Kevadtalgud

Kevadtalgud Kõue Rahva Maja juures olid edukat. Sai riisutud ja koristatud, mida vaja.
Ühine talgusupp ja loterii tekitasid mõnusa oleku.
Aitäh kõigile!

Triigi külavanema uusaastapöördumine

Fotol üks paljudest muinas-Kõue matusepaikadest.

Lõppenud aasta Triigil oli rikkalikum hõbeaarete analüüsi ja mõtestamise poolest selmet uute leidmisel. 15. novembril toimus mõisas numismaatikadoktor Ivar Leimuse avalik loeng, kus ta käis välja kaks põnevat hüpoteesi. Kõigepealt võime statistilise vea piires pidada kahte suuremat hõbeda peitleidu samal ajal peidetuks. Teiseks ütles mees välja selle, mis asjaosalistele ammu selge – neli aaret asuvad ühel trajektooril, seega kunagise tee peal. Selle asukoht on praegusest Kõue tee – Kossaste liinist umbkaudu 30 – 150 meetrit eemal. Ilmekas oli Ivar Leimuse hüpotees kunagisesest rüüsteretkest, mistõttu kohalikud peremehed teest eemale võssa jooksid ja oma maise vara maasse kraapisid. Rünnak oli toimunud äkki ning pikka järelemõtlemisaega polnud. Kui aareded olid võssa peidetud, võis tee, kust tulid ründajad ühtida tänasega. Tuleviku mineviku mõtestajatele jääb selgitada, mis kaubateega on tegu, mis läbis Kõuet kirde – edela suunal. Aksel Orasi teadis omal ajal rääkida, et Kõue tee – Kõue küla lõik oli veel esimese vabariigi ajal suvaline mudarada, kuigi tänapäevasega ühtib see juba 1820. kaardil. Esimese aarde leiukoht asus teelõigul, mida kasutati juurdepääsuteena EW ajal, sellega ühtib ka tõenäoline kuivenduskanal Mardi kraavi juba 1820. kaardil. Ka külviväljad on seatud selle tee sihis. Põhja poolt võis see muistne tee väisata Kääpa Kuusikut, lõunas läks Vaoperre. Uurimist ja hüpoteese jagub...

Mida toob aasta 2016 Kõue kanti? Viimasteks verstapostideks võime pidada Kõue Rahva Maja avamist 2008 ja Triigi mõisa, 2012. Tundub, et arenguhüpe toimub siin iga nelja aasta tagant sest käesolev aasta toob uue ettevõtmise Virla – Siidrifarmi glamuurlauda näol. Tundub uskumatu aga tagasivaadates ei uskunud keegi, kaasa arvatud asjaosalised ise, et KRMist või Triigi mõisast asja saab. Esimene palgaline on Siidrifarmis juba tööl ja mees on loomulikult Triigi külast. Tuleb äge aasta!

Esimese etapina saab Virla laudast glamuurne Siidrifarm, teises etapis saab purgiõlle asemel siin omatoodanut mekkida. Fotol peremees Aivar Kuusk.

Triigi külavanema aastalõpupöördumine

Breverni-aegne (30. juuli 1796) Triigi mõisa piirikaart – detail, kus saavad kokku Triigi, Harmi ja Kuimetsa mõisa maad. Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond.

Hea külarahvas......... küla? Kas me saame üldse vastu aastat 2016 rääkida külast mõeldes antud tähistajaga seda, mida oleme senini mõelnud? Tõesti, küla mõiste on läbi aja muutunud – kuipalju on veel näiteks olemas külakoole, mis teenindavad õpilasi vaid selle küla piirides – ning kui palju oli selliseid veel sada aastat tagasi. Tõnu Õnnepalu kirjeldab maa ja linna erinevusest samal ajaskaalal – veel sada aastat tagasi oli tegu kahe erineva nähtusega, mis on nüüdseks oma piirid kaotanud. Võtad põõsa all välja 4G tahvelarvuti, sõidad Kõue kandist Tallinna kesklinna poole tunniga. Kümme aastat tagasi kui lõppes tegelik sohvoosiaeg siinkandis ehk siis ütleme poole põlvkonna järelelohisemisega elustiilis, seisime lõhkise küna ees – elanikud siirdusid linna, hüljati põline eluviis, mis oli kriisis juba niikuinii seoses suurpõllunduse, -metsanduse, -mehhaniseeritusega. Sündivus vähenes, rahvas vananes, koolid marginaliseerusid muutudes sotsiaalasutusteks. Kuid igale tegevusele ja mõttemustrile leidub vastandujaid, kes ei uju surnud kalade kombel pärivoolu. Meenutame Maalehe asutaja, Kadja külas sündinud Jaagup Loosalu eluloo pealkirja „Olude kiuste”. Just sel moel said osad tared täidetud asukatega, kes linnastumisele vastu astusid loobudes linnaõhust ja -kärast. Kõue külapäevade registreerimislehtedel oleme aastaid kasutanud registreerujate nimede juures kahte lahtrit: sünniküla ja koduküla. Vaid vähestel on see sama. Kolmandik on sündinud Kõue kandis ning läinud elama Tallinna, kolmandik on sündinud Tallinnas ja tulnud elama Kõue kanti.



Mida võiks küla ja külakogukond tähendada aga täna, vastu 2016. aastat? Piirid ja eristus on väga kuum teema paljudel elualadel. Küla mõistes ei ole see enam lihtsalt maasse tõmmatud punane joon ega kupits ristimärkidega. Uue ajastu kogukonna mõistet saame ehk kõige näitlikumalt seletada lõppeva aasta kohaliku suursündmuse varal, milleks on Harmi kogukonnakooli uuestisünd. Nagu reeglina enamus väikekogukonna aktiveerumis- ja tegutsemisprotsesse, on see vaadeldav etteprognoosimatu ja kordumatuna. Lühidalt öeldes ei mäleta ega tea keegi enam, kust täpselt protsess alguse sai aga see mis oli, oli väga võimas. Tegu oli paljude inimeste ühise jõu- ja vaimupingutamisega, mis seisnes nii kooli füüsilise kui mentaalse ruumi korrastamises. Nagu iga muutus, oli see osalejate jaoks valuline – tõi välja mugavustsoonist aga just seda raputust oli vaja, et tuua Harmi kool uude ajastusse, kus me ei räägi külast ja kogukonnast enam mitte piire füüsilisse maasse ajades. Kui vaatame põgusalt inimesi, kes on pannud õla alla protsessile, näeme me nimesid nagu Allan Martison, Kaja Kallas, Yoko Alender, rahvusvahelise haardega kunstnikud nagu Carter Custera, Laurent Godard, Martin Saar, Icy+Sot, isegi Kabulis asuva Hispaania saatkonna asedirektor Oriol Solà Pardell seisab Harmi kooli eest. Sõlmiti neljapoolne leping, osapooltega Harmi kool, Zoege von Mannteuffeli SA, Kau Academy ja Kose valla vahel, mis kohustab osapooli seisma Harmi kooli eest. Selle aktsiooni viljad on juba nüüd, vähem kui aasta pärast algatust näha – koolis on üle paarikümne aasta õpilasi rohkem kui mullu, kooli eelistavad ka kaugemaltnurga õpilased. Ühesõnaga ei küla ei kogukond ei külakool saa enam tegutseda raami ehk suletud piiri tingimustes et ellu jääda ja oma eksistentsi õigustada. Võrdleme tänast päeva Kõue valla lõpuaastatega, kus vallalehes võis pea iga kuu lugeda, et kaks kooli on ühe valla jaoks liiga palju.

Jõudsime poliitiliste teemadeni. Peale 2013 võimuvahetust ja hilisemat avalik-õiguslikku poliitilist kähmlust oleme jõudnud suhteliselt tasase 2015. aasta lõppu. Terendab 2017, mil tulevad järgmised KOV valimised. Pilt, kes kelle vastu läheb on veel suhteliselt hägune aga 2016 on tagumine aeg valimislubaduste elluviimiseks millele järgneb 2017 oma elluviidu demonstratsioon, rahva üldine moositamine ja lõbustamine. Põnev saab olema näha, millised koosseisud koalitsiooni kukutama lähevad, kas sünnib ka mõni äärmusrühmitus, selge on, et tänane opositsioon peab end ümber formeerima, kuna maailmavaateliselt ollakse hoopis teised, kui 2013.

Millega võiks vald oma kuvandit parandada on endiselt ühistransport. Päev-päevalt rikuvad bussijuhid seadust, võttes kitsastesse marsadesse istuma ja seisma rohkem õpilasi, kui bussis kohti. Rahvastiku järelkasvu turvalisuse pealt kokku hoida on ülim lollus – võiks enne potentsiaalset pauku ühistranspordi reaalsete vajadusetega vastavaks viia. Kuna aga nagu öeldud, on peatselt taas KOV valimisaasta võib juhtuda imesid olude paranemise näol.

Triigi külavanema aastalõpupöördumine jätkub nädala pärast ilmuvas uusaastapöördumises, kus peatutakse pikemalt ajaloo ja tuleviku teemadel. Nagu ikka on kohalikus ajalooteaduses ka sel aastal murranguid ning algav aasta toob taaskord põnevust uue ettevõtte näol. Head vana aasta lõppu!

Sügis Kõuel

Oli vägev suvi. Kõue külapäeval laulis Karl Madis jne. Vaata täielikku galeriit meie Facebook lehelt. Sealt saad Kõue kandi infot operatiivsemalt. Kui meie blogi külastab viimasel ajal kuus ca. 500 inimest võib mõnda põnevat facebooki-lehe postitust näha nädalaga 1500 inimest, erandina isegi 4500!

Sügis taas käes ja hakkab mammutüritus Kõue Koodi kaheksas hooaeg. On ikka suur jõud taga, mis rahva Kõue Rahva Majja toob. Äge!

Teeme Ära 2015 Kõue Rahva Maja juures

Mälumänguturniiri Kõue Kood VII võitis võistkond Rõõsa Käbid.

Aprillikuu kolmandal pühapäeval jõudis lõpule arvult seitsmes mälumänguturniir Kõue Kood. Oktoobrist aprillini igal kuul kohtusid võistkonnad hubases Kõue Rahva Majas, et üksteiselt mõõtu võtta, uusi teadmisi ammutada ja kultuurselt aega veeta. Kõue Külade Seltsi nobedad naised Tiiu Lõoke ja Aino Kärner seisid hea selle eest, et kohalesaabunuid tervitasid alati värsked küpsetised ja kohvi aroomid. Aitäh!

Turniiril osalesid sellel hooajal üheksa võistkonda, neist Harmi vaid ühes mängus ja Paunaste kahes.

Seitsmest mängust läksid lõppjärjestuse välja selgitamisel arvesse 6 parema tulemused.

Kokku esitati traditsioonilistel teemadel, millele lisandusid kodukandi elu-olu ja ajalugu puudutavad, 20 küsimust. Viimane oli loetelu, mis andis rohkem punkte.

Kogu turniiri kestel esitati 140 küsimust, millest vastuse leidis 129. Pea iga võistkond pälvis ka eriauhindu – kuldmune –, kui õige vastus anti ainsana.

I koha ja auhinna Rändav Öökull pälvis võistkond Rõõsa Käbid koosseisus Liina, Reino ja Rene Reiljanid. II koha saavutas võistkond Tenniseklubi ja III kohale tuli võistkond Okkad.

Kõik kilbarid said valida endale meeneks meelepärase raamatu, kolmele parema võistkonna liikmele riputati kaela medalid. Auhinnad panid välja Kõue Külade Selts ja mängujuht. Küsimused koostas ja mängusid juhtis Sirje Saulep.

Aitäh kõigile nupukaile ja edu edasiseks!

Lõplik tabel:

I Rõõsa Käbid 159 p

II Tenniseklubi 157 p

III Okkad 144 p

4. Pala Pirakad 142 p

5.-6. Aela Arukad 133 p ja Ardu koolilapsed 133 p

7. Ardu Kuked 128 p (mängis viis mängu)

8. Paunaste (mängis kaks mängu)

9. Harmi  (mängis ühe mängu)

Kas teadsid, et

·         Louis de Funes oli hispaanlane

·         Kreekas korraldati olümpiamänge nimega HERAIA ainult naistele

·         Eesti suurim restoran asub Ülemiste Keskuses ja kannab nime Dvigatel

·         Hooveri tekikesteks nimetati USA-s majanduskriisi ajal ajalehti, mis katsid tänaval magavaid kodutuid.

·         Eestis on kaks LÄTI küla, Ülenurme ja Vigala vallas.

jne

Talgud.

Talgud!

Ootame kõiki laupäeval, 18.aprillil kell 9 Kõue Rahva Maja juurde koristustalgutele. On vaja riisuda, praht lõkkesse vedada ja lillemägi korda teha.
Talgusupp! Traditsiooniline õnneloos ka - iga loos võidab! Peaauhind - kanakaka (nagu ikka...).

Ole kohal!

Triigi külavanema aastalõpupöördumine

Elu Triigil - kunagi ei tea, mida pakub maapõu algaval aastal!

Hea vallarahvas... "Hea vallarahvas" - milline ilus algus pöördumisele, mida ei ole ammu enam kohalikust lehest lugeda olnud. Põhjuseks uued ajad Kose-Kõuel - puudub, loe on kõrvaldatud autoritaarne võim, juht, kes võis kui papp kantslist vallarahvast nuhelda, suunata, õnnistada - asenduseks rahvavõim, kes komisjonide kaudu, volikogu mõjutades, ise otse võimu teostab. Vallavanem valla totalitaarse juhina selle võimumudeli ajal enam ei toimi, nagu öeldud - ruulib volikogu, kuigi vallavanem on olnud aktiivne külaline üritustel nii Triigil, Kõuel, Harmis kui Palal. Ja üldsegi mitte formaalselt vaid tundub et heast tahtest, kogu hingega. Uus süsteem töötab koostöös Sinuga, lugeja, kes Sa võid osa võtta komisjonide tööst, kes volikogule ettepanekuid teevad, muidugi, kui Sa just oma poolt valitud volikogu liiget otse mõjutada ei saa. Töötavad edukalt päästjate ja ettevõtjate komisjon, ka külavanemate oma, kuigi selle töölerakendamisega volikogu komisjoni alla, mis formaalselt polegi õnnestunud, lendas verd ja pisaraid - nii juurdunud olid külavanematesse väiklased rollid kohalike valimisliitude konnatiigikestes ulberdades. Võimu vahetades lendab alati laaste ja sädemeid - seekord, Kose SDE valitsuses, justnimelt, nagu riigikogus, kus Mikser juhib valitsust, valis ka Kosel omale pruudi just SDE ning valis uued mängijad, loobudes abielust pikaaegselt autoritaarse Jõgisoo gängiga. Või mis ta nüüd nii autoritaarne oli - tosinkond ja peale aastat võimul püsides tekkib paratamatult tüdimus, korduvad mustrid sööbivad tegevuskavasse, mis uinutab allasutuste juhid ja palgalised magusasse igavlikku unne, selmet otsida uusi ja paremaid viise, kuidas asju teha ja nendele lähenda. Muutus, mustrite lõhkujana muidugimõista tekitab segadust ja protesti. Ärme aga unusta et et ilma rotatsioonita riigiasutused manduvad ajapikku, selle eest kindlalt.

On väga moes täna heietada et "supp läks peale valdade liitmist ikka väga lahjaks" või "ma ju ütlesin, et elu ei lähe paremaks liitumisega" ning sellega saab osaliselt nõustuda. Küll aga võib väita, et elu ilma liitumiseta oleks veelgi viletsam. Mõelgem kasvõi väiklusele kunagises Kõue volikogus või poliitikute pingi pikkusele (lühidusele). Kosel on väljavaated siiski paremad. Ähvardavatest ohtudest võiks välja tuua koolivõrgu korrastamise kava - meenutame, et Kosel on väikese piirkonna peale palju koole. Millest me räägime? Kose-Uuemõisa lasteaed-kool, Kose gümnaasiumiosa, Ardu kooli kolmas aste ja Harmi põhikool. Kas loeb see, mida lepiti kokku valdade ühinemislepingus? Sellele võib apelleerida ning ebapopulaarseid otsuseid tõenäoliselt see volikogu koosseis ei tee - paras aeg midagi pekki keerata oleks kohe peale järgmisi KOV valimisi - 2017. Siinkohal võiks mainida, et koole hoiavad elus siiski peamiselt lapsevanemad oma eelistuste järgi, sealt edasi poliitikud sugulaste-sõprade-armukeste-sümpaatiate ringiga.



Milline on Sinu volikogu esimehe tutvusringkond? Nagu kaks illuminaati: President of the European Council Mr Herman Van Rompuy, European Alliance Group President Dr. Uno Silberg. Foto Uno Silbergi Facebooki leht.

Parajalt elevust kohalikul poliitmaastikul on pakkunud endise pikaaegse vallavanema, viimastel KOV valimistel enim hääli saanud kandidaadi ning arvamusliidri Vello Jõgisoo astumise Eesti Keskerakonda. See on toimunud vaikselt, kuigi pidulikkuseks oleks mitu põhjust: esiteks, astumine riigikogu valimistel tõenäoliselt Harjumaa nimekirjas rahva ette võiks toimuma suure pauguga, kasutades meediakära enese jaoks ära. Teiseks peaks reageerima Kose opositsioon - kas siis avalikus pördumises distantseeruma ennast Keskerakonnast või siis just siduma, aga siin on samas arusaadav, et suure kella külge opositsioon oma liidri parteilist kuuluvust panna ei soovi, kuna Kose pole ei Kopli, Lasnamäe, Ida-Viru ega Maardu. Siin pole Keskerakond kuigi polulaarne olnud mõningate eranditega: Kõuel oli mitu vahetust pukkis nii Keskerakondlasest volikogu esimees Truss kui skandaalselt KERAsse astunud vallavanem Õis volikogu liikme Aela Oleviga. Olid ikka ajad - kuigi keegi ei köhinud. Tollasel ja Praegusel Keskerakonnal on loomuliklt vahe sees ka. Kõue vanasi hardcore-keskerakondlasi ei saa võrrelda praguse Единая Россияga  koostööd tegeva venemeels seltskonnaga. Kõigest olenemata soovime Vellole edu riigikokku saamisel - Koset võib tabada isegi topeltedu 2015 valmistel, Triigi mehel on samuti shanss KERAga samaväärses mammutparteis REFis. Elame-näeme.

Videos kaks manalameest -Aksel Orasi ja Eerik Klaan.

Ajalooliles plaanis on Triigi aasta olnud ühe suure kaotuse kui kolme suure võiduga. Kaotasime Triigi Maasikmäel sündinud, Pala külas ja Kose alevikus elanud Aksel Orasi. 16. augustil, laupäval, otsekui oma minekut aimanud mees pesi ennast kodasunas kaua enne kui uinus magusasse, igavesse unne... Kristliku doktriini järgi matsime ta maise keha ning ta hing läks taevasse, kultuuriteooria seisukohalt elab aga Aksel edasi igavesti oma tekstides, mida ta Triigi kandi kohta on kirjutanud üle tuhande lehekülje. Need ootavad tulevikus inimest, kes suudaks selle mahuka elutöö kriitiliselt üle vaadata, toimetada, süstematiseerida ning võimaluse korral avaldada.



Triigi I hõbeaare ajutisel eksposeerimisel mõisa galerii vitriinis.

Võitude poolest avastati Triigi mõisa maadelt kolm hõbeaaret - lisaks mullu leitud esimesele nn. Triigi külavanema aardele. Kokku on niisiis lühikese aja jooksul kaevatud maa seest välja neli aaret. Triigi muinasasustus on saanud hoopis uue ja Eesti mõttes suurema tähenduse, järjekorras teine hõbeaare, mis koosnes ca. 700 mündist on arheoloog Mauri Kiudsoo meelest üks olulisemaid leide viimase 30 aasta jooksul. Müntide rohkuse kaalub üles nende erinevus - Ajaloo Instituudi numismaatikud on jõudnud tänaseks defineerida saja mündi algupära, 600 kallal veel töö käib. 10. sajandil leidus üle Saksamaa väikesi mündivermikodasi, mille loomingut nüüd Rüütli tänaval uuritakse. Tohutu liigirikkusega rahapada koos samas kandis mulda peidetud kolme väiksemega näitab meile kätte tähtsa kaubavahetuspunkti ja kontsentreeritud alal asunud ülikute residentsuse. Lisaks on leitud rohkelt tõendeid Triigi matusepaikadest, mõned muinasaegsed asulakohad ja keskaegset asustust. Oktoobris Triigi mõisas toimunud ajalookonverents sidus sel teemal palju otsi kokku ning oli kindalsti 2014. aasta Triigi tippsündmuseks. Ei saa mainimata jätta ka Triigi jõululaata, mis samuti üllatavalt rahavarohke, ka külapäev Palal ja Kõue Rahva Maja kuues sünnipäev olid ägedad üritused traditsioonilises kastmes.



Pala külapäeva koogivõistlus. Foto Mati Männisalu.



Triigi jõulupuu 2014.

Just väga erinevatele sihtrühmadele ja variatsioone pakkuvais paigus toimunud tasuta üritused teevad elu Triigil põnevaks. Mõis on hetkel tööandjaks kuuele Triigi inimesele - see on kolmandik kogu mõisa personalist! Kas see on kohaliku arengu lagi? Siin tuleb kõne alla Sinu panus, hea lugeja. Kuidas saaks elu Triigil sõltumata KOVi ja riigikogu koosseisust olla veelgi enam elu, mida kannataks elada? Seniks Head vana aasta lõppu ning Head Uut Aastat!

Triigi külavanem
Juhan Soomets
31.12.2014
Triigi-Kõue-Toompea