Niivõrd kerge on sõimata valitsust, globaalset majanduskriisi, oma naabrit või üleaedset raskustes, hädades, jamades. Paraku ei piisa enam demokraatia toimimiseks üle paari aasta valimiskasti juures käimisest - praegune ühiskonnakorraldus on oma aja ära elanud, seda tõestavad sõltumata valimistulemustest ühed ja samad näod riigipiruka juures, keda ei paista huvitvat rahva arvamus. Kuidas siis asja muuta?
Tuleb anda valitsusele head eeskuju, pakkuda välja oma lahendused probleemidele, üldisemad suunad riigi ja külaelu tulevikuks – kui nendel lahendustel on rahva tugi, ei jää valitsusel üle muud, kui vastavalt rahva tahtele toimida.
1.mail kell 10.00-14.00 on Sinu Kõue Rahva Majas rääkida kaasa järgmistel teemadel:
Kuidas lapsed alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatada sellisteks, et neist asja saaks, et nad oleks mitmekülgselt arenud ja asjalikud ning õnnelikud inimesed? Siin on ka lapsevanema probleem – sageli ei tunta huvi oma laste arendamise vastu, kuigi pakutakse igasuguseid võimalusi, ka väikeses kohas on selleks palju võimalusi.
Mõtleme koos ka teemal - turvalisus ja maaelu. Mis on lahendused olukorras, kus politseiteenus on kohapeal sisuliselt olematu? Kuidas tagajärgedega tegelemise asemel ennetada seda, et meie kaasteelistest saavad rikkujad? Mitme piirkonna kogemus näitab, et abiks on erinevate põlvkondade ühine tegutsemine, laste kaasamine väiksest peale; külaüritused, kus koos tegutsevad väikesed põnnid, "tiinekad", täisealised ja vanem põlvkond. Kuidas kaasata noori, et nad hooliksid ega lõhuks, et neil ei kaoks huvi ega tekiks vastandumist. Mil viisil aitaks turvalisusele kaasa naabrivalve ning kuidas mitmel pool niikuinii toimivat naabrivalvet tõhustada?
Kõneleme ka sellest, kuidas elavdada maaelu, kuidas saavad külaseltsid panna tõuke piirkonna arengule? Kuidas hajaasustusega kohtadesse uusi tasuvaid töökohti tekitada?
Kas ja kuidas viia läbi haldusreformi? Ühest küljest, kui Eestisse jääks näiteks 40 haldusüksust, kas siis oleks rohkem ressurssi osutada kvaliteetset avaliku teenust? Kas rahvas hoiaks oma küla siseselt pigem rohkem kokku ega koonduks üksikindiviididena pisikeste vallakeskuste ümber? Teisest küljest võib olla suurvaldade plaan oht külaelule, ääremaad jääda tühjaks. Milliseid ettepanekuid võiksime esitada? Aktiivne külaelu on ju maaelu arengu võti, aktiivsed ja positiivsed inimesed loovad uut positiivset energiat, tõmbavad piirkonda elama samasuguse mõttelaadiga inimesi. Traditsioonide säilitamine ja uute traditsioonide elluäratamine võib tegelikult mõjuda soodsalt ka turismi arengule, aidata kaasa uute töökohtade loomisele, piirkonna tuntusele. Liigne bürokraatia jällegi takistus – karmid seadused ei luba avalikuks kasutamiseks enam isegi mänguväljakut ehitada, ilma projekti, ehitusloa ja riigilõivuta. Karmid tervisenõuded takistavad külamemmede moosilaata. Kuidas võiksime bürokraatiat lihtsustada? Ei pääse me mööda ka info liikumise teemast – kuidas info liigub, kuidas kaasatakse maainimesi, kuidas mõjub see külaelule võimaliku haldusterritoriaalse reformi kontekstis?
Eraldi oluline teemadeblokk puudutab meie kandi muinasaegseid külasid. Igas külas olid omad pühapaigad – pühad hiied, kalmistud, ohvrikivid. Kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku, et need säiliksid tulevastele põlvedele?
No comments:
Post a Comment