Head Uut Aastat!

Soovib ansambel "Üllatus!"

Saabumas on aastavahetus

Kuigi lumi on rinnuni, sahad talvepuhkusel ja pätid liikvel, ei tahaks ikkagi muuta meeldivaid traditsioone. Oleme juba mitmel aastavahetuseööl oma Kiigemäel kokku saanud. Kui veel Kõue Rahva Maja ei olnud, siis suurtes lootustes ehitusplatsil, 2009 võtsime koos vastu juba oma majas.
Nii ka sel aastal - kella 23.30-st alates on Kõue Rahva Maja uksed pärani. Tuleme aga jälle kokku! Võta kaasa oma parimad sõbrad ja raketid ja head soovid ja midagi head ja soe süda ja ...
Kindlasti võtab Juhan jälle mõõtu, kellel on vägevam ilutulestik. Muusikat on maja täis, kui tantsijaid leidub, siis käib tants hommikuni! Lahkuva aasta 1.päeval läksid viimased koju vist kella 4 paiku, ei mäleta enam hästi...
Igatahes uus aasta tuleb, see ju Tiiger! Hiilib tasakesi selja taha, on vait ja vagane ja siis!!!!!!!
Aga elame veel. Kui kokku hoiame (mitte rahaliselt - polegi teist, vaid ikka omavahel), siis trügime ehk läbi. Kõik ennustajad ütlevad, et naised teevad saabuval aastal ilma, ju kallid mehed peavad meie juurest varju ja tuge otsima. Oleme optimistid edasi, eks elu paneb asjad paika.
Õnne ja jõudu kõigile! Tervist ja hingerahu ka! Ja heatahtlikkust ja häid sõpru!

Tõsisematel teemadel

Ööl vastu tänast murti Paunaste külas maja ees seisvasse autosse sisse. Kruvikeerajaga on lahti kangutatud ja rikutud bensiinipaagi luuk. Samuti on varastatud handsfree ekraan. Kannatanu helistas 110 ja ka Kõue valla konstaablile - konstaabel Anu ütles, et mingi seltskond pidigi autoga ringi sõitma ning autodesse sisse murdma ning makke jms. varastama.

Et sarnast jama tulevikus vähendada, avame Kõue Külade Seltsi ajaveebis rubriigi, mida toimetab ning kirjutab tänasest uus kasutaja "Kordnik". Kui keegi nägi ööl vastu 28. detsembrit või näeb ehk satub peale millelegi kriminaalsele, palun anda lisaks 110 ja kohalikule konstaablile, külavanemale, teada ka siia ajaveebi "Tõsisematel teemadel" teema alla kommentaarina (anonüümsus lubatud ja garanteeritud). Teostame naabrivalvet ka virtuaalselt - kõige tähtsam on kohene reageerimine:

1. helistada 110
2. helistada konstaablile
3. kirjutada siia ajaveebi või võtta ühendust lähima külavanemaga

Hoiame ühiselt kodukandi turvalise!


Kõue Kordnik

KÕUE KOOD III mäng ja kolme mängu kokkuvõte

Kõue Rahva Majas peeti 20.12.2009 kilvaturniiri KÕUE KOOD III mäng. Osales 9 võistkonda. Ei osalenud AK Ninatargad, Habaja Mõtlejad.

Tulemused:

Võist konna nr.	Võistkonna nimi	Punkte III mängus	Koht	Punkte kolmest mängust
1.	Triigi valla mõisnikud	15	8. – 9.	57
2.	Aela arukad	25	5.	61
3.	Kõue kõbusad	15	8. – 9.	64
4.	Pala pirakad	21	7.	65
5.	Rõõsa kännud	30	I	80
6.	Kadjakad	24	6.	73
7.	AK ninatargad	0	-	23	Üks mäng
8.	Ardu saunaselts	26	3. – 4.	76
9.	Ardu kuked	26	3. – 4.	71
10.	Habaja mõtlejad	0	-	45	Kaks mängu
11.	Paunaste	27	II	49	Kaks mängu

Küsimused koostas ja mängu juhtis Sirje Saulep

Tabelit pidas Tiiu Jalg

Lisaks soovisid Kõue Rahva Majale esimese töötamisaasta puhul õnne Peatark (ülal fotol) ja Ardu Saunaselts, viimane kinkis majale Ardu Kangakojas kootud rahvusvärvides vaiba:

Jõulutöökoda, 2. päev

Teine päev tehti ka midagi.

Kõue-Triigi-Aleksandri (iga võimu ajal oma nimega) ministeeriumikool, Kõue küla dominant 1905-1941:



Korteni-kortellääni maja Sae külas Paunküla külje all, kas vanim koolihoone Harjumaal, mis 1965 lammutati?

Hoone ehitati Rootsi riigi poolt militaarehitiseks-katuseks pataljonile, mis valvas Tartu maantee-Voose teedelahknemist - mõisameeste piraadid rüüstasid viljakoormaid, mida veeti Tallinna sadamasse, sealt edasi laevadega Rootsi - Eestimaa oli kunagi Rootsi kuningriigi viljaait, siinsetes rehetaredes kuivatatud vili säilis aastaid kasutuskõlblikuna. Kui palju Sinu sissetulekutest tänapäeval rootsi härradele läheb?



Millise Järvamaa mõisahoonega on järgneval pildil tegemist? Õieti vastanule Kesk-Eesti puitarhitektuuri kalender 2010, mille detsembrikuu fotol sama hoone, kaks korstent võimsalt tossamas:

Jõulutöökoda, 1. päev

Mõned stiilinäited arhitektuurimakettidest, mis täna Kõuel valmisid. Triigi mõis:



Harmi mõis, ees algkujul, taga tänapäevane peahoone:



Selline uhke aga lagunud oli Harmi kunagi:



2 X Kõue Rahva Maja, ühe võib Ardusse lohistada ja installeerida:



Kõue-Triigi ministeeriumikool ja Paunküla kortellääni maja jäävad homseks:



Maketid on ilmunud:

Kõue Rahva Maja Kõue ajalooraamatus-vihikus

Harmi mõisa algkuju Uue-Harmi ajaloo vihikus

Kõik ülejäänud Kõue Ajaloo vihikus 1-4

Meie külade lood... Pala

Üritus toimus seekord Ardu koolis, sest seal oli just lõppenud kontsert (Kõuel peeti samal ajal jahti). Saal oli tühi, kas kontsert üldse oli?



Pala küla lugudevestmine aga toimus, osaliselt on Pala küla vanem ajalugu kirjas Pala külaraamatus-vihikus.



Läbi talvise Pala hiljem, kodu poole kulgedes:

Kõue Rahva Maja aastapäev fotos

Rõõsa ka kirjutab.

Harju Ekspressis peaks ka artikkel ilmuma (onlaini neil polegi).

Lastehommiku teade

Nüüd on küll nii, et haigused on maha murdnud nii suuri kui väikeseid. Seetõttu 12.detsembril lastehommikut ei ole. Inglise keele ring ja lastehommikud alustavad jälle 1.veebruarist. Jälgige teateid.
Jõulutöökojaks oleme valmis. Nii et ole 15. ja 16.detsembril kohal, kui haige ei ole! Head ideed ja materjalid võta ka kaasa!

Üks hilinenud pildiseeria ühelt lastehommikult.

Ja siit leiad ülejäänud pildid - link

Ükskord me käisime Heimtalis

Sellest on nüüd juba mõned nädalad tagasi, aga olgu see postitus veel tagant järele tunnistuseks, et Heimtalis käisime me ära.

Rohkem juttu ja pilte saab Alansi, Kirivalla ja Lutsu küla toimetustest ja Mare blogist.

Kõue Rahva Maja sai integreeritud puukuuri

Juhtivad traditsioonilise arhitektuuri viljelejad Aela ja Triigi külast upitasid neljapäeval paar tundi Kõue keskuse varjualuse/laululava/tantsupõranda või misiganes see on juures - tulemuseks kerkis kirjeldatud hoone edelakülge meetri jagu uljast pääsusaba katusepikendust, mille alune läheb kasutusse puukuurina.

Juba tööjoonis on paljulubav:



Veidi palke ja laudu veel on, mida võiks veel ehitada?



Viimasel novembri pühapäeval pidas koosolekut Triigi küla - küla esindajad mahtusid ära raamatukokku, ülejäänud majas võttis end kokku tähtpäeva pidanud seltskond. Kuna Triigi on Kõue naaberküla, võetakse siin Kõuelt usinalt õppust - eelkõige külaliikumise ja -arengu seisukohalt. Tänasel koosolekul öeldi esimest korda "Triigi Rahva Maja" - praeguseks veel kaduvväikest sidet reaalsusega omav mõte, aja möödudes ja uue Tartu maantee mahasõitude najal ning Triigi mõisa abil rahvaga üle valgudes aga, miks mitte kivist reaalsus mõisa viinalao näol, kunagi kauges-kauges tulevikus?

Kaunist kadripäeva!

Kadrilaupäeva õhtul kogunes Krõõtade ja laste väike, 12liikmeline seltskond Kõuele, et vana kombe kohaselt käia talust talusse lapsele hambaraha kogumas ja pererahvale karjaõnne soovimas.

Nelja Kadri-naise ja kaheksa väikse Kadri-piiga esitlusel said kaheksa teele jäänud peret osa laulust, tantsust, luuletusest ja mõistatustest. Mõnda tallu mahtusime kööki ära, teistes kohtades tantsisime valgustatud õuemurul, ja kolmandas tegime väikse etenduse aknast meid jälginud tõbistele poistele.

Katrin tutvustas noortele santidele ka kommet, et kui vanal ajal kadrisante sisse ei lastud, tegid need pererahvale mõne vembu, näiteks tassisid puuriida ukse ette või mõtlesid midagi muud tülikat välja. Ühe õue peal otsisidki juba tüdrukud riita, aga õnneks lasti ikka lõpuks sisse ja tülikaid vempe välja mõelda ei tulnudki.

Loe lisa Rõõsa külaseltsi kodukalt

JÕULUTÖÖKODA

Ootame sind...

Pildil klõpsates näed kuulutust paremini.

KÕUE KOOD II mäng 15.11.2009

Kõue Rahva Majas peeti kilvaturniiri KÕUE KOOD II mäng. Osales kokku 10 võistkonda. Lisandus võistkond Paunaste. Mängus ei osalenud võitkond AK Ninatargad.

Tulemused:

Võistkonna nr. - Võistkonna nimi - Punkte - Koht - Punkte kahest mängust

1. Triigi valla mõisnikud 17 8.-9. 42
2. Aela arukad 14 10. 36
3. Kõue kõbusad 24 II – III 49
4. Pala pirakad 17 8. – 9. 44
5. Rõõsa kännud 24 II – III 50
6. Kadjakad 22 4. – 6. 49
7. AK ninatargad - - 23
8. Ardu saunaselts 27 I 50
9. Ardu kuked 21 7. 45
10. Habaja mõtlejad 22 4. – 6. 45
11. Paunaste 22 4. – 6. 22



Küsimused koostas ja mängu juhtis Sirje Saulep
Tabelit pidas Tiiu Jalg



Vaata lisaks Rõõsa kokkuvõtet.

Heimtalisse!

Kõue Krõõdad ja Ardu Kooli Sihtasutus

korraldavad laupäeval, 21.novembril

HUVIREISI HEIMTALISSE

TUNTUD VAIBAKUNSTNIKU ANU RAUA KÄSITÖÖTALLU,
mis nüüd on Heimtali muuseumina Eesti Rahva Muuseumi filiaal.

Anu Raua sõnul on muuseumis ca 7000 eset, nende seas on kindaid, koolimööbel, pildid, raamatud jpm.
Heimtali muuseum on elav kultuurikeskus, kus saab tutvuda kultuuripärandiga.

Igatahes on see väga huvitav reis neile, kes natukenegi käsitööd teevad...
Kui oled huviline, tule kindlasti!

Sõidame valla bussiga, kus on 28 kohta.
Buss väljub kell 9 Habajalt, sealt edasi Kõue – Ardu - Viljandi.
Viljandis on tunnike aega omal käel tegutseda – saab ka sellesse poodi, kus kangareste müüakse -, sealt Heimtalisse, Anu Raud pidi sellel päeval kodumail olemas. Kui me seal oleme kõik ära imestanud, siis asume koduteele. Sõidu maksame vastavalt km-le ja sõitjate arvule koos, muus.pilet on täiskasvanule 15.-, õpilasele ja pensionärile 10.-
Kui soovid osaleda, teata Tiiule: tiiu@ardukool.ee, 6083201,53473869
hiljemalt 18.novembriks.

Õnnestunud ürituse elemendid (Triigi kooli kokkutulek)

Tiiu (Kõue) ja Olevi (Aela) poolt kogemata välja mõeldud külade ajalooõhtute formaat "Meie külade lood" jõudis 8. novembril teise ürituseni - Triigi küla pidas lisaks küla kokkutulekule ka Triigi kooli kokkutulekut ning Triigi valla päeva. Üritus toimus täismajale - ega üle 30 inimese juba naljalt Kõue Rahva Maja esimese korruse pika laua taha istuma ei mahu. Kuidas sellist üritust organiseerida? Allakirjutanu kujundas plakatid (Kõuel, Triigil, Kosel üleval), otseposti Triigi külaelanikele ja kaks kutset Rävalisse, Kõue Külade Seltsi ajaveebi päise ning kogu lugu. Kooli kokkutulek on niivõrd jõuline üritus, et kus seda veel ei tehta, seal ei osata ära kasutada inimressurssi, endiste üle maailma laiali kooliõpilaste näol. Kõue/Triigi kooli viimane kokkutulek toimus Kõu külas 1996, kui avati kooli mälestuskivi - see asub aga kooli vana vundamendi juures, kus asus kool viimati sõja ajal - Triigi mõisakooli kokkutulekut peeti viimati 1970, ehk ajal, mil kool veel töötas, sellest ajast peale on mõisakooli kokkutulek vaid plaaniks jäänud. Fotol kooli 100. juubel 1970. - nii palju rahvast pole enam Triigil nähtud:



Triigi kokkutulek 2009 - hakkab juba jälle looma:



Kokkutulnute seas oli aukartustäratavaid tegelasi, kellel polnud veel põhjust olnud Kõue Rahva Majja tulla - nende seas Triigi mõisa viimane õigusjärgne omanik Vilma Nigul tütardega, Triigi algkooli viimane juhataja Aino Jaakov ning tema õpilane, Triigi Farmi suuromanik, endine Kõue vallavanem Aare Mölder. Esindatud oli Triigil mitmed põlved elanud Põlluaasa perekond, samuti Kõue kunagise koolijuhataja Ergma järeltulijad. Läbi astus ka Mait, vaid kaks päeva tagasi tagasi Kõue vallavanemaks valitud Oti vanaisa. Kõige eakamaks külaliseks oli ilmselt Erich Klaan, kelle haridustee algas 1929. aastal Kõu koolis - mees, kes lappis kunagi Triigi mõisa katust pilbastega, et koolil oleks võimalik sinna sisse kolida. Fotol (Aino Jaakova kogust) vaade mõisa peahoone katuselt:



Ajalooürituse formaadi raames esitlesid kõik kohalolnud ennast, rääkisid kuidas ning millal nad Triigi küla või mõisaga seotud on, meenutati vanu aegu alates mõisnikest kuni erastamiseni - see kõik pidi mahtuma kahe tunni sisse kui juba hakkas hämarduma ning tuli minna Triigi mõisa juurde ning mälestuseks seal küünlad süüdata. Allakirjutaja tegi mitme lehe jagu ülestähendusi, mis ootavad toimetamist ja avaldamist - põnevaid fakte ja lõbusaid lugusid, uusi hüpoteese mõisa salakäikude ja piinamiskambrite kohta. Lepiti kokku järgmine kord, kui Triigi kool taas kokkutulekut peab - esialgse plaani järgi augusti lõpul 2010. Kõue Rahva Maja esimesele korrusele jäid üles neli Triigi mõisa kaarti:

Fragment 1820. a Triigi mõisamaadest, peal ka Kõue küla (EAA kogust), 1857. aasta vana vallamaja pööningult leitud, vallamajja viidud ning hiljem kadunud kaardi ainsad koopiad, 19. saj. lõpu mõisasüdame kaart TLA Hagemeistrite fondist, 1921. võõrandamisaegne plaan.

Triigi kooli kokkutuleku 2009. protokolle vaata edasi siit.

Esineb pereõde Ada Nokkur

Kõue Krõõdad esitlevad

6. novembril Kõue Rahva Majas kell 19.00

p e r e õ d e A d a N o k k u r

tuletab meelde tähtsamaid esmaabivõtteid ja räägib muust vajalikust, mida iga pereema teada võiks.
Juttu tuleb nii muhkudest, sidumistest kui palaviku alandamisest koduste vahenditega.

Saab esitada küsimusi!

Oodatud kõik pereemad, -isad ja teised huvilised!

Lugeja kirjutab

Rein-Aksel Oras saatis kaks fotot, esimesel on ta oma kunagise armsa koolimaja, Triigi mõisa ees:



Teisel poseerib ta Kõue Valla külade päeval Kõue Rahva Maja ees parkimiskorraldajaga:



Jaga teistega oma emotsioone, anna ülesvõtted lähemale külavanemale või peisti galerii aadress postituse kommentaariks!

Kuidas me Kõuel raamatulaata korraldasime

Mõni aeg tagasi sai erinevatest blogidest ja maakonnalehtedest juba mitmendat korda loetud tasuta raamatulaadast. Mõte tundus igati ahvaltev ja et trendi edasi levitada võtsime Krõõtade eestvedamisel ka ise nõuks ühe sellise raamatuvahetuse korraldada. Kõik, kes mõttest kuulsid, kiitsid selle heaks ja nii oli julgust ideed tegudeks edasi arendama hakata. Kogumiskuulutuse tekstid said kenasti välja mõeldud ja kuulutused laiali jagatud, jäi ainult oodata kõigi nende raamatuid, kes suure suuga kiitsid, et oh, mul ongi garaažis mitu kastitäit raamatuid, millega midagi teha pole.

Kogumiseks plaanisime nädal aega.

Esimesel päeval toodi paar raamatut, teisel päeval ei toodud midagi. Kolmandal tuli kaks kastitäit ja neljandal veel natuke. Veidi murelikuna, kuidas küll nende mõnekümne raamatuga laata korraldatakse, sorteerisin ühel õhtul enda kodused raamatukuhjad ka läbi – paar asja leidsin.

Esialgu oli planeeritud, et päev enne laata saame kokku ja sorteerime raamatud mingi süsteemi järgi ära, et lihtsam valida oleks. Aga kuna veel eelviimasel päeval oli raamatutuba üsna tühi, siis saatsin hoopis paaniliselt kõigile tuttavatele kirju, et tooge aga vanad raamatud ära ega palunudki väga valjuhäälselt kedagi appi sorteerima. Nadi ju ka, kui 10 abilist 30 raamatu ritta ladumiseks Kõuele sõidavad.

Reedel sain päeval paar kõnet inimestelt, kes soovisid, et nende juurest raamatuid tooma läheksin ja lootus minus ärkas taas.

Kui õhtuks rahva majja jõudsin, ootas mind seal kõvera näoga Tiiu, kes pühkis higi palgelt ja ütles, et tema enam ei jõua. Oli ta ju koos Sirjega juba ligi tund aega raamatuid esimeselt teisele korrusele vedanud.

Jäi mulje nagu oleks vahepeal toimunud raamatute plahvatus või olid head raamatud kokku saades kiirelt paljunenud. Võtsin sorteerimise üle ja kuna mul polnud mingit tahtmist ööd raamatute vahel veeta, läksin lihtsama vastupanu teed ja eraldasin lihtsalt juturaamatud, lasteraamatud ja muu pudi-padi. Kella poole kaheteistkümneks olid raamatud laadaks valmis.

Laiali laotatud raamatuid vaadates, hakkas minus idanema uus mure, mis me nende raamatutega küll peale hakkame, äkki keegi ei tahagi neid endale.

Kui ma laadapäeva hommikul kell kümme rahva majja jõudsin, olid Aino ja Tiiu juba ametis küpsetamisega. (Ma arvan, et nad tõusid veidi enne kukke.)

Päev sujus imekenasti. Publikut jätkus nii Kadri Ilvesele, Hardo Aasmäele kui Triin Soometsale. Kusjuures inimesed tulid ja läksid ehk et esinejate valik õigustas ennast täiesti – igaühele midagi.

Ja ka raamatuid jätkus igaühele midagi. Rõõm oli tõdeda, et kõik, kes tulid, sealt ikka suurema või väiksema kuhja raamatutega koju läksid. Kellele läksid muinasjutud, kellele sõnaraamatud, kellele ehitusraamatud, kellele laulikud, ka nõudlikuma maitsega ilukirjanduse huviline leidis sealt endale lugemismaterjali.

Kui mina kella nelja paiku lahkusin, olid raamatuvirnad madalamaks jäänud küll.

Kuna me ei ole veel päris täpselt välja mõelnud, mida me alles jäänud raamatutega teeme, ja need peaksid Kõue rahva majas veel täiesti alles olema, siis on kõik lugemishuvilised teretulnud endalegi sealt midagi soetama.

Minu suurim lugupidamine ja maani kummardused Tiiu, Katrini, Aino, Kristi, Kei, Sirje ja kõigi teiste Krõõtade ees, kes aitasid infot levitada, kogusid raamatuid ja olid muidu väga muhedad kaaslased!

KÕUE KOOD I mäng 18.10.2009

Kõue Rahva Majas toimunud kilvavõistlusel osales kokku 10 võistkonda.

Tulemused:

Nr. Võistkonna nimi punkte Koht

1. Triigi valla mõisnikud 25 4. – 5.
2. Aela arukad 22 10.
3. Kõue kõbusad 25 4. – 5.
4. Pala pirakad 27 I. – II.
5. Rõõsa kännud 26 III
6. Kadjakad 27 I - II
7. AK ninatargad 23 7. – 9.
8. Ardu saunaselts 23 7. – 9.
9. Ardu kuked 24 6.
10. Habaja mõtlejad 23 7. – 9.


Kokku toimub 7 mängu. Lõppjärjestus selgub 6 parema mängu punktide liitmise tulemusena, see annab veel huvilistel võimaluse turniiriga liitumiseks.

Küsimused koostas ja mängu juhtis Sirje Saulep. Tabelit pidas Tiiu Jalg. Kohtumiseni novembris!

Veelinnurahvad 5: Ingerisoomlaste päev

Kõue Rahva Majas ei toimu üritused mitte ainult enne valimisi, vaid igal ajal ning iga ilmaga. 24. Oktoober tõotab tulla põnev päev: 10.00-16.00 toimub raamatulaat kolme tippkülalisega, kella neljast edasi läheb teema sujuvalt üle Ingerisoome kultuuri tutvustavaks järjekordseks Veelinnurahvaste sündmuseks. Ma ei imestaks, kui varsti tekkiks keegi Kõue Sputnik, kes viibiks iga päev Maja üritustel, järjest vähem kontvõõrana, õhtuti peidaks ennast kuhugi diivanite taha ning ootaks hommikut ning uut üritust - see on peatselt reaalne Maja ürituste järjest tiheneva graafikuga.

Mutta nyt Inkerisuomalaisten päivän seinälehdet, jos joku halua itse noita tulostaa ja levittää:



Seinälehdessä olen sekoitanut kuvia internetin avaruudeesta, mitä olen ulos kaivannut. Kartta on Pietarin maita, vanha Inkeriläistä seurakuntaa, jotka venäläiset ovat itselle ottaneet.

Ja tässä pienoiskuva samasta asiasta:



Nähtään Kõu kylässä kahteenkymmenenneljännettä lokakuuta, Vesilintujenkansojen tapahtumalla!

Lopuksi yksi pieni elokuva, kuvattu seurakansan ersojen (ersa) päivälla, Kõu kylässä:

Krõõdad koguvad raamatuid

Kui sul on pööningul, garaažis, keldris, kapi otsas või seina ääres virnade viisi raamatuid, mida sa enam ei loe, aga kus on kirjas palju toredaid lugusid, et neid mitte ära visata, siis too oma raamatud Kõue rahva majja. Terve nädala koguvad Kõue Krõõdad raamatuid, et need laupäeval, 24. oktoobril soovijatele tasuta laiali jagada.

Kui sinu pööningul ulub tuul, keldris kummitab tühjus, kapi otsas veerevad tolmurullid ja seina ääres seisavad kaunid lillepotid, siis tule laupäeval Kõue rahva majja ja vali endale tasuta raamat, millega sügise hallust eemale peletada ja raamaturiiulit kaunistada.

Tule isegi siis, kui sa raamatutest puudust ei tunne. Sest laadakülastajatele tulevad oma kirjanduslikku kogemust vahendama lasteraamatute illustraator Kadri Ilves, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe ning kahekordne Juhan Liivi luulepreemia laureaat Triin Soomets.

Lisainfot küsi Kadrilt (5664 3972) või Tiiult (53473869).

Laadal näeme!

Raamatulaada uuenenud plakat

Erinevalt vanast plakatist on uuel konkreetsem kujundus, märgitud kolm esinejat, kel raamatutega rohkem pistmist - pole just paha valik esinejaid ühele väikesele külakeskusele:




Üks pisipilt ka samast asjast, kui keegi viitsib oma veebi aretada, viitega antud artiklile:

Kõue Koodi teine hooaeg alustab

Kõue Koodi plakati saab alljärgnevalt välja printida või sheerida iga Kõue ja lähiümbruskonna küla/puhta tarkuse austaja. Tegemisel olen kasutanud Andreamosaici, millega kokku miksinud seltsitegevusega seotud piltide arhiivi - sajad fotode pisipildid, mis pole veel ilmavalgust näinud.

Allakirjutaja ootaks sel hooajal mängima ka neid külasid, kes eelmisel aastal ei osalenud - eriti neid kantse, kust pärit kõvad volikogu kandidaadid - nende esmaseks tuleprooviks oleks oma küla või partei kolmeliikmelise võistkonna kokkuajamine ning oma teadmiste demonstratsioon - ehk on abi ka enda isiku ja seisukohtade tutvustamisel. Eriti äge oleks, kui sel, teisel hooajal astuksid üles ka teiste valdade võistkonnad - arvan, et Tuhalal ja Voosel poleks probleemi kolme taibu kokku ajamisel, iseasi oleks 9 kuud järjest kuu iga teisel pühapäeval Kõuele jõudmine.

Peale küla võistkondade võib elementaarselt osaleda ka muis konfiguratsioonides, tuletame meelde eelmisel aastal teadmisi näidanud eakate sõpruskonda "Hõbejuus".

Nii et, kui Sa värised vaid nii vähe, et rääkida ja käia jõuad, tule katsu vaimset rammu eelmise aasta võidukolmikuga (ja teistega):

1. Kõue Kõbusad
2. Aela Arukad
3. Triigi Valla Mõisnikud

Lõpuks üks pisipilt, mida soovija saab oma veebi aretada, viitega antud artiklile:

Ära maha maga - KRÕÕDAD ALUSTAVAD!

Krõõdad alustavad uue hooajaga
ja kutsuvad kõiki naisi kaasa lööma!

2. oktoobril kell 19.00
Kõue Rahva Majas

Kes me oleme?
Kõue Krõõdad on naiste ühendus, kuhu võivad kuuluda kõik naised sõltumata elukohast, vanusest, sotsiaalsest positsioonist, töökohast, laste või lastelaste arvust. Kuskile kuulumine pole loomulikult kohustuslik, võib käia ka niisama uudistamas.

Mis me teeme?
Teeme, mis tahame. Jagame kogemusi ja küsime nõu targematelt. Ise otsustame, kas tahame kedagi esinema kutsuda, kuskile välja sõita, midagi kelleltki õppida või kogemusi vahetada. Näiteks möödunud hooajal tutvusime kevadise aiandusega, lõikasime õunapuid, maalisime kalosse, vahetasime hoidiste retsepte.

Kuidas me teeme?
Sõltuvalt teemast püüame leida spetsialiste, kes mingit teadmist või oskust saaks tulla edasi andma. Kui enda hulgast tarka ei leia, kutsume kaugemalt. Kui kellelgi tuleb hea mõte, teeme ära.

Miks me koos käime?
Tänapäeval võiks istuda internetiühendusega arvuti taha, saada sealt infot kõige ja kõigi kohta, käia foorumitest nõu küsimas, ennast kommentaariumides välja elamas ning õppida kokkama teleka vahendusel. Aga me oleme inimesed mitte endasse sulgunud robotid, me tahame näost näkku suhelda, saada vahetut elamust ning tunda rõõmu koos tegemisest. Me armastame oma isasid, poegi, vendi ja abikaasasid, kuid nad on ikkagi mehed ja kuidas ka ei püüaks, ei mõista nad meid kunagi nii nagu emad, tütred, õed, sõbrannad või Krõõdad.

Kus me kohtume?
Kõue Rahva Majas, kuid huvitavate pakkumiste korral pole välistatud ka muud põnevad kohad.

Millal?
Iga kuu esimesel reedel. Esimest korda kohtume reedel 2. oktoobril kell 19.00.

Kohtumiseni!

Arheoloogiamälestistest

Tiiu delegeeris mulle Mare Kivistiku poolt saadetud küsimused-nõuanded arheoloogiliste objektide osas seltsi territooriumil. Avaldan siinkohal kirja, sest analoogsete probleemidega mälestiste vajumisel mälestusse versus eksponeerimise põhjusel, vajadusel, sellest atraktsiooni loomisel, miks mitte ka hilisema tootena turustamisel, puutuvad kokku tõenäoliselt paljud teiste piirkondade ajaloohuvilised külaaktivistid. Kirja vaatame seltsi juhatusega üle järgmistel kärajatel, peale kirja kommenteerin mõnda oma seisukohta ning avaldan seni seltsis tehtu antud ajatu küsimuse lahendamisel.

Tere!

Sügis on käes ja just õige aeg üle vaadata külaseltsi maa-alale jäävate arheoloogiamälestiste seisukord.

Mu abikaasa koostas väikese kokkuvõtte teadaolevatest objektidest.

Kõue küla: Muinasasulakoht. Kas silt on alles? Objekti hooldus: võsa raadamine.

Muistne ohverdamiskoht Hiiepajuauk. Kas on tähistatud? Seal oli kunagi allikas. Praegu see allikas ei toimi, kuid auk on alles. Kaevetöödega veesoonte uuesti avamine ei ole lubatud. Objekti hooldus: võsa raadamine, niitmine, jalgraja sisse niitmine. (Seadus näeb ette ligipääsu tagamise kõigile kultuuripärandi obkjektidele. Isegi siis, kui objekt juhtub jääma keset viljapõldu.) Tore oleks, kui keegi puudtööd oskav mees teeks sildi, mis stiililiselt haakuks küla ülejäänud siltide-viitadega.

Rava küla: Maa-alune kalmistu. Tähistatud, aga silt vajab uuendamist. Selles osas saab Arne aidata (olemas nii vanad plekk-tahvlid kui ka uued plastmassist valged postid).

Muinasasulakoht. Vajab tähistamist, kuigi ei ole veel registris. See võtab veidi aega, kuna nimekirjad käivad läbi riigikogust. Sealsed veskirattad jahvatavad aga aeglaselt. Hooldus: niitmine.

Kadja küla: Muinasasulakoht. Tähistamata, kuna pole veel registris. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Aela küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Kalmistukoht Kabelimägi. Kas on tähistatud? Hooldus: niitmine ja ligipääsuks raja sisse niitmine.

Virla küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine.

Kalmistukoht Kabelimägi. Tähistatud, aga silt tahaks uuendamist. Hooldus: võsa raadamine.

Kultusekivi. See on väga atraktiivne koht. Tähistatud postiga, aga Arne soovitab nii atraktiivsel kohal siiski kasutada tahveltähistust. See on informatiivsem ja efektsem. Hooldus: siin kindlasti väga korralikult ja suht sageli niitmine. Kindlasti juurdepääsurada. Kuna tegemist väga ilusa kohaga, siis sobiks sinna isegi paar looduslähedases stiilis istepinki.

Pala küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Kalmistukoht Kääbastemägi. Hooldus: niitmine, juurdepääsuraja sisse niitmine.

Ohverdamiskoht. Taas tegemist atraktiivse kohaga, mille juurde sobiks rajada istumiskohti matkajale. Vajab kindlasti tähistamist. Hooldus: põllu servast võsa maha, niitmine, juurdepääsuraja sisse niitmine.

Küsimuste-probleemide puhul on Arne muinsuskaitseameti usaldusisikuna hea meelega nõus aitama.

Kõik ülalkirjutad jutu võiks peistida seltsi arengukavasse ning selle paari aasta jooksul ellu viia, mõningate muudatustega. Tähistuse koha pealt õigus, kohati on sildid vanad ja roostes, uued plastikust isendid deformeerunud. Võsa koha pealt aga tekkib küsimus, kelle huvides seda hävitada ja millistes mahtudes? Kohati on tegu elanike tagaõuedega, eramaaga, mis ulatuses üldse me muinasasulat piiritleme? Kõue külas võiks lagedaks võtta kilomeetri raadiuses, kõik hekid ja noored kuused maha. Välja tuleks kindlasti palju põnevat. Ala saaks avatuks ka hallidele arheoloogidele. Ma ei tea, kas seda küla soovib. Omaette keiss on ühe väga tundliku muistisega, mille tähistus õigest kohast 50 m. eemal. Ma ei tea, kelle huvides see on nii märgitud. Ma ei tea isegi, kas peale kohalike teavad õiget asupaika peale Ants Krauti veel keegid. Lisaks tuleb arvestada maausksete seisukohtadega - pühas paigas (kaks aktiivset hiit, millest üks nimistust välja jäi) puu murdmise tõttu võib saada needuse või paigale sattunud palvleja käest lõuga.

Allakirjutanu meelest on muistise ekponeerimisel tähtis viis, kuidas seda teha, kuna enamus üle 800 aasta vanuseid asju on kas kivihunnikud või mälestus nendest. Kõue küla keskusesse kujundasin aastal 2005 infostendi, milles pärand üle lähimate külade:



Ajalootahvleid on oodata ümbruskonda rohkemgi, see aastatagune kavand (andmed vananenud) ootab uue generatsiooni puust infostendi, ütleme isegi pärandkultuuri eksponeerimise võrgustikku, aasta paari pärast ehk üleval:



Üks infostend allkirjutaja pintsli alt asub barokses mõisas Järvamaal, stend näeb välja, nagu oleks peahoonega samast ajastust:



Kõiksugu ajalooliste jäänukite eksponeerimisele kuluvat inimtööjõudu kohalike külaaktiviste-talguliste-annetajate näol tuleb aktiveerida laiemalt. Teoksil on ülevallaline kaart, millel esimest korda paberil pärandkultuuriobjektid, kõige muu siin leiduva raames. Kui vaatame objektide loendi koguarvu, on selleks ligi 300. Igale poole istepinke lähiajal ilmselt ei raja, küll aga võib vanemat kultuuri nautida tähistatult peatselt paberil:



Kunagi võiks terve kesk-Eesti piirkond olla kui suur sõbralik vabaõhumuuseum ilma võltsita - inimesed toimetamas oma koduaedades talutöödega, mööda kruusateed rändajat ootaks igal teeristil pingike. Miks mitte igas talusildiga talus wifi ja klaas õunamahla.

Oktoobri üritused ja huvitavaid numbreid

OKTOOBER 2009 KÕUE RAHVA MAJAS

1.okt. kell 18 ansambli Üllatus proov

2.okt. kell 19 naisteklubi KÕUE KRÕÕDAD

3.okt. kell 10 -12 lastehommik

3. oktoobril kell 15 toimub Kõue Rahva Majas kohtumine noorte seas populaarse kirjaniku Kristiine Kuremaga (12.klassi õpilane!). Korraldab noorteühendus Ardu 4H. Tulge ka ja võtke noori kaasa!

5.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

6.okt. kell 14 Kõue Külade Seltsi eakate koosviibimine

11.okt. kell 14 MEIE KÜLADE LOOD. RAVA.

Selle lõppedes Kõue Külade Seltsi juhatuse koosolek.

12.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

16.okt. kell 19 Üllatuse 6.sünnipäevapidu – tants ja trall!

17.okt. kell 10 -12 lastehommik

18.okt. kell 11 küladevahelise mälumängu KÕUE KOOD II turniir

19.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

20.okt. kell 19 pendliklubi

24.okt. kell 14 Veelinnurahvad. INGERLASED.

26.okt. kell 18 inglise keele ring lastele

31.okt. kell 10 – 12 lastehommik


HUVITAVAID NUMBREID

KÕUE VALLA KÜLADE PÄEVALT

22.AUGUSTIL 2009


Tegime veidi statistikat Kõue valla külade päeva osavõtjate registreerimislehtedelt. Karta on, et kõik ei pannud oma nimesid kirja, aga paberil on niimoodi:

* Kõue valla 38-st külast oli esindatud 27 küla.
* Osalenud külad: Ardu (34 inimest), Rõõsa (29), Kadja (20), Habaja (19), Pala (18), Kõue (18), Paunaste (10), Triigi (8), Kukepala (6), Laane (6), Aela (6), Alansi (5), Vahetüki (5), Rava (5), Nutu (5), Äksi (4), Kirivalla (4), Puusepa (2), Nõmmeri (2), Virla (2), Ojasoo (2), Harmi (2), Paunküla (2), Lööra (1), Silmsi (1), Saarnakõrve (1), Kantküla (1).
* Külalisi oli lisaks veel Tuhalast, Järvamaalt, Tallinnast, Väike-Maarjast, Ülenurmest Tartumaalt, kaugeim – Hiiumaalt Emmastest.

Selgituseks... (Kõue Rahva Maja majandamine)

Kui Mare tahab teada, siis vastame...
See kohvimasin on Kõue Rahva Majas juba avamisest peale. Senini pole küll kellelgi probleemi kasutamisega tekkinud - pane tass toru alla ja vajuta nupule! Üks kaheteistkümnest joogist siis ka tuleb, muidugi see, mida tellisid. Ja alati võib ju küsida, kui abi vaja. Karta pole midagi.
Majandamine. Kui maja valmis sai (raha ehitamiseks taotles ja sai Kõue Külade Selts PRIA-st, EAS-lt, Kõue vallalt), andis vald selle 30 aastaks meie külaseltsi kasutusse. 5.detsembrist alates majandame ka ise. Majas on 7 elektriradiaatorit, saunas ja WC-des põrandaküte. Reede õhtul oli kummalgi korrusel 1 radikas sees. Kaminatuli oli mõnu pärast, aga kaminapealne tellisekast on soojakast - kogub sooja ja hoiab tükk aega. Elektripliidi kohal tõmbaja ots läheb õue, sisse lülitatakse tema enda nuppudega, mis seal kolkari ees-servas on. Tõmbab tossu ära küll, peale selle on tal all lamp, hea pliidi juures toimetada. Küttepuid pole seni vaja olnud, platsi korrastamisel sai mõned suured puud maha võetud, virn on kiige juures. Sealt jätkub veel tükk aega. Aga on ka toodud, meil ju metsaomanikud ja hääd inimesed ümberringi. Elektriarved esitab meile vald, seni oleme jõudnud need ära maksta, kuigi talviseid summasid ei tahaks meelde tuletada, eriti avamispidude järel, kui saun oli "unnanud" ikka põhjalikult ja kaua. Kust raha tuleb? Kõue Külade Seltsi kuulub 11 küla, seltsi liikmed maksavad seltsi pangaarvele liikmemaksu, kõva rebimine on nädalalõppudel - kes ees, see mees - perepeod, juubelid, asutuste koosviibimised, sünnipäevad jne. Rendime maja välja, siit me selle ära majandamegi, ega siis küte ja elekter ainuke väljaminek pole - korrashoid maksab ka: WC paber, puhastusvahendid, kindlustus, el.pirnid jne.jne. Arvutame ja majandame! Ühtegi palgalist meil pole, ise oma tahtest sebime seal. Raamatukogu kinkisid meile Rootsis elavad väliseestlased (naaberkülast pärit Peeter Tõnuse eestvedamisel) - sisuliselt peaaegu kõik eksiilis välja antud eesti kirjanike teosed + muud huvitavat. Laenutada saab igal ajal, kui majja satud, eraldi töötajat selleks pole, laenutuskaardid on laua peal, ise laenan, ise toon ära.

Kartulid on võetud...

Kõue Rahva Maja tegevus võtab tuure üles. Suvi, õuepeod ja sügisesed aiatööd hakkavad otsa saama. Nii et ongi aeg jälle oma armsas majas kokku saada ja hääd kaaslased üle vaadata.
Alustuse pauk on juba homme - 18.septembril! Kui Sa kohal ei ole, süüdista iseennast!
Lastehommikud alustavad 3.oktoobril kell 10, laste inglise keele õppijad kogunevad 6.oktoobril kell 18.
Oktoobris jätkavad oma tegemisi Kõue Külade Seltsi eakad. Naisteklubil "Kõue Krõõdad" on väga põnevad plaanid. Pean siin veidi selgitama - keegi olla ("rahvaluule"!) arvanud, et Krõõdad on vanamutid. Tegelikult on nime algmõtteks Vargamäe Krõõt, kes küll ülekohtuselt vara suri...
Naisteklubis on just nimelt nooremat sorti perenaised, meie Pala küla Ainoga oleme üsna kahekesi need vanamutid seal. Aga vahel võib mõni mutt ka kasulik olla. Igatahes on üks noorik lõpuks nõus ka Pea-Krõõdaks hakkama ja asja edasi vedama! Kui kokku saame, siis räägime. Jälgi aga reklaami!
Oktoobris jätkame ka küladevahelise mälumänguturniiriga "Kõue Kood". Pausi ei ole üldse pidanud Pendliklubi, millest on välja kasvanud Terviseklubi. Looduslike vahenditega ravitsemine pakub paljudele huvi, senised koos veedetud tunnid on küll äärmiselt põnevad olnud. Järgmisel korral kogunetakse 25.septembril kell 19
Üks uudis veel. Soovime säilitada võimalikult palju materjale - mälestusi, pilte, ajaloolisi fakte.
Meie seltsi küladel on ju selja taga vägev ajalugu, mida oleks vaja kindlasti tulevaste põlvede jaoks talletada.
Nii et - jälgige reklaami - Kõue Rahva Maja uksed on pärani lahti.

Triigi küla suvelõpukoosolek

Triigi rahvas ei juurdle, kas pidada külakoosolekut vaid koguneb kord kvartalis, kevadel-suvel mõisa juurde, külmemal ajal Kõue Rahva Majja nõu pidama. Seekordsel koosolekul osales esmakordselt Triigi küla kauaaegseim elanik, Triigi kooli viimane juhataja Aino. Vaadati uusi bussiaegu, Kõue Rahva Maja üritusi, Triigi mõisa renoveerimise seisu ja bussipeatuse planeeringut. Kokku tulnud rahvale meeldis minimalistlik bussiootepaviljoni projekt, mida vallavalitsus oli soovitanud suuremaks ja uhkemaks teha, et lahenust kasutada ka muude paviljonide peal vallas. Eks saab ka sobivama projekti.

Vallavalitsusse läkitati järgmine kokkuvõte:

teavitame Teid kolmest küsimusest, mis Triigi küla koosolekul (30.8.9)
esile kerkisid:

1. Triigi bussipeatuse alus -kuidas läheb tasku alustöödega?

2. Tõnniküla tee (keerab maha Kõue-Ardu teelt, ka Tuule maja rahva
kodutee) väga vilets seisukord - oleks vaja täidet, kindlasti höövlit, kelle omanduses üldse?

3. Talvel tuleks lahti lükata mõlemad trepikojaesised Tuule majas.



Järgmine kord kohtub Triigi küla novembi lõpul.

Ersade päev pildis

Kuigi vähese eelreklaamiga, oli tänane Ersade päev Kõue Rahva Majas Veelinnurahvaste üritusesarja tipphetk. Nii seal räägitu, nähtu (rahvariided) ja söödu (Ersa retseptiga supp ja magustoidud).

Tõsiselt stiilseid komplekseid kostüüme said nautida nii ilu- kui ka käsiööspetsialistid:



Väikese Ersa särk:



Mõned pihad, Pala külavanema soovil shniti võtmiseks pildistatud:







Terve komplekt:



Pärna niinest viisud:



Futu-etno linna Ersad:



Selline kombinatsioon viib keele alla (viit liiki maiuspala, täiuslikum = ahju suvekõrvitsa viil meega):



Mordva ja Ersa lipud:



Aela mari oli oma rahvariietes:



Paunaste ja Aela est samuti:



Vaata lisaks Ersa arhitektuuri.