Kõue Rahva Maja aastal 2013 - maailmalõppu ei tule!

On edasi öelda 2 teadet - populaarsed filmiõhtud "Eesti film 100", mille raames on toimunud kohtumised Mirjam Mattiiseni, Toomas Järveti ja Artur Talvikuga, saavad järje "Eesti film 101" näol - jätkame rahvusvahelise temaatikaga, toimunud üritustel on filmid viinud meid Aasiasse ja Hispaaniasse, seekord võtame sihiks Siberi - just sealt on inspiratsiooni ammutanud Nutu karjamõisaga seotud Priit Tender, nukufilmi tegija. Tema uusim film on "Ussinuumaja" - lugu Andres Ehini tõlgitud muinasjutukogust "Unesnõiduja". Vaatame ka tema tehtud muid ja vähem õõvastavaid filme. Pilet 2€. Toimub reedel, 11. jaanuaril algusega kell 19.00. Popkorn võta ise kaasa ja jaga ka teistega.

Teine teade - seoses inflatsiooni ja elektri hinna tõusuga maksab Kõue Rahva Maja üürimine nüüd 195€ ööpäev, lühemad ajad kokkuleppel! Mõnusaid kohtumisi!

Misantroop Kõul

Tere,

kirjutan teile Theatrumi teatrist. Nimelt toimuvad meil hetkel Kõue mõisas "Misantroobi" etendused. 

Hetkel on meil vabu kohti homsele (05.12)  etendusele, millele saaksime pakkuda ümbruskonna inimestele 50% hinnasoodustust ehk 14€ pileti asemel 7€. 

Kas võib paluda, et te edastaksite seda infot ümbruskondsetele inimestele.

Allpool on tutvustav lisainfo lavastuse kohta

Maarja-Liisa Soe

+372 5554 5709

Theatrum

Theatrumi "Misantroop" lisab  Kõue mõisale meeleolukat majesteetlikkust

Molière „Misantroop“
           
Alceste:     „Olla alati aus nagu aumehe mood
        ikka rääkida nii nagu tõeliselt lood.“

Philinte:     „Kuid kas me vahel olukorda ei satu.

        kus otsekohesus on narr või sobimatu?

Molière paneb „Misantroobi“ peategelase Alceste’i põhimõtted ja ideaalid – eelkõige siis aususe – proovile, lastes tal armuda Celimène’i, kelles „kõik aja pahed on koondunud kujukalt“. Ja kes neid inimloomuse ja seltskonnaelu hälbimusi ohtlikul piiril balansseerides harjutab.

Ausus on vaieldamatult suur väärtus. Me tunneme vajadust olla siirad ja ausad ning tahame, et seda oleksid ka meid ümbritsevad inimesed. Aga kui kaugele saab aususega minna? Kuidas öelda tõde sõbrale, keda hindad kõrgelt, naisele, kellesse oled armunud, kui nad harjutavad ja õigustavad pahesid, mida kõigest hingest vihkad? Kuidas jääda neis olukordades õilsaks ja väärikaks? Suuremeelseks... Kuidas toimib ausus ühiskonnas, sõprussuhetes? Kas inimene suudab alati jääda ausaks iseenda ja Jumala ees? Ja kui sellel teel on takistusi, kas peab ja saab neid ületada? Kas sellel teel on ületamatuid takistusi, mille tõttu peaks koguni lahkuma inimsoo seast?

Molière kirjutas „Misantroobi“  aastal 1666, mil see tekitas suurt poleemikat, kuid ka aastal 2012 on „Misantroobi“ teemad ja sõnum kaasaegsed. Kui inglastel on „Hamlet“ ja hispaanlastel „Elu on unenägu“, siis prantslastel on „Misantroop“. „Misantroop“ on prantslaste "olla või mitte olla"-näidend.

„Lembit Petersoni lavastuses hakkab kõlama mõõdukust ja inimlikkust kuulutav moraalne seisukoht. Pahed ja nende äge hukkamõist satuvad siin teisele plaanile. Selline tõlgendus käib kokku vaimuka komöödižanriga, kus on nii lauspila kui ka peenemat huumorit” (Andres Laasik, „Kelmid ja inimvihkajad loksutavad ühiskonna tardumusest lahti “ Eesti Päevaleht 22.06.2011)

“Lavastaja Lembit Peterson ja Theatrumi näitlejad on nagu ikka saanud hakama väga stiilipuhta instseneeringuga ... Lavastuse sõnaline osa on viola da gamba helidega täiuslikus harmoonias. Olgugi August Sanga Molière’i tõlge teadagi ajastuülene šedoover, alati värske ja kaunis, on siiski rabav, kui loomulikult ja voolavalt Theatrum selle ette kannab.“  (Kairi Prints, „Sügav suveteater“ Eesti Ekspress 10.07.2011).



Molière „Misantroop“

28. novembril ja 4., 10., 11., 28. detsembril kell 19.00 Mustpeade majas,
29. novembril ja 1., 5., 7., 8., 14., 15., 27. detsembril kell 19 Kõue mõisas

Tõlkija August Sang / Lavastaja Lembit Peterson / Kostüümikunstnik Laura Pählapuu
Liikumisjuht Tiina Mölder / Muusikaline kujundus Peeter Klaas

Mängivad Ott Aardam, Marius Peterson, Andri Luup, Laura Peterson, Eva Eensaar, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Mirko Rajas (Nuku- ja Noorsooteater), Peeter Klaas (viola da gamba)

Etenduse kestus 2 tundi ja 45 minutit

Lisainfo: www.theatrum.ee/kava.htmlf

Foto (vasakult):  ÉLIANTE: Eva Eensaar , CÉLIMÈNE: Laura Peterson. Autor Harri Rospu, Kadrioru loss, juuni 2011.

Kõue ja Kose vallad ühinevad sügisel 2013 - kuidas sinnamaani?

Omamoodi kummaline olukord leidis Kõue volikogus aset peale viimaseid KOV valmisi 2009, kus võitis valimisliit "siin me elame" (5 kohta 9). Nendega lõi kampa ühe kohaga sots Lauri Ligi, opositsioon sai kolm häält ja esindatuks said valla kahe kooli juhid ja endine kahekordne vallavanem Andres Õis, kellele vastandumisele oli võidu saavutanud erakond oma kampaania üles ehitanud. Nii et kujutage ette olukorda, kus opositsioonis on valla kahe suurima allasutuse juhid ja valla kõige kompetentsem seltsimees, keda pidi poliitilistel põhjustel pidevalt tümitama. Tuli masu ja pidi võtma vastu raskeid otsuseid, rahavood vähenesid, valimislubaduste täitmisega oli raskusi. Üks opositsioonis olevast koolijuhist loobus volikogu liikme kohast, põhjendusega dialoogi nappus ja teisitimõtlejate tagakiusamine (tänu vastuhääletajate peatati päevakord, tehti peapesu jne.).

Omamoodi õlekõrreks surutisest vabanemiseks kujunes Kose valla kutse liitumiseks 2012 alguses. Kõue vald lõi kihama, tekkis arutelu. Moodustati komisjonid, asuti läbirääkima. Algus tõotas paljulubav. Esimene anomaalia juhtkomisjoni protokollis leidis aset 30. mail, kui Kõue volikogu esimees hakkas soleerima, st. ei esintanud mitte Kõue juhtkomisjoni vaid enda arvamust. Kõue vallavanem kommenteeris Harju Elus, et on toimunud kainenemine ning ühinemine ehk ei olegi nii hea idee. Selle peale esitasid Kõue külavanemad ja arvamusliidrid volikogule pöördumise, kus nõudsid ühinemisläbirääkimiste jätkumist.

Augustis-septembris toimusid rahvakoosolekud, kus valgustati protsessist ja vastati küsimustele. Need paarkümmend tundi arutelusid on järelvaadatavad Alansi-Kirivalla-Lutsu videolehel. Aruteludel esitas Kose pool valdavalt ühtset nägemust uuest vallast, Kõue vallavanem ja volikogu esimees aga olid avalikult liitumise vastu ja esitasid vastavaid andmeid. Kõue vallavanema kampaaniaveebis on 1. detsembri seisuga viimasest kümnest postitusest kaheksa konkreetselt liitumise vastu:

Vastu:
Anu Raud: Suured vallad ei too maale õnne

Rahvahääletusest

“Eesti riik on aga liiga väike, et saaksime lubada olukorda, kus ainult mõnes paigas on hea elada”

Mina hääletan liitumise vastu ehk Kõue iseseisvuse poolt!

Kõue valla liitmisest Kose vallaga (vallaleht november 2012)

Aluksne (põhja Läti) omavalitsusjuhid: haldusreform on läbi kukkunud!

“Mahajäetud kolhoosis läheb elu väga hästi”

“Külavanematega läbiviidud süvaintervjuudest selgus, et isegi ühinemist pooldanud külavanemad oleksid eelistanud pigem valla säilimist endisena”

Neutraalne:
Kui Kõue jääb iseseisvaks, kes (ja kui palju) sellisel juhul võidab/kaotab?

“Valdadel läheb tänavu paremini”

Rahvaküsitlusel, mis toimus 16,17,18 novembril, oli Kõue valla rahvas ühinemise poolt. Kuigi volikogu esimees ütles rahvakoosolekutel korduvalt, et hääletab nii, nagu rahva arvamus, hääletas ta ühinemise vastu sarnaselt kolmele valimisliidukaaslasele. Kaardid on aga 2009. aasta valimistest ümber mängitud ja lisaks opositsioonile hääletas ühinemise poolt ka sotsist liige Lauri Ligi (ka vallavanem on vahepeal sotsiks astunud) ja üks kunagisi koalitsiooni ideolooge. Seega on tekkinud uus koalitsioon 5:4 ja suuremad muutused Kõuel on enne 2013. sügist võimalikud. Kas see peaks olema vallavanema umbusaldamine oma seisukohtade avaldamisel HOL blanketil või midagi muud, otsustab juba uus koalitsioon. Kummaline olukord on igal juhul, kui rahva ja volikogu enamuse vastu astunud vallavanem ja volikogu esimees istuvad edasi liitumiskomisjonides. Aga ehk ei ole lihtsalt paremaid mehi kusagilt võtta, nagu Kõuel ikka kombeks. Eeskuju näitab Pöide vallavolikogu esimees, kes astus peale ühinemiste luhtumist tagasi. Kerged pole need järelejäänud kuud, kus tuleb saada piisavalt hea aga realistlik leping Kosega ühinemiseks. Elame, näeme.

Tihe kultuuriprogramm sügisesel Kõul

Novembris on toimunud Kõuel mitu üritust, mis uudiskünnise ületavad. Filmiõhtul mis, mis tehti koostöös kino "Sõprusega", nägi kolmes kinosaalideks kohandatud toas filme New Yorgi kunstnikest, sealhulgas Triigi külaga juba paar head aastat seotud olnud filmitegija Mary Jordani vändatud teost "Jack Smith ja Atlantise hävitamine", mis on kaduviku hõlmast välja toonud ühe väga omapärase tüübi teod ja tegevused. Filmi juhatas sisse ja oli autoriga skaibi kaudu ühenduses Märten Kuningas.Nagu mõisale kohane, oli publikuks nii erksamad kriidid külavahelt kui Eesti parimad IT- ja finantsgurud. Vaata fotosid Kõue Külade Seltsi facebooki lehelt ja mõisa omalt.



 Mänguasjavahetus ja isadepäev mõisas oli vähemalt sama tore üritus, kui eelmine. Lapsed said vanade kannide asemele uued ja isad-emad veetsid aega vanu Eesti filme vaadates ja restos klassikalisi isadepäevatoite pugides. Vaata pilte ja loe reportaazi.

Kõue Rahva Majas toimus kohtumine keelemees Peeter Pälliga - keda huvitas, oli kohal, kel targemaid tegemisi, passis mujal. Vaata pilte.

Mis veel? Kõue Rahva Maja neljas sünnipäev toimub 1. detsembril kell 19.00. Lavale astub "Rivaal" ja "Üllatus". Näeme seal!

Kõue Kood

MÄLUMÄNG KÕUE KOOD V



Juba viiendat hooaega toimuv mälumäng „Kõue Kood“ startis tänavu 21. oktoobril. Esimesele mängule kogunes 5 võistkonda, kahjuks ei lisandunud huvilisi ka teiseks mänguks, mis peeti 18.novembril.

Esimeses mängus saavutas enim punkte võistkond KÕUE KÕBUSAD (31p.), kolm punkti vähem kogusid 3 võistkonda. Tubli 19 p. saavutasid kahekesi mänginud Virla Vinged.

Kuldmune anti esimeses mängus välja kaks. Võistkond Rõõsa Kännud teadis ainsana, et Terevisiooni tunnusmeloodia autor on Eda-Ines Etti ja võistkond Kõue Kõbusad oskas eesti keelde tõlkida võõrsõna „önoloog“, mis tähendab veiniteadlast. Uute teadmistena jäeti meelde, et Uus-Meremaal elutsev nn.elav fossiil – viimane ellujääja kärsspealistest on hateeria ehk tuataara ning millist nimetust kannavad rõivaesemed, mida kannavad nunnad. Üllatav tundus ka fakt, et teadlane ja tööstur Alfred Nobel on kätt proovinud ka kirjanduse valdkonnas ja et tema draama „Nemesis“ esietendus 109 a. peale suurmehe surma.

II mängus anti välja samuti kaks kuldmuna. Võistkond Kõue Kõbusad suutis ära arvata, et Iisrealist relvaostu tehingu läbirääkimised algasid Helsingis ja seal käisid tollased ministrid Jaan Manitski ja Hain Rebas, vastavalt välis- ja kaitseminister. Võistkond Pala Pirakad omas teadmisi, et loetelus toodud välismaised jalgpallurid tulid Nõmme Kalju ridades Eesti jalgpallimeistriteks. Ainsana jäi vastuseta küsimus, millest on tulnud väljend „vananaistesuvi“. Folklooris selgitatakse, et soojal ja niiskel sügisel koovad ämblikud hulgaliselt võrke, mis meenutavad halle juukseid.



Kahe mängu tulemused on tabelis:

Jrk.nr. Võistkond I mäng Koht II mäng Koht Kokku punkte Koht


1.        Pala Pirakad  28     2-4.   33         II          61               II

2.        Ardu Kuked  28     2-4.   28        III          56               III

3.        Virla Vinged  19      5.      25         4.          44               5.

4.        Kõue Kõbusad 31   I      34          I           65                I

5.        Rõõsa Kännud 28   2-4.  20         5.          48                4.





Ootame järgmisele mängule uute võistkondade lisandumist. Mäng toimub 16.12 kell 15.00 Kõue Rahva Majas



Mängu juht ja küsimuste koostaja Sirje Saulep

Kõue valla rahvas valis Kosega ühinemise!

Kõue ei kao kuhugi - jääb Kõue (muinas)küla, Kõue Külade Selts, Kõue mõis ja Kõue Rahva Maja.

Kuigi mitte suure edumaaga 55.6% vs 44% hääletas Kõue rahvas kindlalt Kosega ühinemise poolt. Mis edasi - kas kõik oleks nagu otsustatud? Volikogus on aga inimesi, kelle vaateid juba naljalt pööbel ei murra. Tuletame kasvõi meelde, mitu liiget võtsid osa viimase nädala kolmest ühinemislepingu kärajatest (volikogu esimeest polnud ka loomulikut kohal). Lünk on jäetud ka kõuepoolsetesse ühinemiskomisjoni töödesse, kus, kas usuga et niikunii ei liituta või siis isiklikel põhjustel on kaarte Kosele kätte mängitud. Kas siis nagu ei liitutagi või? Volikogu riskib aga rahva tahtele vastu astudes oma usaldusvääsusega, kuigi ega see väga kõrge polegi, lisaks saadetakse see Kosega ühinedes enne valimisi laiali niikuinii. Kuidas edasi, näeme. Rahvas on rääkinud!

Kisub põnevaks... kas ühe valla lõpp või uue algus?

Ainult TÄNA, HOMME ja ÜLEHOMME - Kose-Kõue ühinemisralli viimased peatükid - liitumislepingu kärajad. Kus - vaata valla lehte või ütle peast. Kõuelt tuleb hääli, et vilets leping. A miks ei olnud ütlejaid mehi siis, kui liitumislepingut tehti? Nädalavahetusel lisaks rahvahääletus, kus iga hääl arvel ja kurjategija on see, kes kodus kardinate tagant vaatab, kuidas volikogu orjastava või siis vabastava lepingu sõlmib. Ja kellel sellest pullist vähe, tulgu 23. novembril Kõue Rahva Majja eesti keele peiedele... või siis päästma!

Sügistalv Kõuel

Nagu ikka, on sügistalvisel Kõul palju tegemist. Kõue Rahva Maja neljas sünnipäev on 1. detsembril, see on tasuta. Eraldi tasub äramärkimist seelaupäevane matk Virlas-Aelas ja õhtune Söödi-Simmuli kontsert mõisas. Mõisas pühapäeval lisaks mänguasjade vahetus. Olgu siinkohal toodud ka Soolembese kutse laupäevaks:

ahhoi kõigile!

kel vähegi tahtmist ja huvi siis see on teretulnud sellelaupäevasele Illesaare rännakule.

siinkohal kasutan juhust ja tänan neid, kes osalesid eelmise nädala laupäevasel rännakul Lõõtsamäele. pole vist ammu nii kosutavat ja mitmekesist ja saagirohket (suur seenesaak) ja heailmarohket rännakut olnud. ehk annab ka sellenädalase rännakuga midagi sellist korrata. loodan siiralt, et Ilmataat on taaskord meie poolel ;o)

 

Illesaarest - see on soosaar Harjumaal, Kõue vallas asuva Vonka raba ida-kirdepoolses otsas. kagus piirneb see Tammetsa ja kirdest Lintsemäe soosaarega. vahetult Illesaare kõrval asuvad aga veel sellised soosaared nagu Suursaar, Keisimenesaar, Sildsaar, Kostlasaar ja Lagemna mägi. Illesaarel asus kunagi ka Mäe nimeline talukoht. praeguseks võib sealt sellest vaid varemeid eest leida. koht, kust rännakut alustatakse ja lõpeatakse on Virla. vahepealset ala Virlast Suursaareni (üks saar ennem Illesaart) kutsutaksegi Vonka rabaks. maastik ja olustik mainitud soosartel on ürgne ja puutumatu. sealne piirkond kuulub Laukesoo LKA koosseisu. seega taaskord ürgne ja puutumatu loodus koos juba meile tuttavate mütoloogiliste tegelastega - Metsavana, Murueit ja tema tütred, Nurmeisa, lisaks vee ka Vonka raba omad kohalikud sookollid ja soovaimud. 

 

p.s. rännak toimub, kui ilm on sajuta. viimaste teadete järgi on aga info üsna kõikuv... ühel päeval näitab ilmateade laupäevasele päevale päikest, teisel päeval halli ilma ja vihmapiisku. seega siis lõpliku otsuse langetamine toimub ikkagi vahetult enne rännaku algust.

 

teie tagasisidet ootama jäädes.

heade sügissoovidega.

 

Teie Soolemb