In memoriam Erich Klaan 28.09.1924 - 02.04.2012 (Kõue Kuulutajas ilmunud tagasivaade)

Erich Klaan sündis Harjumaal, tol ajal Triigi (nüüd Kõue) vallas Raava külas Kõrvehindreko talus Julie ja Jaagupi esimese lapsena. Isa oli perele uue maja ehitanud, aga ehitamist oli veel palju ees. Järgmisel, 1925. aastal, jagati talu vendade Hansu ja Jaagupi vahel pooleks: Kõrve-Hindreko Hansule ning Kõrve-Jakobi Jaagupile. Maast-madalast said Erichile kõik vajalikud talutööd tuttavaks nõnda, et jõudumööda isa abilisena kaasa teha, õppida ja kogemusi omandada, sest kehtivate seaduste kohaselt oli esipoeg isa mantlipärija ning isa tööde jätkaja talus.

Erich astus Triigi 6-klassilisse algkooli õppima 1933. aasta sügisel ja lõpetas Kõue 6-klassilise algkooli 1939. aasta kevadel (Haridusministeeriumi otsusega 27. apr. 1939. a. nimetati Triigi algkool ümber Kõue algkooliks). Hiljem on ta õppinud Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis.

Kodus nähtu, kuuldu ja kaasaelatu, huvi ajaloo ning ühiskonnas toimuvate sündmuste vastu sai kosutavat toitu koolipäevil samuti organiseeritust ja kaasalöömist ärkavais ning tegusais õpilasringides. Need andsid väärilist järelkasvu külaelu organiseeruvale põlvkonnale nii tollel hetkel kui ka suunava sihi tulevaseks eluks.

1941. aastal alanud sõjasündmused talitsesid loovust tõmbuma alalhoiu seisundisse mitmeteks aastateks. Järgnev kollektiviseerimine oli omanäoline reduktsioon, kookoniks kasvamise aeg, kust piiluda lubatu ning lubamatu piirjooni.

Suri isa ja seejärel sai talude aeg ühtlasi mööda. Eraomand vahetus riigiomandiga. Peremeestest said riigisulased. Erich läks Lenini lambikestele liine ehitama. See oli raske, kuid edumeelne tegevus ning edasi selle ameti pealt uut põlvkonda ametimehi õpetama, juhendama, kes nimetatud tööd saaksid jätkata. See oli periood, kus palju liikumist erinevate inimeste hulgas, kus oli palju kokkupuuteid, kus elustusid sündmused, kogunes teave ja ärkas taas uurimuslik huvi. Erich oli hea suhtleja, tasakaalukas kuulaja, usaldatav ja ajaloohuvilise klassivenna Erviniga tõepäraste kujutluste looja.

1967. aasta augustitorm laastas siinseid metsi väga kurjalt. Eelnevalt oli Erichi pere kolinud Kosele, Erich asunud tööle Kose EPT-sse. Soodne võimalus metsamaterjali ülestöötamiseks ehitusmaterjalina ahvatles teda Kosele Kodu tänavasse maja ehitama. Siin kasvasid uued kontaktid. Kirikumeelse inimesena andis ta Kose kogudusele oma teadmiste ja oskuste ulatuses väärilist tehnilist tuge ning leidis tutvumisvõimalusi kiriku arhiivimaterjalidega, mis täiendasid sugupuu-alaseid uurimusi.

Erich Klaan oli Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige ja Ardu raamatukogu juures tegutseva kodulooringi üks aktiivsemaid eestvedajaid. Tema ja teiste kohalike kodu-uurijate tegevuse tulemusena on raamatukogus säilitamisel sadu uurimusi ja meenutusi, fotosid ja dokumente kodupaiga elust-olust, loodusest, kultuuri- ja majanduselust. Rõõmustav on see, et siin leiduv ajalooaines leiab aktiivset kasutamist nii kodulooraamatutes kui turismiteatmikes.

Aastakümneid tegeles ta koduküla eluolu ja oma suguvõsa uurimise ning kirjapanekuga. Kogus fotosid ja dokumente ning korraldas suguvõsa kokkutulekuid. 2011. aastal Juhan Soometsa kirjastuse toel ilmunud Raava küla ajalooraamat annab pildi- ja faktiderohke ülevaate nii küla kui Klaanide suguvõsa töödest ja tegemistest paarisaja aasta kestel. See on kosutav meenutus eakamatele ja õpetlik elukäsitlus noorematele lugejatele.

Ikka ja jälle pöördusid tema mõtted aastakümneid üsna laokil olnud Triigi mõisahoone ja hooldamata pargi juurde. Samas oli ta üsna veendunud, et ehk saab lähemate aastate jooksul uue hingamise ka Triigi mõis, millega on Klaanide suguvõsa seotud Kotzebue-aegadest saati. Ta nägi siiski ära ulatuslike taastamistööde alguse, kuid mõisahoone pidulikul avamispeol saab osaleda vaid pilvenukil istudes. Sajandivanuseid mõisaga seotud dokumente näitas Erich kodus sõpradele kui perekonna reliikviaid.

Varem on ilmavalgust näinud Erichi sulest käsikirjana "Triigi koolid" 2004 ja "Märkmeid Triigi-Kõue valla ajaloost" 2004. Veel on tal märkmeid "Triigi mõisast, mõisahärradest, mõisa personalist ning mõisale kuulunud külakogukondadest".

Üleriigilise tunnustuse tõi Erich Klaanile uurimistöö admiral Johan Pitka (1872-1944) hukkumise asjaoludest Kõue vallas Alansi külas 1944.aasta sügistalvel. Just Erich Klaani igakülgselt argumenteeritud uurimistöö oli Kaitseliidule ja teistele asutustele ning organisatsioonidele kindlaks aluseks, et 2001. aastal avati Alansi külas avaral Tütarmäel admiral Pitka memoriaal. Aastatega on memoriaali lisatud mälestuskive ja paigast on kujunenud üleriigiline mälestusobjekt. Pitka-teemalise uurimuse eest on ta pälvinud Kaitseliidu autasu.

Tema lugematu kaasalöömine ja aktiivne eluhoiak jäävad helge mälestusena püsima kõigil, kellega paljudel radadel ja teejuppidel koos on rännatud. Rahulikku puhkust Sulle Kose kalmistul.