Lastehommikud 14. ja 29.mail

Mida tegime?

14.mail tegime pesulõksust parmupilli ja kujundasime luuleraamatut. Sõime riisiputru värskelt keedetud rabarberimoosiga.

Mõned pildid sellest päevast....

29.mail olid kõik juhendajad koos: Kristi, Riina ja Sirje.

Tegime savist Hello Kitty ripatseid, millele ka ise nööri korrutasime, küpsetasime šokolaadikooke - jälle Hello Kitty ja valmistasime kaunist järjehoidjat või raami läikivast papist.

Pildiseeria jälle siin....

See oli selle hooaja viimane lastehommik.

Mis saab järgmisel hooajal? Kas jätkata samamoodi?

Juhendajad sooviksid sellele uut vormi. Ideed hakkavad otsa saama ja lapsedki väsinud sellisest sisust.

Või on hoopis veel vabatahtlikke, kes sooviksid juhendajaks tulla? Mitu pead ikka mitu pead!

Ootame etttepanekuid.

Lapsed, kirjutage teie ka, e-mail on teil postkastis olemas!

ILUSAT JA TEGUSAT SUVEVAHEAEGA!

Juhendajad Kristi, Riina ja Sirje

Meie külade lood... Paunaste kohtumise protokoll

Mudasilla esindused kohal, pooled Ilvesed külaelanikest. Jüri laskevõistustes, Maimu kohal, väike küla. Vanasti oli Niiselepa ja Vanasauna ka. Maimu juurest vaadates läbi metsa, Paunaste küla. Sisse saab siitkaudu. Narvatagused ja Petseri tagused maad, need on vaja tagasi võita. Kõue küla all on need majapidamised praegu. Palju metsloomi, põtra ja kägu täna nägime. Kohalikud on: Maimu, mina olen rukkipõllu ääres sündinud, ema lõikas rukkist ja sünnitas 25 juuli, hea aeg sündida. Arno>3 a tagasi olin esimene, kes sisse kirjutati külla. Savisaar maksab pensionärile 1000 krooni aastas, keegi ei taha maale sisse kirjutada. Aasta jooksul sureb palju inimesi ära, seepärast makstakse pinsitoetus nüüd sünnipäeval, mitte 1. jan.

Isapoolne vanaisa ehitas Ees-Paunaste (Maimu).

Tamme all oli Pikkeli maja, Ale Ann elas, aiamaa oli ka, halva kuulmisega.

Kalju maa ei ole Paunaste piir, Jüri maa tuleb Kõue külla.

Paunastes oli metsavendi ka, minu onu vend. Kossaste Reinul oli palju metsa, praegu kõik maha võetud, lauda taga hakkas. Sugulased ei lähe matust vaatama, sõjaväe auto peal punane kirst. Sass lõikas parashutisti pea maha, kes oli okstesse kukkunud. Tegi seatembu, lasti maha, KGB mees. Virlas maandus kuskil, vene vastased. Et oleks kindel, et surnud, venemaa eestlane oli Sass. Võibolla suunati siia. Metsavennad lõid Sassi maha. Aali elas Ilvese majas, Juhan Smuul on Nutu küla inimesi küüditanud. Kui muhulased tahvad, siis pidagu Smuuli tänavat, Kuressaarest kaoks! Heinrich Nettan oli meie küüditaja, poes tatistas värskete räimede hulka, nägin seda enamlast. See on puhta vale. Jahimees ja mis ta oli. Täna läheb asi huvitavaks. Kas Mudasillalt karjatee ka läks. Koostemäele, Mardimägi jääb paremale. Labamanni kõrvalt läheb mardimäele, kiige oli seal, Maimu vend ajas üle võlli. Koostemäe kaudu läks ilus tee, sai mootorratastega käia. Unnuki põld oli enne sood, kus praegu lepad Mudasillal. Aasa, teeristis, nende maa oli, mitte Mudasilla. Praegu riigimaa. Sootee läks, ümar põld, mis praegu tihe mets. 20. a. tagasi seenel, oli vaja minna küljega, nii tihe oli. Sealt me käisime Poostlemäe. Kossase juurest sai kogu aeg läbi käidud Virlas. Soolamägi, kossasest mööda, tee teeb jonksu, soolemägi, puu maha võetud, suur kivi ka. Tiidu mets. Eksisime ära, ühe talu juures Roosi, Nutu ja Vahetüki piiril. Talbaku Helmut, nüüd Rakveres. Kossase lugu, kolm venda, karjamõis. Helga tädi elas vahepeal Mudasillal, tegi puutööd. Teiselpoolteed oli küün kunagi. Helga tui meilt läbi, läksime kõik kooli. Käisime Triigi mõisakoolis. Keegi lasi looma, teine lasi vett kaevul, rikoshetiga läks ämber lõhki. Mudasilla mutt, minu vanaema oli see. 80. elas Mudasillal mees, käisin raadiot parandamas, rehemaa Ella. Kes Labamannil elasid, enne Tammetsad, praegu elamine ait. Kääbaste Elje, nende elamine Palal. Juuli Sanktberg, Ernst Jossak, oli puud tarvis, saagis puud ühelt ja teiselt poolt, tegi hiljem poriseks, et tuulega puu maha kukuks. Kasesalu oli kraavini, kasvasid puhmas, sai vikatiga niita. Kukeseened kasvavad seal, seal, seal, 100 aastat kasvavad ühes kohas. Kus Virla piir algab vasakule, murakale. Siht, peale Virla silti tuleb II siht, murakad. Mägede ümber, murakad.

Meie külade lood... Paunaste

Paunaste endised, praegused ja tulevased elanikud pluss kõik muud, kellele see küla südamelähedane, on kutsutud pühapäeval, 9.mail Kõue Rahva Majja. Võtame kaasa suupisteid ja vanu fotoalbumeid.

Harju maavanem väisas Kõue Rahva Maja

4. mai 2010 läheb ajalukku kui Harjumaa maavanema Ülle Rajasalu esimene visiit siiakanti. Maavanem soojendas end kamina paistel, mekkis kohalikke hõrgutisi ja uuris koduloo-ajaloo vihikuid-käsitööraamatuid. Eriti koduseks muutis visiidi saatjaskonnas olnud maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose, kes on ühe Kõue külavanema õpilane ja teise paralleelklassivend.



Maavanem küsis mis on põletavamad probleemid.

Vallavanem, maanõunik: elekter jupsib, Triigilt läbi Ojasoo Kosel või Tallinas tööl käia on parem sõita mööda põldu kui niiöelda teed, Kosega ei saa liituda enne Habaja veeprojekti valmimist ja sel juhul marginaliseerub Ardu, ühistransport puudub, raha ka pole.



Aga Kõue Rahva Majas on hea olla ja teinekord saab siin ka süüa.



Samal päeval külastas Kõue Rahva Maja ka Harmi kooli Komeenius projekti raames seltskond portugaallasi, itaallasi ja Soomlasi. Bad weather, nowhere to shop.

Aitab targutamisest, aeg on tööle hakata

Aprilli lõpp-mai algus on praktiliste välitööde aeg, ülemine foto on tõestuseks, et Kõue vallavalitsuse töötajad teevad tõesti tööd, 27.04.2010.



Kõuel valmis eeltalgute aegu integreeritud puukuuri alus, ääred, katusetoed (kuigi katus püsis esimese talve ilma nendetagi üleval).



Puud said esimesel kuuri laotud.



Kõiki Kõue talgulisi tervitab töörahva püha puhul Ardu sovhoosi vee- ja soojamajanduse vastutav spetsialist-partorg. Hurraa, hurraa, hurraa!

1. mai talgud

Kõue kandi rahval on aeg oma tööriistade teravust, musklijõudu ja nutikust üles näidata 1. mail alates 10.00, kui toimub selle aasta esimene talgupäev Kõue Rahva Maja ümbruses. Alljärgneva plakati võite välja printida kuhugi seinale panna või siis neid väiksemas formaadis paljundada ja oma küla postkastidesse jaotada:

Kõue Kood II hooaja kokkuvõte

Jrk.nr	Võistkonna nimi	KOKKU	KOHT
1.	Triigi valla mõisnikud	123	7.
2.	Aela arukad	143	6.
3.	Kõue kõbusad	167	II-III
4.	Pala pirakad	106	8.
5.	Rõõsa kännud	165	4.
6.	Kadjakad	150	5.
7.	AK ninatargad	23	11.
8.	Ardu saunaselts	169	I
9.	Ardu kuked	167	II-III
10.	Habaja mõtlejad	45	10.
11.	Paunaste	65	9.

VII mäng toimus 18.04.2010 ja osales kaheksa võistkonda.

VII mängu tulemused I -II Ardu saunaselts 30p.

I-II Rõõsa kännud 30 p.

III Ardu kuked 26 p.

IV Kõue kõbusad 25 p.

V Aela arukad 23p.

VI Kadjakad 22 p.

VII Triigi valla mõisnikud 19 p.

VIII Paunaste 16 p. (Üksikmängija Arno Ilves)

Mälumängu Kõue Kood turniir on selleks korraks lõppenud. Seitsmest mängust läksid üldkokkuvõtte tegemisel arvesse kuue parema mängu tulemused. Napi üldvõidu saavutas võistkond Ardu saunaselts, kes võistles koosseisus Tea Kotkas, Indrek Mölder ja Tiit Kaivo. Teist ning kolmandat kohta jäid sõbralikult jagama võistkonnad Ardu kuked koosseisus Merily Salura, Kei Andresen, Anti Salura, varuvõistleja Andres Salura ning Kõue kõbusad, kus võistlesid Tiiu Lõoke, Kalju Palo ja Arvi Avikson. Eriauhinna pälvis üksikvõistlejana oma küla esindanud Arno Ilves. Küsimused olid traditsiooniliselt erinevatest ainevaldkondadest, aga ka päevakajalisi ning pildiküsimusi. Viimane, kahekümnes küsimus igas voorus oli boonusküsimus, mis koosnes erinevatest loeteludest ning andis rohkem punkte. Kui küsimusele vastas õigesti ainult üks võistkond, pälvis ta eriauhinna ehk nn. kuldmuna. Neid kogusid enim võistkonnad Ardu kuked ja Kõue kõbusad, kumbki viis tükki. Erinevates voorudes said võidurõõmu tunda erinevad võistkonnad. Kokku esitati 140 küsimust, neid 9 jäid vastuseta.

Tore oli tõdeda, et mälumängu huvi on suur. Tublid olid kõik võistkonnad. Kokkuleppe kohaselt jätkame uut hooaega oktoobris, mil on oodatud nii selle hooaja võistkonnad kui uued tulijad!

Mängujuhid Sirje Saulep ja Tiiu Jalg tänavad kõiki osavõtjaid ja Kõue Külade Seltsi ning Kõue Vallavalitsust toetuse eest.

Triigi mõisasüdame tee kinni

Seoses Triigi mõisa renoveerimistöödega on kinni mõisaüdant läbiv tee. Palume mõistvat suhtumist.