Mõrtsukat polnudki...

Hooaja lõpetuseks jätkasid Kõue Rahva Majas lastehommikutel käijad matkade traditsiooni. Seekord mindi aga Rõõsa Loodusmaja juurde matkaradadele. Tartu maanteelt ära keerates leiti üllatusena eest imearmas külake, kuhu väga vähesed matkalistest olid varem sattunud. Kotid selga ja minek!
Kui enne oli hirm, et äkki ei jõua, väsimus võtab võimust, kõht läheb tühjaks, siis matkarajal oli see kõik meelest läinud. Täiskasvanutel oli tegemist, et järele jõuda. Aga põnev oli küll: Mõrtsukamäel ei olnudki mõrtsukat, nõiamajake oli ilma hanejalgadeta ja osutus hoopis kitsede sööklaks ja päris mitu taime tundsime ära.
Nüüd võime kõik uhkustada, et oleme Öökulli Öömajas istunud ja matkasööki söönud. Sala-ahjualune oli igaühele teinud veel kiidukirja ka, et ta tubli matkasell oli.
Igatahes suur tänu Rõõsa rahvale! Huvi tekkis küll ja nii mõnigi lubas kodus kõva selgitustööd teha, et 6.juunil koos kogu perega tulla juba veidi pikemalt Rõõsa ilusaid paiku uurima. Selle kandi 13-st järvest nägime kaugelt ainult kahte, üks oli Lindjärv, teise nimi ei jäänud meelde. Sellepärast tulebki sõbrad ja pereliikmed kaasa võtta ja uuesti ja uuesti minna.