Seekord jupsis veidi Alansi-Kirivalla-Lutsu ülekandes heli ning järgmine kord võiks kasutada normaalsemat mikrofoni, samas järgmises ühinemisralli peatuses Kõue Rahva Majas võib mikri rahumeeli laua keskele panna ja saab ka küsijate hääli kuulda. Igal juhul tuleks heliga tegeleda ja voluumi juurde saada.
Mis oli Habajal teistmoodi kui Ardus? Tundus, et matusemeeleolu oli vähem - arutelu oli ka asjalikum tänu intelligentsematele küsimustele. Publik elas kaasa, plaksutas koolijuhi sõnavõtule jm.
Kahjuks tundub, et Kose poliitikute pink on sama lühike, kui Kõuel - 85% vastustele vastas Vello Jõgisoo, 95% asjalikest vastustest andis Vello Jõgisoo. Vägisi hakkab tunduma, et Kose juhtimine sarnaneb Keskerakonnaga - tugev liider, tükk tühja maad ja mõned takkakargajad. Kas tõesti pole nii olulisele sündmusele, kui valla laienemisele saata sotsiaalset kapitali? Kose ehitab "kultuuripaleed" aga ei suuda peale vallavanema üldmajandus- ja kultuuriküsimustele vastajat leida! Esmaspäeval on järgmine koosolek Kõue Rahva Majas - kui Aivar Pohlak (Kosel tõenäoliselt muid säravaid kujusid ei olegi) Kõue rahvaga kohtuma ei ilmu, jääb minu poolt ühinemata!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
Juhan! Kas Sa siis ei teadnudki enne, et nii asjad käivadki Kosel??
Meie kutsume Jõgisood Savisaareks :)
Kose Teataja = Kesknädal; või ma eksin? Nüüd ka kohalik foorum suletud. Eks ikka hirm oma rahva arvamuse ees. Või jälle eksin?
Oru aktiivsete inimeste poolt tuli selline tagasiside:
Olin kontaktis Pohlakuga. Tal on aega tulla ainult läbirääkimiste Oru vooru. Arutasime pisut ka Harmi kooli küsimust. Pohlak pidi asjaga isiklikult tegelema ja pädevate isikutega nõu pidama. Mainis Tammjärve.
A Kosel on ju ka 4 vooru - kui just valikuliselt rahvast ruumi ei lasta, tuleks ju dialoogi küll ja selguks tegelikku olukorda?
Loodan, et mitte keegi ei kujunda oma otsust selle põhjal, kuidas asjad TÄNA on siin või seal. Pealegi, kes üldse usub anonüümse plõksija seisukohti? Mille poolest kõik Kose poolt esindanud läbirääkijad Habajal väga hea mulje jätsid, oli just see, et nad vaatasid selgelt tulevikku ja rõhutasid seda, et ühinemisel ei ole mõtet, kui toimub tühipaljas seniste struktuuride mehaaniline liitmine, vaid tegelikult tuleb reformida ja ümberkorraldada efektiivsemaks kõigi teenuste pakkumist. See on ka mõte, mida G. Sootla oma uuringutes on rõhutanud: "llised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse sisestruktuuri teadlik kujundamine." http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14301
Post a Comment