Kõue ja Kose valdade ühinemine - kuidas edasi?

Paar kohalikku lehte - Kõue Kuulutajat - tagasi ilmus vallavanema veerus tähelepanek, et kõik Kõue külavanemad toetavad valdade ühinemist. See arusaam kujunes külavanemate ümaraluas, kust puudusid Aela ja Triigi küla esindaja. Aga just nemad moodustavad praeguse hetke külavanemate opositsiooni.

Aela külavanem: Ma ei poolda Kõue valla liitmist Kosega. See on ajaloolise traditsiooni ränk lõhkumine, peale selle ei saa Aela küla kunagi Kose osaks, kuna on kuulunud Juuru kihelkonda. Liitumisel läheb Aela küla Kaiu ja Kaiu-Juuru liitumisel tulevikus Juuru alla. Seda saate näha! Olen töötanud Kose konstaablipunktis ja näinud, kuidas Ravila, Viskla, Oru, Tade jne. inimesed käivad probleeme kurtmas aga Kose valla huvi jätkub vaid keskusele - Kose alevile. Valdade liitudes jääks enamus Kõue valda veel rohkem ääremaaks - Kõue küla taha jääks siis terra incognita - eikellegi kolgas. Praeguse vallavanema Jõgisoo ajal pole mingit muutust loota. Midagi võiks loota uue põlvkonna pealeksvades ja kaadri vahetuses, selle mittetoimumist aga on võimurid tugevalt kindlustanud.

Triigi külavanem: Mina jään Kõue-Kose ühinemise suhtes erapooletuks. Loogiline on, et sotsiaalse kapitali vähenedes tuleb avalikku sektorit - administratsiooni paratamatult kärpida. Kõue vallas napib inimesi, kes suudaksid, viitsiksid ja tahaksid asju ajada. Helgematel peadel on peale põhitöö veel mitu ühiskondlikku funktsiooni - see tähendab praktiliselt seda, et ajatakse asju vaid iseenda rõõmuks. Miks ma ei saa aga liitumist pooldada, kuigi see tuleb tõenäoliselt niikuinii, on tulevase suurvalla lõuna ehk Kõue osa marginaliseerumine. Jõgisoo on lubanud nii Harmi- kui Ardu kooli käigus hoida niikaua, kuni jagub õpilasi - paratamatult aga hakatakse eelistatama jrjest rohkem Kose kooli, kus huviringe ja võimalusi rohkem. Kõige suurem kaotaja oleks Ardu alevik, kust kaoks vallavalitsus ja sellega kaasnevaid hüved. Kaotajad oleksid kindlasti ka äärekülad - nii väikseid külasid praeguses Kose vallas ei ole. Lumerookimise hind elaniku kohta oleks kõrgem kui tihedamini asustatud ja väiksemas Kose vallas, sealt võib samuti probleeme tulla.

Triigi küla on arutanud liitumist mitmel külakoosekul ja on leitud on nii plusse, miinuseid, kui on ka kerkinud palju vastuseta küsimusi. Triigi küla ühinemisest palju ei kaotaks, siin on valla eeralve palgal vaid 1/16 inimest, teevõrgustik hea, oma küla ettevõtte palgal pea pool tööealisest elanikkonnast. Külal on hoopis muud probleemid - vallavalitsus võiks kolida Rava vanasse vallamajja ja vald võiks võtta tagasi esimese vabariigi aegse Triigi valla nime. Ometi alandan valdade ühinemise tõenäosuse indeksit praguste sündmuste põhjal, mis seni püsis 5:1 liitumise kasuks (mida näitas ka antud ajaveebi lugejaküsitlus) nii väheseks nagu 3:1 liitumise kasuks!

Uusi haridusasutusi vallas: Triigi (Kau) Akadeemia

On üldteada tõde, et uued algatused ja positiivsed muutused ühiskonnas vajavad uusi värskeid tegijaid. Loomulikult käib sinna juurde materjaalne baas ehk Kõue Külade Selts sai endale tegelikult jalad alla Kõue Rahva Maja ehitamisega, nüüd, kus Triigi mõisa esimene etapp valmis, on võimalik ka siin sotsiaalset kapitali kasvatada. MTÜ Kau Akadeemia on 1998 loodud (äsja nime vahetanud) ja kujutab endast mõned aastad tagasi EASile välja käidud jäädvustuskunstide koolituskeskust. Vana asi on leidnud endale uue vormi ja sobiva sisu seoses Triigi mõisa valmimisega.

Tegu on rahvusvahelise projektiga ehk kellel tekkib tõrge ingliskeelset kodulehte lugedes, ei ole tõenäoliselt akadeemia sihtgrupp. Miks ei ole tegu Eestisisese kunstiprojektiga? Me konnatiigi kunstnikud saavad iga näituse avamisel niikuinii kokku - on vaja uusi inimesi ja ideid, et olla mingitpidi uuenduslik ja konkurentsivõimeline. Triigi Akadeemia juhtfiguur on Mary Jordan, Triigi küla vastne elanik, kes ajab paralleelselt New Yorgis Veetorniprojekti, kus linna katusel paiknevad 10000 veetünni saavad endale kunstipärase välimuse, teavitamaks meile joogivee limiteeritust maakeral.

Mis on Triigi Akadeemia esimesed tegevused?

Ööülikooli salvestus 9.-10- juunil.

Animatsiooni õppelaager 6-10 aastastele 1.-6. juulil.

Residentuur kunstnikele (Tänasest on Triigil kaks nädalat akuutne Peeter Laurits).

Skulptuuri konkurss.
 

Sellised lood siin Kõue-Triigil, kus enne polnd midagi, nüüd aga on kõike üle!

Ööülikool Triigil!

9. juuni, kell 16:00 — 10. juuni, kell 15:00

Ööülikooli suvekool Triigi mõisas 9.-10. juunil: 09.06.12 kell 16:00 Kaido Ole "Igavusest" 09.06.12 kell 17:30 Valdur Mikita "Eesti lõunamaisest päritolust" 09.06.12 kell 20:00 Peeter Laurits ja Alari Allik “Eraklusest” 09.06.12 kell 21:30 KONTSERT: Krista Citra Joonas ja Jaak Johanson 10.06.12 kell 12:00 Jan Kaus “Häbist ja süüst kadeduseni” 10.06.12 kell 13:30 Hardo Pajula "Transtsendentsikao mõju nüüdisaegsele riigile” Kõik loengud ja kontsert on tasuta! Ning loomulikult saab soovi korral Triigi Mõisas ka ööbida ning restoranis Kaheksa Jalga süüa!

2012 jaanipäev toimub Triigil

Nõuka-aegsed Kõue jaanituled olid iga aasta Triigi mõisa pargi platsil - keset valda hea käia. Viimane võis toimuda 1988. aastal, kui välja toodi selle kandi esimene Eesti lipp. See oli paljudele muidugi shokk, sovhoosiaegki kestis siin veel mõned aastad edasi. Jaanituled kolisid majandi keskusele, Ardule lähemale, Paunkülla (Kiruverre). Praeguses puhkekeskuses kestab see traditsioon veel edasi, sel aastal tärkab taas Triigil. Kui keegi teab täpsustada, kas Triigil oli ka jaanituli peale 1988. aastat või muljetada oma mälestusi, kommenteerigu lahkelt.

Kes soovib aga rohkem teavet selle aasta Triigi jaaniku või teiste mõisas toimuvate sündmuste kohta, tasub jälgida Triigi mõisa Facebooki-lehte.

23. juunil astub mõisa terrassil üles Ultima Thule:

Vallad ühinegu - haridus määrab!

Väljavõte maikuu Kose Teatajast

Urmas Põlluaas pooldab suuri süsteeme, mis rohkem kindlust tagavad. Sellepärast on ta ise Kõuel sündinud mehena Kose ja Kõue valla ühendamise poolt. Urmas Põlluaas: “Olen hariduselt õpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja ja treener. Ja just lastele, nende tulevikule mõeldes tuleks kaks valda liita. Ma ei usu, et täiskasvanule midagi olulist muutuks: ei läheks kellestki vallamaja kaugemale, kõik vajalikud toimingud saab teha ju interneti teel, aga laste arenguvõimalused avarduksid küll. Nii spordis, hariduses kui ükskõik millisel huvialal. See mõjutaks aga kogu Eesti sporti, haridust... Kõik meie tipptegijad, tänapäeva sportlased, on ju lõviosas pärit maalt, mitte Tallinnast või Tartust.”

Matk Aela rabajärvele

Aela on hiigelsuur küla - nõuka- ja iseseisvusajaga kokkukuivanud külasarast ääristab hiigelsuur soo- ja rabamassiiv, palju soosaari ja laukaid, järv, mis on tekkinud ilmselt rabapõlengust. Seal tasub matkata kogenud matkajuht Oleviga. Aelast sai ka kaks aastat tagasi, külapäeval raamat välja antud.

19.mail kell 10 matka start Mäepõllult - edasi Olevi eestvedamisel rabamatk Aela järveni, grillida saab, õng kaasa, lapsed ka! Kalapüük.

In memoriam Erich Klaan 28.09.1924 - 02.04.2012 (Kõue Kuulutajas ilmunud tagasivaade)

Erich Klaan sündis Harjumaal, tol ajal Triigi (nüüd Kõue) vallas Raava külas Kõrvehindreko talus Julie ja Jaagupi esimese lapsena. Isa oli perele uue maja ehitanud, aga ehitamist oli veel palju ees. Järgmisel, 1925. aastal, jagati talu vendade Hansu ja Jaagupi vahel pooleks: Kõrve-Hindreko Hansule ning Kõrve-Jakobi Jaagupile. Maast-madalast said Erichile kõik vajalikud talutööd tuttavaks nõnda, et jõudumööda isa abilisena kaasa teha, õppida ja kogemusi omandada, sest kehtivate seaduste kohaselt oli esipoeg isa mantlipärija ning isa tööde jätkaja talus.

Erich astus Triigi 6-klassilisse algkooli õppima 1933. aasta sügisel ja lõpetas Kõue 6-klassilise algkooli 1939. aasta kevadel (Haridusministeeriumi otsusega 27. apr. 1939. a. nimetati Triigi algkool ümber Kõue algkooliks). Hiljem on ta õppinud Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis.

Kodus nähtu, kuuldu ja kaasaelatu, huvi ajaloo ning ühiskonnas toimuvate sündmuste vastu sai kosutavat toitu koolipäevil samuti organiseeritust ja kaasalöömist ärkavais ning tegusais õpilasringides. Need andsid väärilist järelkasvu külaelu organiseeruvale põlvkonnale nii tollel hetkel kui ka suunava sihi tulevaseks eluks.

1941. aastal alanud sõjasündmused talitsesid loovust tõmbuma alalhoiu seisundisse mitmeteks aastateks. Järgnev kollektiviseerimine oli omanäoline reduktsioon, kookoniks kasvamise aeg, kust piiluda lubatu ning lubamatu piirjooni.

Suri isa ja seejärel sai talude aeg ühtlasi mööda. Eraomand vahetus riigiomandiga. Peremeestest said riigisulased. Erich läks Lenini lambikestele liine ehitama. See oli raske, kuid edumeelne tegevus ning edasi selle ameti pealt uut põlvkonda ametimehi õpetama, juhendama, kes nimetatud tööd saaksid jätkata. See oli periood, kus palju liikumist erinevate inimeste hulgas, kus oli palju kokkupuuteid, kus elustusid sündmused, kogunes teave ja ärkas taas uurimuslik huvi. Erich oli hea suhtleja, tasakaalukas kuulaja, usaldatav ja ajaloohuvilise klassivenna Erviniga tõepäraste kujutluste looja.

1967. aasta augustitorm laastas siinseid metsi väga kurjalt. Eelnevalt oli Erichi pere kolinud Kosele, Erich asunud tööle Kose EPT-sse. Soodne võimalus metsamaterjali ülestöötamiseks ehitusmaterjalina ahvatles teda Kosele Kodu tänavasse maja ehitama. Siin kasvasid uued kontaktid. Kirikumeelse inimesena andis ta Kose kogudusele oma teadmiste ja oskuste ulatuses väärilist tehnilist tuge ning leidis tutvumisvõimalusi kiriku arhiivimaterjalidega, mis täiendasid sugupuu-alaseid uurimusi.

Erich Klaan oli Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige ja Ardu raamatukogu juures tegutseva kodulooringi üks aktiivsemaid eestvedajaid. Tema ja teiste kohalike kodu-uurijate tegevuse tulemusena on raamatukogus säilitamisel sadu uurimusi ja meenutusi, fotosid ja dokumente kodupaiga elust-olust, loodusest, kultuuri- ja majanduselust. Rõõmustav on see, et siin leiduv ajalooaines leiab aktiivset kasutamist nii kodulooraamatutes kui turismiteatmikes.

Aastakümneid tegeles ta koduküla eluolu ja oma suguvõsa uurimise ning kirjapanekuga. Kogus fotosid ja dokumente ning korraldas suguvõsa kokkutulekuid. 2011. aastal Juhan Soometsa kirjastuse toel ilmunud Raava küla ajalooraamat annab pildi- ja faktiderohke ülevaate nii küla kui Klaanide suguvõsa töödest ja tegemistest paarisaja aasta kestel. See on kosutav meenutus eakamatele ja õpetlik elukäsitlus noorematele lugejatele.

Ikka ja jälle pöördusid tema mõtted aastakümneid üsna laokil olnud Triigi mõisahoone ja hooldamata pargi juurde. Samas oli ta üsna veendunud, et ehk saab lähemate aastate jooksul uue hingamise ka Triigi mõis, millega on Klaanide suguvõsa seotud Kotzebue-aegadest saati. Ta nägi siiski ära ulatuslike taastamistööde alguse, kuid mõisahoone pidulikul avamispeol saab osaleda vaid pilvenukil istudes. Sajandivanuseid mõisaga seotud dokumente näitas Erich kodus sõpradele kui perekonna reliikviaid.

Varem on ilmavalgust näinud Erichi sulest käsikirjana "Triigi koolid" 2004 ja "Märkmeid Triigi-Kõue valla ajaloost" 2004. Veel on tal märkmeid "Triigi mõisast, mõisahärradest, mõisa personalist ning mõisale kuulunud külakogukondadest".

Üleriigilise tunnustuse tõi Erich Klaanile uurimistöö admiral Johan Pitka (1872-1944) hukkumise asjaoludest Kõue vallas Alansi külas 1944.aasta sügistalvel. Just Erich Klaani igakülgselt argumenteeritud uurimistöö oli Kaitseliidule ja teistele asutustele ning organisatsioonidele kindlaks aluseks, et 2001. aastal avati Alansi külas avaral Tütarmäel admiral Pitka memoriaal. Aastatega on memoriaali lisatud mälestuskive ja paigast on kujunenud üleriigiline mälestusobjekt. Pitka-teemalise uurimuse eest on ta pälvinud Kaitseliidu autasu.

Tema lugematu kaasalöömine ja aktiivne eluhoiak jäävad helge mälestusena püsima kõigil, kellega paljudel radadel ja teejuppidel koos on rännatud. Rahulikku puhkust Sulle Kose kalmistul.

Talgupäev 5. mai Kõue Rahva Maja juures

Teeme jälle talgu! Koristame maja ümbrust ja lõkkeplatsi. Kaasa reha ja labidas. Peale talguid peab Triigi küla koosolekut.