Kevadtalgud

Kevadtalgud Kõue Rahva Maja juures olid edukat. Sai riisutud ja koristatud, mida vaja.
Ühine talgusupp ja loterii tekitasid mõnusa oleku.
Aitäh kõigile!

Triigi külavanema uusaastapöördumine

Fotol üks paljudest muinas-Kõue matusepaikadest.

Lõppenud aasta Triigil oli rikkalikum hõbeaarete analüüsi ja mõtestamise poolest selmet uute leidmisel. 15. novembril toimus mõisas numismaatikadoktor Ivar Leimuse avalik loeng, kus ta käis välja kaks põnevat hüpoteesi. Kõigepealt võime statistilise vea piires pidada kahte suuremat hõbeda peitleidu samal ajal peidetuks. Teiseks ütles mees välja selle, mis asjaosalistele ammu selge – neli aaret asuvad ühel trajektooril, seega kunagise tee peal. Selle asukoht on praegusest Kõue tee – Kossaste liinist umbkaudu 30 – 150 meetrit eemal. Ilmekas oli Ivar Leimuse hüpotees kunagisesest rüüsteretkest, mistõttu kohalikud peremehed teest eemale võssa jooksid ja oma maise vara maasse kraapisid. Rünnak oli toimunud äkki ning pikka järelemõtlemisaega polnud. Kui aareded olid võssa peidetud, võis tee, kust tulid ründajad ühtida tänasega. Tuleviku mineviku mõtestajatele jääb selgitada, mis kaubateega on tegu, mis läbis Kõuet kirde – edela suunal. Aksel Orasi teadis omal ajal rääkida, et Kõue tee – Kõue küla lõik oli veel esimese vabariigi ajal suvaline mudarada, kuigi tänapäevasega ühtib see juba 1820. kaardil. Esimese aarde leiukoht asus teelõigul, mida kasutati juurdepääsuteena EW ajal, sellega ühtib ka tõenäoline kuivenduskanal Mardi kraavi juba 1820. kaardil. Ka külviväljad on seatud selle tee sihis. Põhja poolt võis see muistne tee väisata Kääpa Kuusikut, lõunas läks Vaoperre. Uurimist ja hüpoteese jagub...

Mida toob aasta 2016 Kõue kanti? Viimasteks verstapostideks võime pidada Kõue Rahva Maja avamist 2008 ja Triigi mõisa, 2012. Tundub, et arenguhüpe toimub siin iga nelja aasta tagant sest käesolev aasta toob uue ettevõtmise Virla – Siidrifarmi glamuurlauda näol. Tundub uskumatu aga tagasivaadates ei uskunud keegi, kaasa arvatud asjaosalised ise, et KRMist või Triigi mõisast asja saab. Esimene palgaline on Siidrifarmis juba tööl ja mees on loomulikult Triigi külast. Tuleb äge aasta!

Esimese etapina saab Virla laudast glamuurne Siidrifarm, teises etapis saab purgiõlle asemel siin omatoodanut mekkida. Fotol peremees Aivar Kuusk.

Triigi külavanema aastalõpupöördumine

Breverni-aegne (30. juuli 1796) Triigi mõisa piirikaart – detail, kus saavad kokku Triigi, Harmi ja Kuimetsa mõisa maad. Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond.

Hea külarahvas......... küla? Kas me saame üldse vastu aastat 2016 rääkida külast mõeldes antud tähistajaga seda, mida oleme senini mõelnud? Tõesti, küla mõiste on läbi aja muutunud – kuipalju on veel näiteks olemas külakoole, mis teenindavad õpilasi vaid selle küla piirides – ning kui palju oli selliseid veel sada aastat tagasi. Tõnu Õnnepalu kirjeldab maa ja linna erinevusest samal ajaskaalal – veel sada aastat tagasi oli tegu kahe erineva nähtusega, mis on nüüdseks oma piirid kaotanud. Võtad põõsa all välja 4G tahvelarvuti, sõidad Kõue kandist Tallinna kesklinna poole tunniga. Kümme aastat tagasi kui lõppes tegelik sohvoosiaeg siinkandis ehk siis ütleme poole põlvkonna järelelohisemisega elustiilis, seisime lõhkise küna ees – elanikud siirdusid linna, hüljati põline eluviis, mis oli kriisis juba niikuinii seoses suurpõllunduse, -metsanduse, -mehhaniseeritusega. Sündivus vähenes, rahvas vananes, koolid marginaliseerusid muutudes sotsiaalasutusteks. Kuid igale tegevusele ja mõttemustrile leidub vastandujaid, kes ei uju surnud kalade kombel pärivoolu. Meenutame Maalehe asutaja, Kadja külas sündinud Jaagup Loosalu eluloo pealkirja „Olude kiuste”. Just sel moel said osad tared täidetud asukatega, kes linnastumisele vastu astusid loobudes linnaõhust ja -kärast. Kõue külapäevade registreerimislehtedel oleme aastaid kasutanud registreerujate nimede juures kahte lahtrit: sünniküla ja koduküla. Vaid vähestel on see sama. Kolmandik on sündinud Kõue kandis ning läinud elama Tallinna, kolmandik on sündinud Tallinnas ja tulnud elama Kõue kanti.



Mida võiks küla ja külakogukond tähendada aga täna, vastu 2016. aastat? Piirid ja eristus on väga kuum teema paljudel elualadel. Küla mõistes ei ole see enam lihtsalt maasse tõmmatud punane joon ega kupits ristimärkidega. Uue ajastu kogukonna mõistet saame ehk kõige näitlikumalt seletada lõppeva aasta kohaliku suursündmuse varal, milleks on Harmi kogukonnakooli uuestisünd. Nagu reeglina enamus väikekogukonna aktiveerumis- ja tegutsemisprotsesse, on see vaadeldav etteprognoosimatu ja kordumatuna. Lühidalt öeldes ei mäleta ega tea keegi enam, kust täpselt protsess alguse sai aga see mis oli, oli väga võimas. Tegu oli paljude inimeste ühise jõu- ja vaimupingutamisega, mis seisnes nii kooli füüsilise kui mentaalse ruumi korrastamises. Nagu iga muutus, oli see osalejate jaoks valuline – tõi välja mugavustsoonist aga just seda raputust oli vaja, et tuua Harmi kool uude ajastusse, kus me ei räägi külast ja kogukonnast enam mitte piire füüsilisse maasse ajades. Kui vaatame põgusalt inimesi, kes on pannud õla alla protsessile, näeme me nimesid nagu Allan Martison, Kaja Kallas, Yoko Alender, rahvusvahelise haardega kunstnikud nagu Carter Custera, Laurent Godard, Martin Saar, Icy+Sot, isegi Kabulis asuva Hispaania saatkonna asedirektor Oriol Solà Pardell seisab Harmi kooli eest. Sõlmiti neljapoolne leping, osapooltega Harmi kool, Zoege von Mannteuffeli SA, Kau Academy ja Kose valla vahel, mis kohustab osapooli seisma Harmi kooli eest. Selle aktsiooni viljad on juba nüüd, vähem kui aasta pärast algatust näha – koolis on üle paarikümne aasta õpilasi rohkem kui mullu, kooli eelistavad ka kaugemaltnurga õpilased. Ühesõnaga ei küla ei kogukond ei külakool saa enam tegutseda raami ehk suletud piiri tingimustes et ellu jääda ja oma eksistentsi õigustada. Võrdleme tänast päeva Kõue valla lõpuaastatega, kus vallalehes võis pea iga kuu lugeda, et kaks kooli on ühe valla jaoks liiga palju.

Jõudsime poliitiliste teemadeni. Peale 2013 võimuvahetust ja hilisemat avalik-õiguslikku poliitilist kähmlust oleme jõudnud suhteliselt tasase 2015. aasta lõppu. Terendab 2017, mil tulevad järgmised KOV valimised. Pilt, kes kelle vastu läheb on veel suhteliselt hägune aga 2016 on tagumine aeg valimislubaduste elluviimiseks millele järgneb 2017 oma elluviidu demonstratsioon, rahva üldine moositamine ja lõbustamine. Põnev saab olema näha, millised koosseisud koalitsiooni kukutama lähevad, kas sünnib ka mõni äärmusrühmitus, selge on, et tänane opositsioon peab end ümber formeerima, kuna maailmavaateliselt ollakse hoopis teised, kui 2013.

Millega võiks vald oma kuvandit parandada on endiselt ühistransport. Päev-päevalt rikuvad bussijuhid seadust, võttes kitsastesse marsadesse istuma ja seisma rohkem õpilasi, kui bussis kohti. Rahvastiku järelkasvu turvalisuse pealt kokku hoida on ülim lollus – võiks enne potentsiaalset pauku ühistranspordi reaalsete vajadusetega vastavaks viia. Kuna aga nagu öeldud, on peatselt taas KOV valimisaasta võib juhtuda imesid olude paranemise näol.

Triigi külavanema aastalõpupöördumine jätkub nädala pärast ilmuvas uusaastapöördumises, kus peatutakse pikemalt ajaloo ja tuleviku teemadel. Nagu ikka on kohalikus ajalooteaduses ka sel aastal murranguid ning algav aasta toob taaskord põnevust uue ettevõtte näol. Head vana aasta lõppu!

Sügis Kõuel

Oli vägev suvi. Kõue külapäeval laulis Karl Madis jne. Vaata täielikku galeriit meie Facebook lehelt. Sealt saad Kõue kandi infot operatiivsemalt. Kui meie blogi külastab viimasel ajal kuus ca. 500 inimest võib mõnda põnevat facebooki-lehe postitust näha nädalaga 1500 inimest, erandina isegi 4500!

Sügis taas käes ja hakkab mammutüritus Kõue Koodi kaheksas hooaeg. On ikka suur jõud taga, mis rahva Kõue Rahva Majja toob. Äge!

Teeme Ära 2015 Kõue Rahva Maja juures

Mälumänguturniiri Kõue Kood VII võitis võistkond Rõõsa Käbid.

Aprillikuu kolmandal pühapäeval jõudis lõpule arvult seitsmes mälumänguturniir Kõue Kood. Oktoobrist aprillini igal kuul kohtusid võistkonnad hubases Kõue Rahva Majas, et üksteiselt mõõtu võtta, uusi teadmisi ammutada ja kultuurselt aega veeta. Kõue Külade Seltsi nobedad naised Tiiu Lõoke ja Aino Kärner seisid hea selle eest, et kohalesaabunuid tervitasid alati värsked küpsetised ja kohvi aroomid. Aitäh!

Turniiril osalesid sellel hooajal üheksa võistkonda, neist Harmi vaid ühes mängus ja Paunaste kahes.

Seitsmest mängust läksid lõppjärjestuse välja selgitamisel arvesse 6 parema tulemused.

Kokku esitati traditsioonilistel teemadel, millele lisandusid kodukandi elu-olu ja ajalugu puudutavad, 20 küsimust. Viimane oli loetelu, mis andis rohkem punkte.

Kogu turniiri kestel esitati 140 küsimust, millest vastuse leidis 129. Pea iga võistkond pälvis ka eriauhindu – kuldmune –, kui õige vastus anti ainsana.

I koha ja auhinna Rändav Öökull pälvis võistkond Rõõsa Käbid koosseisus Liina, Reino ja Rene Reiljanid. II koha saavutas võistkond Tenniseklubi ja III kohale tuli võistkond Okkad.

Kõik kilbarid said valida endale meeneks meelepärase raamatu, kolmele parema võistkonna liikmele riputati kaela medalid. Auhinnad panid välja Kõue Külade Selts ja mängujuht. Küsimused koostas ja mängusid juhtis Sirje Saulep.

Aitäh kõigile nupukaile ja edu edasiseks!

Lõplik tabel:

I Rõõsa Käbid 159 p

II Tenniseklubi 157 p

III Okkad 144 p

4. Pala Pirakad 142 p

5.-6. Aela Arukad 133 p ja Ardu koolilapsed 133 p

7. Ardu Kuked 128 p (mängis viis mängu)

8. Paunaste (mängis kaks mängu)

9. Harmi  (mängis ühe mängu)

Kas teadsid, et

·         Louis de Funes oli hispaanlane

·         Kreekas korraldati olümpiamänge nimega HERAIA ainult naistele

·         Eesti suurim restoran asub Ülemiste Keskuses ja kannab nime Dvigatel

·         Hooveri tekikesteks nimetati USA-s majanduskriisi ajal ajalehti, mis katsid tänaval magavaid kodutuid.

·         Eestis on kaks LÄTI küla, Ülenurme ja Vigala vallas.

jne

Talgud.

Talgud!

Ootame kõiki laupäeval, 18.aprillil kell 9 Kõue Rahva Maja juurde koristustalgutele. On vaja riisuda, praht lõkkesse vedada ja lillemägi korda teha.
Talgusupp! Traditsiooniline õnneloos ka - iga loos võidab! Peaauhind - kanakaka (nagu ikka...).

Ole kohal!

Triigi külavanema aastalõpupöördumine

Elu Triigil - kunagi ei tea, mida pakub maapõu algaval aastal!

Hea vallarahvas... "Hea vallarahvas" - milline ilus algus pöördumisele, mida ei ole ammu enam kohalikust lehest lugeda olnud. Põhjuseks uued ajad Kose-Kõuel - puudub, loe on kõrvaldatud autoritaarne võim, juht, kes võis kui papp kantslist vallarahvast nuhelda, suunata, õnnistada - asenduseks rahvavõim, kes komisjonide kaudu, volikogu mõjutades, ise otse võimu teostab. Vallavanem valla totalitaarse juhina selle võimumudeli ajal enam ei toimi, nagu öeldud - ruulib volikogu, kuigi vallavanem on olnud aktiivne külaline üritustel nii Triigil, Kõuel, Harmis kui Palal. Ja üldsegi mitte formaalselt vaid tundub et heast tahtest, kogu hingega. Uus süsteem töötab koostöös Sinuga, lugeja, kes Sa võid osa võtta komisjonide tööst, kes volikogule ettepanekuid teevad, muidugi, kui Sa just oma poolt valitud volikogu liiget otse mõjutada ei saa. Töötavad edukalt päästjate ja ettevõtjate komisjon, ka külavanemate oma, kuigi selle töölerakendamisega volikogu komisjoni alla, mis formaalselt polegi õnnestunud, lendas verd ja pisaraid - nii juurdunud olid külavanematesse väiklased rollid kohalike valimisliitude konnatiigikestes ulberdades. Võimu vahetades lendab alati laaste ja sädemeid - seekord, Kose SDE valitsuses, justnimelt, nagu riigikogus, kus Mikser juhib valitsust, valis ka Kosel omale pruudi just SDE ning valis uued mängijad, loobudes abielust pikaaegselt autoritaarse Jõgisoo gängiga. Või mis ta nüüd nii autoritaarne oli - tosinkond ja peale aastat võimul püsides tekkib paratamatult tüdimus, korduvad mustrid sööbivad tegevuskavasse, mis uinutab allasutuste juhid ja palgalised magusasse igavlikku unne, selmet otsida uusi ja paremaid viise, kuidas asju teha ja nendele lähenda. Muutus, mustrite lõhkujana muidugimõista tekitab segadust ja protesti. Ärme aga unusta et et ilma rotatsioonita riigiasutused manduvad ajapikku, selle eest kindlalt.

On väga moes täna heietada et "supp läks peale valdade liitmist ikka väga lahjaks" või "ma ju ütlesin, et elu ei lähe paremaks liitumisega" ning sellega saab osaliselt nõustuda. Küll aga võib väita, et elu ilma liitumiseta oleks veelgi viletsam. Mõelgem kasvõi väiklusele kunagises Kõue volikogus või poliitikute pingi pikkusele (lühidusele). Kosel on väljavaated siiski paremad. Ähvardavatest ohtudest võiks välja tuua koolivõrgu korrastamise kava - meenutame, et Kosel on väikese piirkonna peale palju koole. Millest me räägime? Kose-Uuemõisa lasteaed-kool, Kose gümnaasiumiosa, Ardu kooli kolmas aste ja Harmi põhikool. Kas loeb see, mida lepiti kokku valdade ühinemislepingus? Sellele võib apelleerida ning ebapopulaarseid otsuseid tõenäoliselt see volikogu koosseis ei tee - paras aeg midagi pekki keerata oleks kohe peale järgmisi KOV valimisi - 2017. Siinkohal võiks mainida, et koole hoiavad elus siiski peamiselt lapsevanemad oma eelistuste järgi, sealt edasi poliitikud sugulaste-sõprade-armukeste-sümpaatiate ringiga.



Milline on Sinu volikogu esimehe tutvusringkond? Nagu kaks illuminaati: President of the European Council Mr Herman Van Rompuy, European Alliance Group President Dr. Uno Silberg. Foto Uno Silbergi Facebooki leht.

Parajalt elevust kohalikul poliitmaastikul on pakkunud endise pikaaegse vallavanema, viimastel KOV valimistel enim hääli saanud kandidaadi ning arvamusliidri Vello Jõgisoo astumise Eesti Keskerakonda. See on toimunud vaikselt, kuigi pidulikkuseks oleks mitu põhjust: esiteks, astumine riigikogu valimistel tõenäoliselt Harjumaa nimekirjas rahva ette võiks toimuma suure pauguga, kasutades meediakära enese jaoks ära. Teiseks peaks reageerima Kose opositsioon - kas siis avalikus pördumises distantseeruma ennast Keskerakonnast või siis just siduma, aga siin on samas arusaadav, et suure kella külge opositsioon oma liidri parteilist kuuluvust panna ei soovi, kuna Kose pole ei Kopli, Lasnamäe, Ida-Viru ega Maardu. Siin pole Keskerakond kuigi polulaarne olnud mõningate eranditega: Kõuel oli mitu vahetust pukkis nii Keskerakondlasest volikogu esimees Truss kui skandaalselt KERAsse astunud vallavanem Õis volikogu liikme Aela Oleviga. Olid ikka ajad - kuigi keegi ei köhinud. Tollasel ja Praegusel Keskerakonnal on loomuliklt vahe sees ka. Kõue vanasi hardcore-keskerakondlasi ei saa võrrelda praguse Единая Россияga  koostööd tegeva venemeels seltskonnaga. Kõigest olenemata soovime Vellole edu riigikokku saamisel - Koset võib tabada isegi topeltedu 2015 valmistel, Triigi mehel on samuti shanss KERAga samaväärses mammutparteis REFis. Elame-näeme.

Videos kaks manalameest -Aksel Orasi ja Eerik Klaan.

Ajalooliles plaanis on Triigi aasta olnud ühe suure kaotuse kui kolme suure võiduga. Kaotasime Triigi Maasikmäel sündinud, Pala külas ja Kose alevikus elanud Aksel Orasi. 16. augustil, laupäval, otsekui oma minekut aimanud mees pesi ennast kodasunas kaua enne kui uinus magusasse, igavesse unne... Kristliku doktriini järgi matsime ta maise keha ning ta hing läks taevasse, kultuuriteooria seisukohalt elab aga Aksel edasi igavesti oma tekstides, mida ta Triigi kandi kohta on kirjutanud üle tuhande lehekülje. Need ootavad tulevikus inimest, kes suudaks selle mahuka elutöö kriitiliselt üle vaadata, toimetada, süstematiseerida ning võimaluse korral avaldada.



Triigi I hõbeaare ajutisel eksposeerimisel mõisa galerii vitriinis.

Võitude poolest avastati Triigi mõisa maadelt kolm hõbeaaret - lisaks mullu leitud esimesele nn. Triigi külavanema aardele. Kokku on niisiis lühikese aja jooksul kaevatud maa seest välja neli aaret. Triigi muinasasustus on saanud hoopis uue ja Eesti mõttes suurema tähenduse, järjekorras teine hõbeaare, mis koosnes ca. 700 mündist on arheoloog Mauri Kiudsoo meelest üks olulisemaid leide viimase 30 aasta jooksul. Müntide rohkuse kaalub üles nende erinevus - Ajaloo Instituudi numismaatikud on jõudnud tänaseks defineerida saja mündi algupära, 600 kallal veel töö käib. 10. sajandil leidus üle Saksamaa väikesi mündivermikodasi, mille loomingut nüüd Rüütli tänaval uuritakse. Tohutu liigirikkusega rahapada koos samas kandis mulda peidetud kolme väiksemega näitab meile kätte tähtsa kaubavahetuspunkti ja kontsentreeritud alal asunud ülikute residentsuse. Lisaks on leitud rohkelt tõendeid Triigi matusepaikadest, mõned muinasaegsed asulakohad ja keskaegset asustust. Oktoobris Triigi mõisas toimunud ajalookonverents sidus sel teemal palju otsi kokku ning oli kindalsti 2014. aasta Triigi tippsündmuseks. Ei saa mainimata jätta ka Triigi jõululaata, mis samuti üllatavalt rahavarohke, ka külapäev Palal ja Kõue Rahva Maja kuues sünnipäev olid ägedad üritused traditsioonilises kastmes.



Pala külapäeva koogivõistlus. Foto Mati Männisalu.



Triigi jõulupuu 2014.

Just väga erinevatele sihtrühmadele ja variatsioone pakkuvais paigus toimunud tasuta üritused teevad elu Triigil põnevaks. Mõis on hetkel tööandjaks kuuele Triigi inimesele - see on kolmandik kogu mõisa personalist! Kas see on kohaliku arengu lagi? Siin tuleb kõne alla Sinu panus, hea lugeja. Kuidas saaks elu Triigil sõltumata KOVi ja riigikogu koosseisust olla veelgi enam elu, mida kannataks elada? Seniks Head vana aasta lõppu ning Head Uut Aastat!

Triigi külavanem
Juhan Soomets
31.12.2014
Triigi-Kõue-Toompea

Kõue Külade Seltsi traditsiooniline küladepäev toiomub sel aastal Pala külas. Ole kohal 16.augustil 2014 kell 17!
Kavas: iga-aastane küpsetiste-kookide konkurss (parimatele auhinnad!) Võta oma moonakott kaasa, pane ühisele lauale, et kõik maitsta ja kiita saaks!
Võistlused igale vanusele ja uus üllatus - PalaKala. Kohal näed, mis see on...
Tants ja trall käib nii kaua, kui vastu pead. Mängib tänavuse Perepeo finalist - perek. Suurkask = ans.Rivaal!
Sissepääs tasuta, Sinu eest maksab Kõue Külade Selts.
Tule ja tunne elust mõnu!

Talgupäev 3.mail

TEEME ÄRA 2014

Nagu igal kevadel, vajab Kõue Rahva ümbrus kasimist. Nagu igal kevadel, võtab ka seekord Kõue Külade Selts osa üleriigilisest talgupäevast TEEME ÄRA 2014.
Saame kokku rahvamaja juures 3.mail kell 10. Võta kaasa reha, töökindad ja naabrieit(-mees).
Kui kord majas, siis külaseltsi poolt talgusupp ja loterii-allegrii "Iga loos võidab!". Pilet on kingitus külaseltsi poolt, loosirattasse lähevad aiatööga seotud võidud.
Kuna igal kevadel jääb oma aias midagi üle ja kindlasti ka midagi puudu, siis toimub ka ROHEVAHETUS. Lillejuurikad, taimed, sibulad ja istikud... Kellegi on ehk vaja. Võta julgelt kaasa selle asemel, et prügi hulka panna.

Kohtume talgutel!

Olukorrast Kose vallas (Triigi külavanema kommentaar eilse volikogu salvestise kohta)

Sellel lingil asus eile kaks videojäädvustust Kose volikogust, mis on nüüdseks eemaldatud. Usun, et põhjus eemaldamiseks on piisavalt lihtne - sarnane käitumine, mida seal nägi, ei tee au ühelegi kodanikule, seda enam veel vallavolinikele. Samas on volinikud parim osa elanikkonnast, eliit. Pikemalt emotsionaalsetel rünnakutel ei peatu, tõesti, vehiti rusikatega ja karjuti teineteise peale, pakun mõned solvangud järgmiseks volikoguks, mida võib vabalt kuu aja pärast kasutada: "Teil kõigil on vaid lasteaiaharidus!" või siis "Mida sa ronid oma kummikutega siia volikokku!".

Nüüd aga sisulisest poolest. Poole tunni pikkuses videos oli tähelepanu all allakirjutaja eelmises postituses kirjeldatud Külavanemate kogu viimine töörühmana eelarve ja majanduskomisjoni alla ( edaspidi EMK). Seda nõudis volikogu esimees põhjendades asja vajalikkust. Kui koalitsioon koosneb (7 Meie Vald + 4 SDE) 11 liikmest, võttis sel teemal pooldavalt sõna vaid üks koalitsiooni liige, kes ütles (mälu järgi) et milleks jamada, külavanemate seas pole ka ühtset meelt, teeme selle ära ja läheme edasi. Volikogu esimees ei suutnud samas veenvalt selgitada, milleks seda vaja on. Rääkigu siis välja, milles asi, seda teavad kõik külavanemad ja ilmselt ka palju teisi asjaosalisi. Külavanemate kogu viimine EMK alla tähendab otse ligipääsu (volikogu väliselt) poliitilisele rahale. Kui oleks vastu võetud vastav statuut, oleks järgmisena loodud süsteemid selle raha laristamiseks (jutt käib umbes 25 000€). Kes on selle plaani suurimad vastased? Mitte väga üllatuslikult on selle vastu kultuurikomisjoni juht, kuna vastav muudatus mängib MTÜde rahastamise kultuurikomisjonilt EMKle. Üllatuslikult on kultuurikomisjoni juht aga SDEst, ehk koalitsioonist! Videos saigi kuulata volikogu esimehe ja Sven Andreseni vaidlust. See tähendab aga mõra koalitsioonis! Asi läks tuliseks ning Astrid Ojasoon (Harju- ja Raplamaa SDE juht) lahkus saalist. Kui Sven Andresen peaks enda poole saama veel ühe volikogu SDE liikme, on pinnas võimuvahetuseks Kosel valmis! Vaadates tervet rida mitte sõna võtvaid "Meie Valla" liikmeid, võiks tõdeda vaid, et vaga vesi sügav põhi. Mida nad mõtlevad või tunnevad pole teada. Vähemalt tulihingeliselt volikogu esimeest eesliinil kaitsmas nad ei ole. Opositsioon aga ei maga - usun, et ka praegusel hetkel sepitsetakse mingit nutust artiklit mida vallaleht keeldub avaldamast aga kindlasti leitakse mingi muu viis.

Kuidas saaks säilida praegune koalitsioon? vt. eelmise artikli lõpuosast (märksõnad: postitiivne edasiviiv kuvand, autoriteetse, õiglase liidri esiletoomine, koostöö jne., jne.)

Triigi külavanema viis kuud külavanemate kogu juhatuses

Kõigepealt Kõue kandi ühistranspordi tulevikust tuginedes abivallavaanema ettekendele viimasel külavanemate kogu koosolekul Ravilas.

Sügisest jätkab nn. valla buss samal liinil selle sarnasusega, et õpilased saavad jätkuvalt tasuta sõita, kõik teised hoidku mündid taskus. Õhtust lisareisi valla poolt hetkel pole plaanis (kesse ikka õhtul Kõuele tahab). Sellest reformist saab kindlasti valla ajalehest lugeda, pikemalt siin ei peatu. Plaan, mille nimel on pingutusi tehtud ehk 299A et üks hommikune ja teine õhtune liin läbi Kõue hakkaks sõitma on endiselt utoopia - vald erafirmat mõjutada ei suuda. Töö sektsioonides Triigi-Tallinn otseliini peal aga käib edasi. Siin on huvitav, et kui ma Vello Jõgisoole sellest 299A muudatusettepanekust pool aastat tagasi rääkisin oli tema reaksioon umbes selline,et sel pole niikuinii mõtet - Harju Ühistranspordikeskuse poliitika järgi jäetakse eravedajad kohe-kohe kuivale, doteeritakse valla siseliine. Praegu räägitase vallas sama juttu - 299A tõmbab liine niikuinii koomale, kuigi poole aasta jooksul pole midagi muutunud. Valla dotasiooni Kõue liinidele pole samas ka kusagilt näha.
 
Aga nüüd tagasi Külavanemate kogu juurde. Teatud peataolek valitses külavanemate kogu novembri alguses (Habaja Freskos), kui võim oli vahetunud, koalitsioonileping äsja alla kirjutatud. Koalitsiooni esindajat kohal ei olnud, suur segadus. Külavanemad otsustasid valida enda hulgast kolmeliikmelise juhatuse, kes tekkinud eriolukorras volikoguga suhtleks ja elementaarsemaid-hädavajalikke kommunikatsiooniülesandeid täidaks. Kuna Kõuel ja Kosel kehtisid täiesti erinevad külavanemate (edaspidi KV) statuudid, sai esmaseks ülesandeks kahe statuudi peale üks korralik teha. Toimusid kohtumised volikogu esimehega, kes tutvustas MTÜde uut rahajagamispoliitikat, külavanemate valimisi soodustavaid mehhanisme. Kahel kohtumisel kärati statuut sedavõrd valmis, et juleti see suurele ringile külavanematele saata ning järgnesid kaks selleteemalist koosolekut Visklas. Parandusettepanekuid tuli kümne ringis, parandusettepanekutega statuut sai 12 lehekülge pikk. Puupüsti täis Viskla külakeskuses käis lärm üle dialoogi - tõsine külavanemate käraja. Teisel Viskla istumisel hääletati statuudist välja KV kogu kuulumine eelarve- ja majanduskomisjoni juurde - just see koht, kust saaks otse eelarvele ligi, et kohalike MTÜde kukruid täita. Statuut saadeti volikokku kinnitamiseks.

Mõne aja pärast saatis volikogu esimees tagasi parandatud variandi, kus oli taastatud kogu kuulumine EMK haldusesse, mõned muud parandused veel, millega Visklas ei oldud arvestatud. See tekitas segadust ja nõutust. Ja otsekui selgest taevast ilmus  opositsiooni loodud statuudi eelnõu, mis oli üksjagu teistmoodi ning loomulikult KV kogu seotuseta EMKga. Opositsiooni statuudi eelnõul oli Vello Jõgisoo allkiri. Sellel ilmutusel on kaks poolt - kui seda poleks juhtunud, oleks volikogus tõenäoliselt kinnitatud volikogu esimehe versioon - olles ükskõik kui hea ja õilis oleks see tõmmanud kriipsu peale KV kogu demokraatiale olles otsene diktatuuri väljendus ehk Kose külavanemate kogu oleks leidnud ennast kusagilt Valgevene õigusruumist. Teisest küljest ei olnud opositsiooni statuudil vähemalt vormilist seotust (opositsiooniliste) külavanemate arvamusega. Järgneval koosolekul Ravilas kinnitasid (opositsioonilised) külavanemad käsi südamel, et nemad selle loomisel ei osalenud. Peaaegu ütlesid isegi, et nendest keegi ega isegi opositsioon ei käinud ***** külas opositsioonilise statuudi koostamisel. See selleks, tsirkust on vaja ning antud hetkel näitasid nad,et külavanematele niisama juba kotti pähe ei tõmba. Võrdle paari aasta tagust Kõue külavanemate pöördumist vägagi sarnasel situatsioonil liitumise eel, kui volikogu esimees samuti soleerima hakkas. Mis on aga opositsioonilise statuudi negatiivne pool? Allakirjutatud oli see, nagu öeldud, formaalselt Vello Jõgisoo poolt, kes valla valla lehe märtsinumbris kritiseeris liigset MTÜde rahastamist, võrreldes seda raha lennukilt loopimisega. Kas opositsioonilise statuudi allakirjutamine oli toetuseks külavanematele või hoopis kaigaste kodarasse loopimine kogu praegusele vallakorraldusele (nagu demokraatias opositsioonile igati kohane)?

Antud olukorras leidsin ennast KV kogu juhatusest kohalike poliitiliste leeride vahel, kes, olles naabrid või sagedamini isegi samade külade inimesed üksteist kogu südamest vihkavad ning üksteise vastu töötavad. Meenutasin, et nõustusin juhatuse kohta võtma esindamaks oma kanti, olles siis ja nüüd täiesti apoliitiline. Nüüd saan aru, et mõnedel kohtumistel vaieldi mulle vastu vaid selle pärast, et teostasin (koalitsiooni) statuuti, arvates ise, et see on kõigi külavanemate statuut. Siin tegingi naiivselt vea, sest näilisest külavanemate statuudist sai volikogu esimehe käes poliitiline paber. Tegin Ravila koosolekul avalduse enda juhatusest välja arvamisest demokraatia tagamise suutmatusel ning ettepaneku, et juhul, kui juhatus jätkab kolmeliikmelisena peaks minu asemel sinna valitama opositsiooniline külavanem, kes koordineerides protsesse annaks ka Batjale teada, et asi on kontrolli all ning vastutöötamist pole vaja. Vastasel juhul on seda oodata küll ja veel. Tuletan meelde, et Vello Jõgisoo oli viimastel KOV valimistel enim hääli saanud kandidaat.

Statuudi osas on lugu pärast neid pöördelisi sündmusi perspektiivikas - usun, et volikogu teostab edaspidi KV üldsuse tahet ning nii paljude kärajate peale (ise osalesin sel aastal koosolekutel 12 tundi) saab statuudi vaid paremaks. Kui see vastu võetud, saab tegeleda edasi põnevamate asjadega nagu MTÜde toetustega, reaalsete probleemidega.

Poliitilise madina vaibumist aga loota ei ole. Võimuliit ühisavalduses kaitseb ennast üksikuna esineva Don Quiote eest - väidetavalt on viimane Jõgisoo kirjutis valla lehest välja jäänud kuigi üleval (siseopositsiooni?) FB lehel. Siin, tundub, et saab vastu päid ka riigikirik (haudade kaardistamine mõtetu?). Samas on see leht kustutanud ise kriitilise kommentaari (midagi koolijuhi teemal). 300 meest on ennegi impeerumil jalgealuse kõikuma löönud, kas 100 (+SDE) suudavad tagada võimu Kosel? Puudu on võimas narratiiv-juhtfiguur. Uued sihid on vaja seada ja rahvast selle nimel motiveerida. Kui pea on tühi, tasub üle lugeda Aivar Pohlaku volikogupäevikuid. Reaalne kuid samas ilukirjanduslike elementidega olukorrakirjeldus, paatoslik-maguskaotajaliku stiili asemel optimistlikku-perspekttivikasse võtmesse pandud, võiks valla lehes fänne ja toetajaid koalitsioonile juurde tuua küll. Muidugi ma ei väida, et lood "lasime pika liu" või "vanaema teeb parimaid verivorste" valla lehes vähem fänne tooks.

Rahvast seob teadagi hästi ühine vaenlane. Tuhala kaevandussaaga paistab olevat lõppenud. Tartu maantee laienduse vastu pole ka nagu mõtet töötada. Jõgisoo peksu peal saab ehk mõnda aega hakkama aga kui võrrelda viimast Kõue võimuvahetust tüütab see (Kõuel sai mõnda aega kolakat endine VV Õis) ka varsti ära ning kui asemele ei astu vähemalt sama suurt juhti-visionääri võib tekkida vaakum. Õnneks on kevad ning peagi suvi ning tubased jahumised - võitlused parteipileti alusel jäävad vaid volikogu ja vabatahtlike sado-masohhistlike kalduvustega isikute seinte vahele. (foto poliitika ja pullisitt).

Ühtsest Kose ühistranspordist Kõue kandis

Seletan olukorda, mille illustreerimiseks on aluskaart 19. sajandi lõpust Kose keskusest Kõue-Triigi ja antud kandi tagaküladeni. Teedevõrk, kus tänapäevane ühistransport sõidab kattub, valla piiresse on mahtunud ka toonasest kihelkonnast välja jäänud Kadja-Aela. Ajaloolistest tõmbekeskustest-kantidest räägin aga hoopis järmises postituses.

Tänase situatsiooni eelduseks, et ühistransport Kõue kanti rohkem väisaks on mullu juulis asfalteeritud Ojasoo-Triigi tee, mis tagab Koselt sama hea juurdepääsu kui Habajale, kust käib homme läbi kuus K3 marsat Kosele + bussid peamiselt õpilaste veoks nii Harmi kui Orule-Kosele. Ardust leiab homme 32 otseliini Tallinnasse peatus.ee vahendusel. Ravilast läheb homme 12 otseliini Tallinnasse.

Kuidas on seis Kõue-Triigi tõmbekeskusega (ca. 300 elanikku)? Eelmise volikogu ajal pandi kuu pärast asfalteerimise lõppu tööle õhtune kojuveobuss (Koselt 19.45, Kõue 20.04, Ardu 20.20, Kõue 20.39, Kose 20.55). Kuidas on lood hommikuga? Siis saab arvestada vaid nn. valla bussiga, mis mille keeruline teekond (koolivaheajal, nädalavahetusetel ei tööta) on kujunenud aastate jooksul sobitudes hajakülades elavate õpilaste hariduseteele juhatamisega (helesinine hommikune trajektoor kaardil). Reedene lisaring peamiselt vanuritele Kosele ravimite hankimiseks. Kõue valla ajal teadupärast ei tohtinud ei kodanik ega õpilane Kosele saada, kardeti valla tühjaksjooksu. Just see igand annab valusalt tunda tööinimesena kasutades nn. valla bussi - Kosele saab hoomikul (6.50 Kõue tee) vaid ümberistumisega Ojasool K3-e (sõidab Koseni). Et Tallinna saada on vaja seega kasutada kolme bussi ümberistudes kahel korral! Teekond Tallinnasse, kuhu saaks umbes poole tunniga venitatakse terveks tunniks (Mäo kaugus Tallinnast)! Ardusse saab valla bussiga (8.15 Kõue tee) tiirutades läbi nii Panuküla kui kauni veehoidla taguse ringi. +Ardu-Tallinn teeb selle teekonna pikkuseks samuti tunni. Ilusad vaated veehoidlal aga ei tööta praktilisel viisil üldse efektiivselt.

Kas on lootust olukorra paranemisele? Töö käib ja lootust on. Kui vaid vallavalitsuses töö- ja vaimujõudu piisavalt oleks - veel nädal aega vakantne abivallavanema koht. Seega - mida ei tahaks 2014. enam kuulda?

"asendamatuid inimesi on terve surnuaed täis"

Kas see on sobilik väljend stabiilselt väheneva rahvaarvuga vallas? Väheste eranditega on endise Kõue valla piires Triigi ainus demograafiliselt perspektiivikas küla (praeguse Kose piires võrdne ehk vaid Otiveskiga).

On alanud 2014.a.

Ilusat ja teguderohket 2014.aastat kõigile!

Kõue Külade Selts ja Kõue Rahva Maja tegutseb ikka edasi, kuigi nüüd uutes-huvitavates olukordades võrreldes eelnevate aastatega. Oleme nüüd ju Kose vald.
Meil jätkuvad ikka tavapärased ettevõtmised: mälumäng Kõue Kood iga kuu 3.pühapäeval kell 15. Selle järel kohe külavanemate "kärajad". Kui Sul on häid ettepanekuid või soove, siis tule kohale! Mida rohkem rahvast, seda põnevam.
Külapäev on sel aastal 23.augustil Pala külas. Kõue Rahva Maja sünnipäev (nagu ikka dets.1.laupäev) toimub seekord 6.detsembril. Muudest üritustest teatame siis, kui nad tulevad. Nii et jälgi reklaami!
Nii kaua, kui me peame ise rahvamaja üleval pidama, oleme ka väga rõõmsad liikmemaksude laekumise üle. Esimesed on juba tulnud! Aitäh!
Liikmemaks endiselt 13 eurot aastas.

Triigi külavanema uusaastapöördumine

Hea rahvas Triigil, Kõuel ja Kosel - lõppenud on taaskord üks tegus aasta ning nagu KOV-valimisaastale omane, on toimunud umbes niisama palju asju, kui kolmel eelmisel aastal kokku. Ja veel enam. Tunamullu toimunud ühinemisralli tõi omakorda särtsu ja tegusid juurde. Tuleb vaid soovida, et kõik see rahvas, kes siis aktiveerus ei peatu ning jätkab tegude ja üle kihelkonna kostvate sõnumite-ideedega. Väikest galeriid Kõue kandis tuimunust kuude kaupa saab näha me FB-lehel. August oli kõige metsikum. Kõue külapäev, Kõue mõisa heli, Kose Kihelkonnapäevade raames toimunud üritused, mis tipnesid kultuurikeskuse lahtiste ustega ning kiriku arhiivmuuseumraamatukogu avamine. Ravila mõis avas uksed. Rääkimata Triigi mõisa üliheadest teatritükkdest ning Triigi külavanema hõbeaardest, mis nii mõnegi ajaloolase oma arusaami ümber vaatama sundis. Ning kõige põhilisem - igakevadise-sügisese soparaja asemele valmis Triigi-Ojasoo tee, mis sai poolteist kuud peale valmimist endale vurama marsaliini K7. Ühistranspordi arendamine Kõuel on 2014 suurimaks teemaks kuid sellest täpsemalt järgmises postituses. Ka suures plaanis on teedevõrgu osas muutusi oodata. Kose-Ristil on näha Tallinna-Tartu maantee uut lõiku raie näol (ülemine foto) - nii nagu vana maantee nelja sajandi eest lõikas läbi kohaliku Kose-Ojasoo tee, lõikab uus maante vana tee veel korra pooleks - nüüd küll juba kahetasandilisena. Õhkõrna võimalusena saaksime Rail Baltica trassi läbi Kolu risti aga mitte lähemale (skeem all). Hea seegi.

 Nüüd aga veidi teadaolevat külaelu edendamise võimalustest käesoleval aastal. Mullu (nagu ikka valimisaatatel kombeks) käidi välja uued skeemid külade otserahastuseks. Kuigi võim on vahetunud, ei saa taolist magusat präänikut rahva käest tagasi rabada. Kuna allakirjutajal on sel aastal võimalus kuuluda Külavanemate Esinduskogusse (nn. varivalitsus), valgustan Sind käimasolevast tööprotsessist, mis küll väga toores aga siiski annab põgusa pildi, kuidas vald tööle hakkab:  

Volikogu ümber on komisjonid, millest Eelarve- ja Majanduskmisjoni alla kuulub Külavanemate Kogu. Kogu ja EMK vahel asub Külavanemate esinduskogu - kolm külavanemat, kelle volitused lõppevad kalendriaastaga - siis koosseis roteerub. Külavanemate kogu ja Vallavalitsuse (kes täidab volikogu käske) vahele on palgatud Jaanus Saadve, kes vastutab selle eest, et asjad sujuksid - et külavanemate hääl oleks valitsuses kuulda ning otsustele järgneksid teod. MTÜd, Külaseltsid, seltsingud jne., saavad otserahastust Külavanemate Kogu otsuste põhjal. Seega on antud külavanmatele (Kogule) volitusi juurde. Veel enam. Nüüd on selge piir Külavanemate ja MTÜde vahel. Külavanemate Kogust saavad osa võtta vaid valitud küla- ja alevikuvanemad ning abivanemad. See peab soodustama külavanemate valimist. Kõue kandist oleks hädavajalik valida külavanem Lööral, Habajal ning Ardus - et saada sõnaõigust neis külades tegutsevate seltside-MTÜde otserahastuses. Raha jagamise reeglid on loomisel - loomulikult rahastatakse kõigepealt omaosalusi, üritusi, mis on suunatud kogukonnale, eelistatakse kinnise seltskonna väljasõidule. Jne. Jne. Kas midagi praeguse Kose valitsuses ka lonkab? Puht kuulu järgi tundus kummaline kultuuri definitsioon, mis lähtub  rahvatantsust ja käsitööst. Kas peaks ehk Sirbi vallavalitsusse tellima või mis? Igal juhul - Head Uut Aastat!

Jõulutervitused

Kõue Külade Selts
tänab kõiki oma toetajaid, abilisi ja fänne!
Mõnusaid jõulupühi ja tegusat uut aastat!

Kõue Rahva Maja 5.sünnipäevapidu sai vahvalt peetud, oli torti, oli häid sõnu, oli Toomas Anni ja mõnusad pidutsejad. Aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks meile külla tulla!

Siinkohal Sirje Saulepi lugulaul, kus on meie 5 aasta elu kokku võetud:

     Kesk Kõue küla kükitab üks vahva maja
     Üle Eesti tuntud Kõue Rahva Maja
     Viis aastaringi täitus tal
     siin naerusuise päikse all
     Ses tares ikka kõlamas on laululood
     ja tarkust mõõdab-jagab Kõue Kood
     Nii harivad siin filmiõhtud
     On mõttetalguid-ajurünnakuid siin tehtud
     On külas käinud marid, handid, mansid
     End pralledel siin hingetuks sa tantsid
     ja nagu nõuab vana eesti komme
     on laual sooje pirukaid ja õunapomme
     Tare taga kiik ning popp on rahvasport
     Pärjatud saab külapäeval vingem tort
     Jääb peagi kitsaks vaimuvara tuba
     sest sule vahedaga silma paistab Juhan
     Loodame, et ees veel ajad paremad
     sest tegusad on teie külavanemad
     Olgu ikka sära tegijate silmis
     ja melu Rahva Majas kirev nagu filmis!

Nii et - elame veel!
Saba rõngasse ja edasi!

Suur tänu!

SUUR TÄNU
 kõigile, kes 27.oktoobril Kõue Rahva Majas töötubasid juhendasid, leiba küpsetasid, korve punusid, jõulupärgi meisterdasid ja fruktodisainiga tutvust tegid! Aitäh, et leidsite aega läbi astuda.
Päeva jooksul käis majast läbi 18 inimest. Oleks ehk oodanud rohkem, aga see-eest olid kõik ka tõsised huvilised.
Kõue Rahva Maja võttis osa üleriigilisest ettevõtmisest "24 tundi Eestimaa rahvamajas".

VEEL:
on ilmunud väga tuumakas raamat "Kõue vald läbi aegade", mille pani kokku Sirje Saulep.
Raamatut saab osta Ardu raamatukogust.
Ära maga maha - mälestus Kõue vallast on kaante vahel -  tõeliselt sisukas ja  faktiderohke!
Aitäh, Sirje!

KÕUE KOOD VI hooaja I mäng

Pühapäeval, 20.oktoobril kogunes Kõue Rahva Majja 7 mälumängu võistkonda, käivitus
KÕUE KOODI VI turniir. Esimeses mängus ei leitud vastust kolmele küsimusele, misläbi
saime uusi teadmisi Weimari linna kohta, jätsime meelde, et obskurant on hariduse ja kultuuri
vaenlane ning et teadlaseks, keda peetakse eesti antropoloogia rajajaks oli Juhan Aul.
Ainsa kuldmuna pälvis võistkond Kõue kõbusad, kes ainsana teadis, et kaunite
muinasjuturaamatute „Pöial-Liisi“, „Lumivalgeke“, „Okasroosike“ jt. illustratsioonide
autoriks on Siima Škop.

I vooru paremusjärjestus:

1. Rõõsa kännud 32 p.

2-3. Ardu kuked 28p.

 Kõue kõbusad 28p.

4. Virla vinged 23p.

5. Aela arukad 22p.

6. Kadjakad 21p.

7. Pala pirakad 19p.

II vooru mäng peetakse Kõue Rahva Majas 17.novembril kell 15.00. Ootame mängule uusi
võistkondi, sest kokku seitsmes voorus saavutatud punktidest lahutatakse lõppjärjestuse
selgitamiseks maha võistkonna poolt kogutud kehvema vooru punktid. Kohtumiseni!.
Küsimused koostas ja mängu juhtis Sirje Saulep.

Kose valimistulemused - kui palju on mänguruumi?

Vello Jõgisoo ütles eile Kõue Rahva Majas, et "Ühtselt" saab volikogus 11 kohta. Jah, tõenäoline on et nii läheb, 10 annaks sama tulemuse välja. SDE koalitsiooni ja 4 aastat jälle muretu. Kas on alternatiive? Ref, Kesk ja IRL kohti ei saa, see on selge, ülejäänud kohtade pärast konkureerivad SDE ja "Meie". "Meie" on loobunud debattidest ja sisulisest dialoogist, vaevalt väga palju tõusu sealt loota on, kuigi õige strateegia puhul oleks saanud mängida küll. SDE on laienenud peamiselt Kõue saadikute nimekirjaga, mis tõotab mõne koha juurde. Kui miski ime läbi saaks SDE ja "Meie" üle poolte kohtadest, oleks SDE kahe vahel - vanad olijad saavad korraldused käsuliini pidi ehk Mikserilt või (sularaha) sponsoritelt - tõenäoliselt on käsk "Ühtseltiga" jätkata. Aga... Kui mingi imenipi läbi saab SDEs rohkem kohti uusi tulijaid on nende tahe kindel - "Ühtselt" jätkata ei saa. Ei aita siin ei Mikseri ei Ojasooni käsud-keelud. Antud stsenaariumi võimalus on kusagil 1:5 aga väike lootus jääb... Head valimist, kes pole veel käinud!

Suur Kose valimisennustus!

Kõue vallavanem pakkus välja valimisennustuse - kommentaarina antud artiklile vasta järgnevatele küsimustele. 21. oktoobril nõudku võitja Oti käest auhinda - vallavanema kanditatuuri vms.

1. Kohtade jaotus (+/- 0-1 annab 3p, +/-2 annab 1p ja rohkem 0p):

1.

2.

3.

4.

2. Valimisosalus (+/- 3% annab 3p, +/- 4-5% annab 1p ja rohkem 0p)

3. Uued Kose vallavolikogu liikmed (iga õige 0,5p)

4. Kõige rohkem hääli saav kandidaat (3p)

5. Kõue poole parimat kandidaati häälte arvu järgi seatuna (iga õige järjekorras 1p, max 5p)

1.

2.

3.

4.

5.