Arheoloogiamälestistest

Tiiu delegeeris mulle Mare Kivistiku poolt saadetud küsimused-nõuanded arheoloogiliste objektide osas seltsi territooriumil. Avaldan siinkohal kirja, sest analoogsete probleemidega mälestiste vajumisel mälestusse versus eksponeerimise põhjusel, vajadusel, sellest atraktsiooni loomisel, miks mitte ka hilisema tootena turustamisel, puutuvad kokku tõenäoliselt paljud teiste piirkondade ajaloohuvilised külaaktivistid. Kirja vaatame seltsi juhatusega üle järgmistel kärajatel, peale kirja kommenteerin mõnda oma seisukohta ning avaldan seni seltsis tehtu antud ajatu küsimuse lahendamisel.

Tere!

Sügis on käes ja just õige aeg üle vaadata külaseltsi maa-alale jäävate arheoloogiamälestiste seisukord.

Mu abikaasa koostas väikese kokkuvõtte teadaolevatest objektidest.

Kõue küla: Muinasasulakoht. Kas silt on alles? Objekti hooldus: võsa raadamine.

Muistne ohverdamiskoht Hiiepajuauk. Kas on tähistatud? Seal oli kunagi allikas. Praegu see allikas ei toimi, kuid auk on alles. Kaevetöödega veesoonte uuesti avamine ei ole lubatud. Objekti hooldus: võsa raadamine, niitmine, jalgraja sisse niitmine. (Seadus näeb ette ligipääsu tagamise kõigile kultuuripärandi obkjektidele. Isegi siis, kui objekt juhtub jääma keset viljapõldu.) Tore oleks, kui keegi puudtööd oskav mees teeks sildi, mis stiililiselt haakuks küla ülejäänud siltide-viitadega.

Rava küla: Maa-alune kalmistu. Tähistatud, aga silt vajab uuendamist. Selles osas saab Arne aidata (olemas nii vanad plekk-tahvlid kui ka uued plastmassist valged postid).

Muinasasulakoht. Vajab tähistamist, kuigi ei ole veel registris. See võtab veidi aega, kuna nimekirjad käivad läbi riigikogust. Sealsed veskirattad jahvatavad aga aeglaselt. Hooldus: niitmine.

Kadja küla: Muinasasulakoht. Tähistamata, kuna pole veel registris. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Aela küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Kalmistukoht Kabelimägi. Kas on tähistatud? Hooldus: niitmine ja ligipääsuks raja sisse niitmine.

Virla küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine.

Kalmistukoht Kabelimägi. Tähistatud, aga silt tahaks uuendamist. Hooldus: võsa raadamine.

Kultusekivi. See on väga atraktiivne koht. Tähistatud postiga, aga Arne soovitab nii atraktiivsel kohal siiski kasutada tahveltähistust. See on informatiivsem ja efektsem. Hooldus: siin kindlasti väga korralikult ja suht sageli niitmine. Kindlasti juurdepääsurada. Kuna tegemist väga ilusa kohaga, siis sobiks sinna isegi paar looduslähedases stiilis istepinki.

Pala küla: Muinasasulakoht. Tähistatud. Hooldus: võsa raadamine, niitmine.

Kalmistukoht Kääbastemägi. Hooldus: niitmine, juurdepääsuraja sisse niitmine.

Ohverdamiskoht. Taas tegemist atraktiivse kohaga, mille juurde sobiks rajada istumiskohti matkajale. Vajab kindlasti tähistamist. Hooldus: põllu servast võsa maha, niitmine, juurdepääsuraja sisse niitmine.

Küsimuste-probleemide puhul on Arne muinsuskaitseameti usaldusisikuna hea meelega nõus aitama.

Kõik ülalkirjutad jutu võiks peistida seltsi arengukavasse ning selle paari aasta jooksul ellu viia, mõningate muudatustega. Tähistuse koha pealt õigus, kohati on sildid vanad ja roostes, uued plastikust isendid deformeerunud. Võsa koha pealt aga tekkib küsimus, kelle huvides seda hävitada ja millistes mahtudes? Kohati on tegu elanike tagaõuedega, eramaaga, mis ulatuses üldse me muinasasulat piiritleme? Kõue külas võiks lagedaks võtta kilomeetri raadiuses, kõik hekid ja noored kuused maha. Välja tuleks kindlasti palju põnevat. Ala saaks avatuks ka hallidele arheoloogidele. Ma ei tea, kas seda küla soovib. Omaette keiss on ühe väga tundliku muistisega, mille tähistus õigest kohast 50 m. eemal. Ma ei tea, kelle huvides see on nii märgitud. Ma ei tea isegi, kas peale kohalike teavad õiget asupaika peale Ants Krauti veel keegid. Lisaks tuleb arvestada maausksete seisukohtadega - pühas paigas (kaks aktiivset hiit, millest üks nimistust välja jäi) puu murdmise tõttu võib saada needuse või paigale sattunud palvleja käest lõuga.

Allakirjutanu meelest on muistise ekponeerimisel tähtis viis, kuidas seda teha, kuna enamus üle 800 aasta vanuseid asju on kas kivihunnikud või mälestus nendest. Kõue küla keskusesse kujundasin aastal 2005 infostendi, milles pärand üle lähimate külade:



Ajalootahvleid on oodata ümbruskonda rohkemgi, see aastatagune kavand (andmed vananenud) ootab uue generatsiooni puust infostendi, ütleme isegi pärandkultuuri eksponeerimise võrgustikku, aasta paari pärast ehk üleval:



Üks infostend allkirjutaja pintsli alt asub barokses mõisas Järvamaal, stend näeb välja, nagu oleks peahoonega samast ajastust:



Kõiksugu ajalooliste jäänukite eksponeerimisele kuluvat inimtööjõudu kohalike külaaktiviste-talguliste-annetajate näol tuleb aktiveerida laiemalt. Teoksil on ülevallaline kaart, millel esimest korda paberil pärandkultuuriobjektid, kõige muu siin leiduva raames. Kui vaatame objektide loendi koguarvu, on selleks ligi 300. Igale poole istepinke lähiajal ilmselt ei raja, küll aga võib vanemat kultuuri nautida tähistatult peatselt paberil:



Kunagi võiks terve kesk-Eesti piirkond olla kui suur sõbralik vabaõhumuuseum ilma võltsita - inimesed toimetamas oma koduaedades talutöödega, mööda kruusateed rändajat ootaks igal teeristil pingike. Miks mitte igas talusildiga talus wifi ja klaas õunamahla.