Sel teisipäeval, kui minema pidime, oli väga palav, kuid mineku hetkeks sättis täpselt meie peade kohale paks vihmapilv. Arne oli väga murelik ja arvas, et see metsaskäik jääb ära. Krõõdad aga ronisid otsustavalt autost välja ja lasid vihmal ennast poole minutiga üdini märjaks leotada. Jah, nii tihe vihm oli! Ja siis polnud Arnel ka enam taganemisteed – läbimärjad olime ju nagunii.
Õige pea siras taevas jälle päike ja niisked riided olid seljas just mõnusaks jahutuseks.
Orhideesid, mida Arne meile näitas, oli mitut liiki ja sorti. Mis seal salata, minu jaoks olid orhideed lihtsalt lillad, valged ja kollased (harilik käoraamat, soo-neiuvaip, ööviiul ja mis erinevad nimetused seal kõik veel olid). Kui nina päris vastu õit suruda, oli näha ka imepisikesi erinevusi nende vahel ja mõne juures tunda väga head lõhna. Igasugu muid taimi saime ka näha ja meelde tuletada. Lisaks kõigele vulises soos veel väga vahva käänuline oja, mille sees ja kallastel me peamiselt jalutasimegi.
Tagasi Kivistike juures, ootasid meid veel mõningad hiljem kohalejõudnud ja siis võttis Mare juhtimise üle ning rääkis aiast. Saime näha ja tunda, et pere on aias väga-väga-väga palju vaeva näinud. Ma ei suuda kuidagi nähtut kirjeldada, aga kadedaks tegi see igatahes. See ei olnudki nagu mingi tavaline aed, see oli pigem nagu park või üks hästi hoolitsetud haljasala. Usutavasti said mitmedki Mare ja Arne aiast jõudu, innustust ja ideid, et ka oma koduümbrust ilusamaks kujundada. Ja loodetavasti jääb pererahval mahti ka ise oma kätetööd nautida.
Õhtu jätkus kaasa võetud suupistetega maiustamisega ja kohvitassi taga jutustamisega.
Mõnus! Mõnus!
Aitäh Marele ja Arnele ülimalt õnnestunud ja meeldejääva õhtupooliku eest!
Mare ise mäletab õhtut nii: http://marekodukas.blogspot.com/2010/07/vahva-uritus.html
Pildistanud SirjePS. Krõõtadega saad liituda, andes endast teada Kadrile (kadritonka@gmail.com; 56643972)
PPS. Väikse vihjena saan öelda, et Krõõdad valmistuvad juba uueks aiakülastuseks! ;-)
No comments:
Post a Comment