et Heidy olla peoga väga rahule jäänud.

Õhtutundidel tantsutas rahvast lustakas Matibänd.

Korraldustiimi pealikuna ütleksin siinkohal suured tänud Kohaliku Omaalgatuse Programmile, kes meie projekti heaks kiitis ja korraldamiseks raha eraldas. Eraldi kiidaksin ka Raivot ja Merikest, kelle ees kummardan maani kõige suurema töö ära tegemise eest. Aitäh ka Tiiule, Ainole, Kristile, Lyle, Juhanile, Olevile, Raivole, ja Ainile! Poleks teid, poleks olnud ka külapäeva!
Järgmise korrani siis!

Võistluste iga ala kolm paremat
Küpsetajad:I Mai Haas; II Ada Hanesoo; III Aino Kärner
Kaelkookudega veekandjad: I Signe; II Mirjam; III Elle
Saapaviskajad: I Allan; II Arno; 
III Marko
Sportlikemad külad: I Kadja/Triigi ühisvõistkond; II Pala; III Aela/Paunaste ühisvõistkond

Kadja külapäeval

Saabumine.



Päev algas rännakuga küla keskse ehitise, magasiaida juurde.



Külavanemal Raivol oli varuks üllatus.



Nimelt just siin, Kadja Kõrtsu majas, varjas end Heidy Tamme, kes andis meeldejääva kontserdi.



Juba teist aastat Kõue Külade Seltsi külaraamatule koostööd tegev Rein-Aksel Oras kahetses eelmise aasta külapäeval Kõuel, et taskus külmarohtu polnud. Sel aastal sai see viga parandatud.



Kohtumiseni järgmisel suvel Aelas!